3-20-1940 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik 3-20-1940 12. august 2021, Jõhvi Ülle Polluks Kohtuasi Margot Saluse ja Kaire Kutsari kaeb

) § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1 läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub õigus esitada toimingu peale tühistamisnõuet. II

1. Kaebajad taotlesid kohtult 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 (edaspidi vaidlusalune ehitusluba) tühistamist. 27.
2. Puhverala 1 TlnHKo 3-20-1043 8 3-20-1940 27.1.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas puhverala määramise osas oleks vastustaja pidanud lähtuma 2006.a kehtestatud detailplaneeringust või
4. a kehtestatud üldplaneeringust. 27.1.
5. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PlanS § 42 lg 1 sätestab, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. 27.1.
6. Haldusasja materjalide kohaselt väljastati vaidlusalune ehitusluba Paruni 17 kinnistul korterelamu püstitamiseks. Ülenurme Vallavalitsuse 18.04.2006 korraldusega nr 40 vastu võetud detailplaneeringu „Ülenurme alevik Peetri ja Kirsiõie maaüksuse detailplaneering“ Paruni tn 17 kinnistu asub territooriumil, mis on hõlmatud nimetatud planeeringuga. Planeeringu seletuskirja kohaselt eristatakse nimetatud planeeringuga muu hulgas ühepereelamuid ja korterelamuid. Hoonestusala kaugus ühepereelamutel minimaalselt 7.0 m naaberkinnistu piirist ja minimaalselt 10 m tänava maa-alast. Korterelamute osas ei ole hoonestusala kaugus ega puhverala reguleeritud. 27.1.4 Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega oli kehtestatud üldplaneering, mis hõlmas Paruni tn 17 kinnistu asuval territooriumit. Üldplaneering sätestab, et korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lisaks arvestada olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab üksikelamule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus. Üldplaneeringu kohaselt on krundi ehitusõiguse määramine kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal aluseks detailplaneering. 27.1.
7. EhS § 38 lg-st 1 tulenevalt ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Seega toimub ehitusõiguse määramine ehitusloa väljastamise menetluse käigus. Sellest teeb kohus järelduse, et ehitusõiguse määramise alla sattub muu hulgas ka hoonestusala ja puhverala küsimuste reguleerimine. Eelnevast nähtub, et vastustaja tegelik tahe oli väljastada üldplaneeringu kehtivuse laiendamine maatükile, kus juba kehtis detailplaneering. Kohus tutvus kogu üldplaneeringu seletuskirja tekstiga ja nendib, et üldplaneeringist ei ole näha täiendavaid erandeid puhverala määramise osas. 27.1.
8. Kohus märgib täiendavalt, kuna üldplaneeringus on olemas rakendusätte, mis välistab üldplaneeringu kohaldamise varasemalt kehtestatud ja kehtivate detailplaneeringutega hõlmatud aladel, puudub vajadus analüüsida, kas kehtiv Ülenurme alevik Peetri ja Kirsiõie maaüksuse detailplaneering on korterelamu püstitamise osas puhverala puudutavas küsimuses neutraalne või mitte. Analoogselt on Riigikohus peatunud kõigepealt sellel, kas üldplaneeringu rakendussätted ei välistaks üldplaneeringu nõuete laienemist maatükkidele, kus on juba kehtinud detailplaneering. Alles peale seda, kui oli tuvastatud, et sellist piiravat sätet üldplaneeringus ei ole, hakkas Riigikohus võrdlema omavahel üld- ja detailplaneeringuid ja lähtus lõppkokkuvõttes üldplaneeringust detailplaneeringu neutraalsuse tõttu. Kohus rõhutab, et antud juhul sellist olukorda ei ole, kuna üldplaneeringu kohaldamineehitusõiguse määramisel kehtivate detailplaneeringutega hõlmatud aladel on välistatud sama üldplaneeringuga. Seega puudub sisuline vajadus hinnata, kas kehtiva üldplaneeringu sätted, mis reguleerivad puhverala 9 3-20-1940 ulatust, on kohaldatavad Paruni tn 17 kinnistul korterelamu püstitamiseks ehitusõiguse määramisel. 27.1.
