← Eesti

2-20-2462/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2462 Tsiviilasi P. S. kohustustest vabastamise menetlus

) redaktsiooni, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini. 7.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. P. S. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 10.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 07.10.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Kaks viimast aruannet ehk teave viimase aasta kohta on võlgnikul kohtule esitamata. Kohus on korduvalt saatnud meeldetuletusi ning hoolimata telefonitsi antud lubadusest on võlgnik jätnud kohtule aruanded esitamata. Võlgnik ei ilmunud ka kohtu määratud istungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule teavet oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 12.

§ 173

lõiked 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

§ 173

lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

§ 173

lg 4 kohaselt peab

§ 173

lg 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25%.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnikule on välja makstud pensioni II sammas, mille puhul on tegemist võlgniku sissetulekuga, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3).

Tulenevalt pensioni II samba väljamaksest 3 ning igakuisest töötasu suurusest on võlgnikul olnud kohustus eraldada võlausaldajate nõuete katteks 10 512,07 eurot, millest välja on makstud vaid 3201 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõigetes 3-5 toodud eraldamiskohustust.

  1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamise keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud 07.10.2020 määruses määratud tähtpäevadel aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav ega ilmunud tema ärakuulamiseks määratud kohtuistungile. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga aktiivset suhtlemist, on võlgniku kohustus olla sidekanalite kaudu kättesaadav. Samuti ei ole võlgnik täitnud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid oluliselt väiksemas summas kui ta oleks pankrotiseaduse järgi kohustatud olnud tegema. Võlgnik ei ole omaalgatuslikult võtnud kohtuga ühendust, et oma käitumist selgitada ja rikkumisi heastada.
  2. Rikkudes oma kõiki kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

15. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et P. S. kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud raske hooletusega (olenemata kohtu meeldetuletustest ja antud lubadustest, on jätnud oma kohustused siiski täitmata) oma

§ 173lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 16. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda P. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ühtlasi P. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.