Kohus tutvus nimetatud teabega. Kohus leiab, et vastustaja järgitud õiguslik alus – oht julgeolekule – on põhjendatud. Kui pädev asutus hindab viisaeeskirja art-s 21 ette nähtud ohtusid, ei ole vaja olla absoluutselt kindel, et eksisteerib tegelik oht (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-21-1903 p 12). Kohus leiab, et samast ohu hindamise ulatusest võib lähtuda ka siseriikliku regulatsiooni alusel pikaajalist viisat väljastades. Kohus märgib küll, et viisa andmisest keeldumise aluseks olev oht ei ole abstraktne, hüpoteetiline ega ka ajaliselt ammendunud. Viisa andmisest keeldumine on ka ühelt poolt teabes selgitatud ohtu ja teiselt poolt Eestis viibimise soovi arvestades proportsionaalne. Kaebaja ainsaks huviks on Eestis töötada ja siin sissetulekut teenida. Tegemist ei ole kaaluka huviga, sealjuures ei ole välismaalasel subjektiivset õigust töörände eesmärgil riiki sisenemiseks. Varasemast viibimisalusest ei tulene ka õigustatud ootust, et viibimisalust pikendatakse või antakse uus viibimisalus. Välismaalasel tuleb arvestada, et tähtajalise viibimisaluse igakordsel lõppemisel võib tal olla vajalik kodumaale tagasi minna. Kuigi käesoleval juhul reguleerib viisa andmist siseriiklik õigus, on ka Euroopa Liidu õiguse raames leitud sama. EL-i õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 kohtuotsuse nr 3-21-1903 p 11). Kaebaja õigused taanduvad suures osas menetluslike õiguste järgimisele ja kontrollile, et viisa andmisest keeldumine ei ole olnud ilmselgelt meelevaldne. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas menetluslike õiguste rikkumist ning viisa andmisest keeldumine ei ole toimunud põhjustel, mida saaks nimetada meelevaldseks, inimväärikust rikkuvaks ega diskrimineerivaks. 9. Lahkumisettekirjutuse õigusliku aluse osas nõustub kohus PPA vastuses tooduga ega korda seda täies mahus
Olukorras, kus isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus, on riigil kohustus teha isikule ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Oluline ei ole see, kas isik viibimisaluse andmisest keeldumisega nõustub või kas see osutub hiljem õigusvastaseks, vaid määrav on üksnes see, kas isikul on kehtiva haldusakti alusel olemas õiguslik alus Eestis viibimiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajal kaebajal kehtiv õiguslik alus Eestis viibimiseks puudus. Lahkumisettekirjutust tehes on ka arvestatud sellega, et isik on ise kinnitanud, et tal on võimalik selle ajaga oma lahkumine korraldada. Lahkumisettekirjutuse tegemise raames ei otsustata enam isiku viibimisaluse üle Eestis, vaid üksnes seda, kuidas korraldada isiku lahkumine inimväärikalt ja proportsionaalselt vastandlike eesmärkidega (VSS § 72 lg 5).
alusel toimub käesoleva otsuse avaldamine pärast jõustumist Riigi Teataja kodulehel. Kohus asendab omal algatusel isiku nime tähemärkidega. Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda
§-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaaken taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.