9. Sellest tulenevalt ja lõppkokkuvõttes nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et ehitusloa väljastamisel tuli vastustajal lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mitte üldplaneeringust. Kehtiv detailplaneering sätestab kohustuse, mille kohaselt peab ehitustsoon naaberkinnistu piirist olema minimaalselt 7 m. Selline nõue puudutab ka korterelamuid. Seega ei ole detailplaneering korterelamute osas puhverala puudutavates küsimuses neutraalne. 27.1.
10. Kolmas isik edastas kohtule tõendid (Kambja vald, Ülenurme alevik, Paruni tn 17, hoone nurkade kontrollmõõdistus ja tööala kauguse määramine Partuni tn 25 ja Paruni tn 27 piiridest). Nendest tõenditest on näha, et Paruni tn 17 kinnistu hoonestusalast Partuni tn 25 kinnistu piirideni on minimaalselt 15 m vahemaad ja Partuni tn 25 kinnistu piirideni on minimaalselt 17 m vahemaad. Kaebajad ei ole vaielnud nende tõendite vastu. Kohtul ka puuduvad alused kahelda nende tõendite ehtsuses. Sellega loeb kohus tõendatuks, et selles osas vastab detailplaneering kehtestatud nõuetele. 27.1.
11. Kaebajad küll viitavad sellele, et vastustaja lähtus Paruni tn 3 ja 5 kinnistute osas ehitulubade väljastamisel muu hulgas ka kehtivast üldplaneeringust, kuid ei ole täpsustanud, milles küsimuses on see tehtud. Pelgalt sellest, et ehitusloa väljastamise korralduses on nenditud vastavus üldplaneeringuga, ei piisa, et viidata õiguspärasuse ootuse rikkumisele. Kohus rõhutab, et kehtiva üldplaneeringu eelpoolnimetatud rakendussäte välistab selle kohaldamist ehitusõiguse määramisel. Isegi, kui asuda seisukohale, et vastustaja tugines ehitusõiguse määramisel kehtivale üldplaneeringule, on kohtu hinnangul õigusvastase praktikaga, mis ei anna kaebajatele õiguspärast ootust sellele, et vastustaja vaataks ka käesoleval juhul detailplaneeringust mööda. 27.
12. Insolatsioon 27.2.
13. Eestis kehtiva standardi EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kohaselt tuleb ühe kuni kolmetoalistel korteritel tagada vähemalt ühte elutuppa 2,5 tunnine katkematu insolatsioon päevas, suurematel (rohkema tubade arvuga) korteritel kahte tuppa. Katkestuse korral peab olema tagatud 3 tunnine insolatsioon päevas, kusjuures inoslatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. 27.2.
14. Halduskohtumenetluse käigus vastustaja poolt esitatud isolatsioonianalüüsi kohaselt on Paruni tn 25 kinnistul asuva eluruumidega hoone insolatsioon tagatud 4 tunni ja 30 minuti jooksul ja Paruni tn 27 kinnistul asuva eluruumidega hoone insolatsioon on tagatud 4 tunni ja 20 minuti jooksul. Samas, kaebajate poolt esitatud fotodelt on näha, et päike hakkab Paruni tn 25 kinnistu lääne poolel asuvate akendesse paistma umbes kell 15.
15. Kuna Paruni tn 27 ja 25 kinnistutel asuvad elamud samas kohas, saab eeldada, et ka Paruni tn 27 kinnistul asuval hoonel hakkab läänepoolsel serval toimuma insolatsioon umbes kella 15.30 paiku. Eelnevat arvestades tuleb nõustuda kaebajatega, et vastustaja poolt kohtule tõendina esitatud isolatsioonianalüüs ei kajastata Paruni tn 27 ja 25 elamute insolatsiooni aegu korrektselt. Hinnates kõike tõendeid kogumis on kohus siiski seisukohal, et Paruni tn 27 ja 25 elamute insolatsioon on tagatud minimaalses ulatuses. 27.2.
