4-23-162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2023 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-23-162 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Roman Šiškunovi

§ 227

lg 4 Kohtuvälises otsuse sisu menetluses Kaebuse esitaja taotlus tehtud

§ 227

lg 4 alusel rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot Määrata teiseliigiline karistus Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Rahuldada Roman Šiškunovi kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.12.2022. a kiirmenetluse otsus mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

§ 227

lg 4 alusel võtta Roman Šiškunovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks.

§ 127

alusel on Roman Šiškunov kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. 1 4-23-162 Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik T.O. koostas 31.12.2022 väärteoasjas nr 2780,22,013558 kiirmenetluse otsuse Roman Šiškunovi suhtes. Menetlusalusele isikule heideti ette 31.12.2022 kella 22.42 ajal xxxx vallas xxxx maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit juhtimist asulavälisel teel kiirusega 162 +/-9km/h. Sellega pani R. Šiškunov toime liiklusseaduse (

) § 15 lg p 1 nõuete rikkumise. Kiirmenetluse otsusega karistati teda

§ 227lg 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot.

1. R. Šiškunov vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega taotledes materiaalsete võimaluste puudumise tõttu rahatrahvi asendamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.
2. Kohtuväline menetleja Tarvo Säälik esitas 27.01.2023 kohtule kirjaliku seisukoha. Selles avaldatu kohaselt on menetlusalune isik toime pannud temale süüks pandud rikkumise. Sõidukiiruse ületamine pandi toime Eesti Vabariigi suure liiklusintensiivsusega põhimaanteel ning talvisel nädalavahetusel hilisõhtusel ajal, mille tõttu on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem. R. Šiškunov on vabandanud ja väljendanud, et ei olnud piisavalt tähelepanelik sõidukiiruse jälgimisel. Isikul on varasemalt olnud mitmeid väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Hetkel pole menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi. Rahatrahvi vähendamine ei ole otstarbekas. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi asemel karistusena juhtimisõiguse äravõtmisega, kui kohus leiab, et see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Asja lahendamine on võimalik kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli (lk 22) kohaselt fikseeriti 31.12.2022 kell 22.42 R. Šiškunovi juhitud mootorsõiduki Mercedes Benz (XXX) liikumiskiiruseks xxxxxxx
6. kilomeetril 162 km/h. Laiendmääramatust arvestades oli lõplik mõõtetulemus 153 km/h. PPA teatise kohaselt on kiirust mõõtnud ametnik T.O. läbinud 15.03.2021 mõõtealase koolituse (lk 23-24). Mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur Stalker DSR2X on taadeldud 25.08.2022 (lk 25). Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsusesse selgitusena märkinud: „Ei pannud tähele kiirust. Vabandan.“ 7.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. R. Šiškunovi juhitud sõiduki kiirus ületas lubatut 63 km/h võrra.

§ 227

lg 4 alusel on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 2 4-23-162

1. Enda sõnul ei pannud ta kiiruse ületamist tähele. Sellega pani R. Šiškunov teo toime vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
2. Seega on KarS § 227 lg 4 süüteokoosseis täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. R. Šiskunov on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuvälise menetleja määratud karistus on vastavuses teosüü suuruse ja rikkuja isikuga.
4. Menetlusalune isik taotleb kohtult tema suhtes kohaldatud karistusliigi muutmist. Kuna tal puuduvad rahalised vahendid määratud rahatrahvi tasumiseks, soovib ta karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist.
5. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse lahendamisel tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Selles väljendub menetlusõiguses oluline põhimõte - reformatio in peius keeld. Kaebeõiguse kasutamisest ei tohi isiku olukord halveneda (vt nt RKKKo 4-17-1195/50 p 11).
6. Kohtupraktikas on üldjuhul käsitatud karistuste raskust liikudes sarnaselt karistusnormis nimetatule kergemast raskemale järjekorras rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmine ja arest. Reeglina ei ole kergemaliigilist karistust isiku enda kaebuse alusel raskemaliigilisega asendatud. Allakirjutanu ei näe, et see reegel peaks olema absoluutne. Kui inimesel puuduvad võimalused rahatrahvi tasumiseks, võidakse see VTMS § 211 lg 1 kohaselt asendada arestiga. Vabaduse võtmine aga on vaieldamatult raskeim karistus. Enne toimub täitemenetlus, millega seonduvad kulud jäävad võlgniku kanda. Praktikas ei taotleta rahatrahvi arestiga asendamist kohe kui ilmneb, et seda trahvi ei tasuta. Seega jääb karistusregistrisse pikaks ajaks täitmata karistus, mistõttu karistusandmed ei kustu. Kui inimene näeb ette, et tema rahaline olukord määratud rahatrahvi tasumist lähiajal ei võimalda ja seetõttu ise soovib teiseliigilist karistust, ei ole rahatrahvi asemel juhtimisõiguse äravõtmine tema olukorra raskendamine.
7. Pikaajalise praktika kohaselt võetakse liiklusasjades karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et R. Šiškunovi süü on suur. Ta liikus lubatust märkimisväärselt suurema kiirusega vana-aastaõhtul suure liiklusintensiivsusega põhimaanteel. Kuna karistusregistis kehtivad karistusandmed puuduvad, ei ole alust prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Seetõttu peab kohus võimalikuks määrata karistuse sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksemana.
8. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.12.
9. a kiirmenetluse otsus mõistetud karistuse osas ja

§ 227

lg 4 alusel võtab Roman Šiškunovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 11 (üheteistkümneks) kuuks. 16. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik 3