Obsah (7)

§ 55§ 56§ 75§ 27§ 30§ 28§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2022, Tallinn Haldusasja number 3-20-1804 Haldusasi Xi kaebus Anija Vallavolikogu 1

, § 55 lg 2). Vastustaja toimis kooskõlas

§ 55

lg-ga 2 ja § 56 lg 1 p-dega 10, 11 kajastades ÜP-s Soodla harjutusvälja asukoha valikut ja määrates piiranguvööndi ulatust vastavalt nimetatud dokumentidest saadud juhistele.

1. Soodla harjutusvälja asukoha kajastamine ÜP-s ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest senine maakasutuskord ei muutu. 3
2. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ega ÜP-ga ei ole määratud harjutusvälja välispiire. Seda tehakse riigi eriplaneeringuga. Olukorras, kus Soodla harjutusvälja välispiiri ei ole kindlaks määratud, on maakonnaplaneeringus kajastatud kuni 2000 m puhul tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse määramisega, mis lähtub ehitusseadustiku § 120 lg 2 p-st
3. ÜP pidi kajastama piiranguvööndi ulatust (

§ 56lg 2 p 11).

Piiranguvööndi täpsustamata ulatus määratlus ei riku senist maakasutust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ÜP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega ole vastuolus avaliku huviga.
2. ÜP lähtub kehtivatest haldusaktidest: Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusest nr 282 ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Need haldusaktid, milles on kajastatud kavandatava Soodla harjutusvälja asukoht, on materiaalselt õiguspärased (Riigikohtu 21.10.2021 otsus asjas nr 3-18-913, p 28). Vastustaja oli ÜP-d kehtestades kohustatud määrama riigikaitselise otstarbega maa-alad (

§ 75

lg 1 p 19) ja lähtuma seejuures maakonnaplaneeringust (

§ 55lg 2).

Seega on vastustaja tegevus õiguspärane. Tõsi, Riigikohtu tõdes samas otsuses, et maakonnaplaneeringus ei ole tehtud nõuetekohast harjutusvälja asukoha eelvalikut (p 26). Kohus teeb sellest järelduse, et kuna eelvalikut ei ole tehtud, siis tuleb see teha riigi eriplaneeringu menetluses (

§ 27lg 9).

Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (

§ 30lg 2).

Eelvaliku tegemine eeldab riigi eriplaneeringu menetluse ja KSH algatamist (

§ 28lg 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja poolne planeerimisalane tegevus – ÜP-s teatud maa-ala kajastamine võimaliku Soodla harjutusväljana – ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 18. Kaebaja subjektiivseid õigusi saaksid rikkuda ÜP-st lähtuvad kitsendused (

§ 74lg 3).

ÜP seletuskirjast nähtub, et Soodla harjutusväljast tulenevad maakasutuspiirangud hakkavad kehtima alles pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist ja riigi eriplaneeringuga määratud alal. Riigi eriplaneeringu kehtestamiseni jätkub alal senine maakasutus. ÜP seletuskiri on vastavuses

§ 27

lg-g 5, mis sätestab et kinnisomandile võib kitsendusi seada riigi eriplaneeringu alusel.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et maakonnaplaneeringuga ega ÜP-ga ei ole määratud harjutusvälja välispiire. Seda tehakse riigi eriplaneeringuga. Olukorras, kus Soodla harjutusvälja välispiiri ei ole kindlaks määratud, on maakonnaplaneeringus kajastatud kuni 2000 m puhul tegemist piiranguvööndi täpsustamata ulatuse määramisega, mis lähtub ehitusseadustiku § 120 lg 2 p-st
2. ÜP pidi kajastama piiranguvööndi ulatust (

§ 56lg 2 p 11).

Piiranguvööndi täpsustamata ulatus ei riku senist maakasutust.

1. Kuna harjutusvälja asukoha eelvalik tehakse riigi eriplaneeringu menetluses, mille üheks osaks on KSH, siis ei pidanud vastustaja ÜP menetluses analüüsima kavandatava harjutusvälja keskkonnamõjusid. Harjutusvälja kajastamine ÜP-s ei too kaasa kahjulikku keskkonna- või muud mõju.
2. Kaebaja saab vajadusel edaspidi oma õigusi kaitsta riigi eriplaneeringu menetluses. 4
3. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 5