16. Paruni tn 25 10 3-20-1940 Kohus märgib, et kaebajad ei ole vaielnud selle üle, et Paruni tn 25 asuval elamul hakkab isolatsioonianalüüsi kohaselt toimuma insolatsioon hommikusel ajal alates kella 6.43 ja kestab kuni 10.30 (päikese all on idapoolsed elamu aknad ja lõunapoolne aken). Läänepoolsest servast on insolatsioon vähemalt alates kellast 17.45 ja kuni päikese loojumiseni. Seega kokkuvõttes on näha, et Paruni tn 25 kinnistul asuv elamu insolatsiooni kestvus ületab normatiivset 3 tundi päevas. Seonduvalt korterelamu püstitamisega väheneb insolatsioon 2 tunni ja 15 minutit võrra, mis omakorda ei ületa 50% hetkel oleva insolatsiooni. 27.2.
17. Paruni tn 27 Paruni tn 27 asuval elamul on insolatsioon hommikusel ajal alates kella 6.43 ja kuni 15.15 (päikese all on idapoolsed elamu aknad ja lõunapoolsed aknad. Läänepoolsest servast on insolatsioon vähemalt alates kellast 15.30 kuni 17.00-ni. Vaidlusaluse korterelamu püstitamise tõttu väheneb insolatsioon 1,5 tunni võrra ehk vähem kui 50% hetkel oleva isolatsiooni ajast. 27.2.
18. Kokkuvõttes järeldab kohus, et vaidlusaluse ehitusloaga ei ole rikutud standardis EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 kindlaksmääratud insolatsiooni nõudeid. Lisaks märgib kohus, et Paruni 27 ja 25 paiknevatel elamutel põhja osas pikendatud katuse servad (räästad), millele viitasid kaebajad, on kohtu hinnangul projekteeritud selle eesmärgiga, et hoida päevasel ajal selle elamu ida- ja lääneseintel olevaid aknaid võimalusel varju all. Seda on hästi näha kaebajate poolt tehtud piltidest. 27.
19. Hoonete arv 27.3.
20. Kaebajad arvasid, et vaidlusaluse ehitusloaga lubatud hoonete arv ei vasta detailplaneeringule. Endiselt plaanitakse Paruni tn 17 kinnistule kahe hoone ehitamist, mis on näiliselt ühendatud galerii/koridoriga, et jätta muljet ühest hoonest. Riigikohus ei pidanud ka varasemalt sellist näilist kahe hoone omavahel sidumist lubatavaks ja detailplaneeringule vastavaks. 27.3.
21. Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et detailplaneeringu järgi võib Paruni tn 17 kinnistule kerkida ainult ühest hoonest moodustatud korterelamu. Vaidlusaluse ehitusloaga ehitusprojektile lisatud hoone välise plaani kohaselt soovitakse rajada sellist hoonet, mis koosneb kahest korpusest, mis on ühendatud omavahel sama kõrgusega, kuid kitsama osaga. 27.3.
22. Eelnevas Paruni tn 17 kinnistule korterelamu ehitamist puudutavas vaidluses leidis Riigikohus, et ehitusprojekti lahenduses kahe korpuse (ehitusprojekti sõnastuses kahe majaosa või hooneosa) ühendamine galeriiga ei ole praegusel juhul piisav, et pidada neid üheks hooneks, olgugi et galerii kaudu on kavandatud ka sissepääs hoonetesse. Praegusel juhul on otstarbe, eesmärgi ja kasutamise viisi poolest tegemist kahe hoonega. Hooned on ülekaalukas osas üksteisest välispiiretega eraldatud, eraldi vundamentidel ning eraldi siseruumidega. Galerii ei loo praegusel juhul üht terviklikku siseruumi (ka ei ole galerii põhieesmärgiks nt tekitada liikumisvõimalust ühest hoonekorpusest teise) ning selle ühenduslüli osakaal on liiga väike. Kui galeriid poleks, puuduks korpustel ühine sissepääs ning hooneid saaks kasutada eraldi.2 27.3.
23. EhS § 3 lg 2 sätestab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiridega eraldatud siseruumiga ehitis. Võttes arvesse eelpoolnimetatud Riigikohtu seisukohti, aga samuti 2 RKHKo 3-17-1930 11 3-20-1940 kolmanda isiku poolt välja toodud korrigeerimisi projekteerimistingimustes, leiab kohus, et kavandatavat hoonet on võimalik pidada üheks hooneks. Kohus selgitab, et projekteerimistingimuste järgi kuulub hoone kaht korpuste ühendava osa siseviimistluse hulka: 1) esimesel korrusel - sissepääs hoonesse, fuajee, postikastid, gaasikatla ruum, elektrikilpide ruum ja esimesel korrusel asuva korteri koosseisu kuuluv elutuba; 2) teine korrus - 3 erinevate korteri koosseisu kuluvat elutuba, kaks garderoobiruumi ning üks dušširuum ja kaks rõdu; 3) kolmandal korrusel sama ruumide koosseis nagu teisel korrusel. Tegemist on suurte funktsionaalsete muudatustega nimetatud kahe hoone korpuseid ühendavas osas. 27.3.
24. Seega on kohtu arvates võimalik asuda seisukohale, et plaanitav korterelamu (sh ka korpuste ühendatav osa) on terviklikult otstarbe, eesmärgi ja kasutamise viisi poolest üks hoone. Hoonel on üks katus ja ühised siseruumid ehk siseruumid, mida saavad kasutada nii parema kui ka vasaku korpuse korterelanikud. Kohus ei pea antud juhul määravaks seda, et ühest hoone korpuseset teise saab pääseda vaid esimesel korrusel asuva fuajee kaudu. Selline lahendus on tavaline näiteks korterelamutel, kus on ühes hoones mitu trepikoda ja ühest hoone tiivast saab teise pääseda vaid tänava või fuajee kaudu. Viimane ei tähenda seda, et mainitud korterelamud on kokku ehitatud mitmest hoonest ja neid tuleb lugeda mitmeks hooneks. Hoone keskmises osas on ka vundament. Seega loob kohtu hinnangul kaht korpust ühendatav osa korterelamu terviklikku siseruumi. Sellest järeldab kohus, et tegemist on ühe hoonega, mistõttu ei ole vastustaja ehitusloa väljastamisel rikkunud detailplaneeringu nõudeid. 27.
25. Koormusindeks ja privaatsuse vähendamine 27.4.
26. Kaebajad leidsid, et vaatamata sellele, et on vähendatud korterite arvu 25-st 17-ni, on suureks läinud korterite pinnad, mistõttu on endiselt ületatud kindlaksmääratud koormusindeksit. Kaebajate õigusi on rikutud, kuna suuremate korterite rajanemine toob paratamatult endaga kaasa korterelamu elanike arvu suurenemise, mille tulemusena vähendatakse naaberelanike privaatsust. 27.4.
27. Tuginedes Riigikohtu poolt võetud seisukohale asjas 3-17-19303, lähtub kohus eeldusest, et kaebajatel on koormusindeksi järgimise osas kaebeõigus. Riigikohus on leidnud, et arvestades üldplaneeringu p-i 2.5.2.ja Paruni tn 17 krundi suurust 3559 m2 on maksimaalne korterite lubatud arv
28. Hetkel on korterite arv vähendatud 17-ni. 27.4.
29. Kohus ei nõustu kaebajatega, et korterite arvu vähendamine, kuid elamispinna suurendamine toob endaga kaasa kaebajale sama kahjuliku tagajärge. Sisuliselt on vaid 5 korterit saanud uute projekteerimistingimuste kohaselt vaid ühe lisatoa, mis ei ole kohtu hinnangul võrreldav varasemalt pakutud variandiga, kus oli plaanis rajada korterelamusse 25 korterit. Selline asjaolu ei anna alust arvata, et kaebajate privaatsus on endiselt ohus. Üldteada on asjaolu, et korteri suurus ei ole määrav seal elanike arvu välja arvutamiseks. Suuremates korterites võivad elada vaid kaheliikmelised perekonnad või lausa üksinda elavad inimesed ja vastupidi. Sellest kõigest hoolimata rõhutab kohus, et korterite arvu ja muude eelpoolnimetatud kriteeriumite osas ei näe kohus vastuolu detail- ja üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on 17 korteriga korterelamu rajamine võimalik kinnistule, mille suuruseks on 3550m2 (1600+13x150). Paruni 17 kinnistu suuruseks 3559 m
30. 27.4.
31. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et korterelamu rajamine naaberkinnistule ei saanud olla kaebajate jaoks üllatuseks. Kaebajad said Paruni tn 25 ja 27 kinnistuste omanikuks peale 3 RKHKo 3-17-1930 12 3-20-1940
32. a detailplaneeringu kehtestamist, mis nägi ette võimaluse 12 korterelamu ehitamiseks. Pidades silmas seda, et Paruni tn 17 kinnistu krundi suurus on võrreldes teiste kruntidega silmapaistvalt suurem, ei oleks raske jõuda järelduseni, et Paruni tn 17 kinnistule kerkib kunagi detailplaneeringuga lubatud korterelamu. Seega oli kaebajatel võimalus korterelamu ehitamist naaberkinnistule Paruni tn 25 ja 27 kinnistuid ostes ette näha (sh jääva puhvertsooni osas) ja arvestades sellega kaaluda sellist ostu. Järelikult ehitusloa vaidlustamisel kaebajate viited privaatsuse vähendamisele ei ole enam asjakohased. 27.4.
33. Kohtupraktikas on leitud, et linnas asuva eluruumi omanik ei saa eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ega vaadet tema aknast üldse ei piirata. Haldusasja materjalide kohaselt on Paruni tn 17 kinnistule planeeritavast korterelanust kaebajate elamuteni umbes 30 m, mis tähendab seda, et korterelamut ei ehitata vahetult kaebajate elamute juurde. Kohtu hinnangul on see vahemaa tihedalt asustatud territooriumil privaatsuse tagamiseks piisav. Seega, kaebajate väited privaatsuse vähendamise osas on kohtu arvates asjakohatud. Lõppkokkuvõttes märgib kohus, et plaanitav korterelamu vastab detailplaneeringus kindlaksmääratud tingimustele. Selles valguses ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajate omandiõiguse riive oleks ebaproportsionaalne. 27.
34. Vastuolu hea ehitustavaga ja kehtiva üldplaneeringuga 27.5.
35. Kaebajad leiavad, et Paruni tn 17 kinnistule korterelamu ehitamine ei ole kooskõlas hea ehitustavaga, kuna ei arvestata piirkonna tegelikku hoonestuslaadi. 27.5.
36. Kohtu hinnangul on neid kaebajate väiteid piisavalt hinnatud haldusasja 3-17-1930 menetluse raames, kus Riigikohus on viimase kohtuinstantsina lõplikult öelnud, et kortermaja rajamist kõnealusesse piirkonda ei saa pidada sobimatuks. Ümbruskonda sobimatust ei saa tuletada ainult sellest, et tegelik hoonestuslaad erineb planeeritust. Sellist ehitist näeb ette kehtiv detailplaneering. Samas näeb ette
37. a kehtestatud üldplaneering, et varasemalt kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima ning ehitusõiguse määramisel tuleb lähtuda nendest. Sel põhjusel ei pea kohus kaebajate väiteid üldplaneeringuga vastuollu esinemise osas õiguslikult põhjendatuks. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu ka see asjaolu, et üld- ja detailplaneeringutega hõlmatud territooriumi lubatakse rajada 12 korterelamut. Haldusasja materjalide kohaselt viiakse selline lahendus ellu. Järelikult ei oleks Paruni tn 17 kinnistule planeeritav korterelamu lähiümbruses silmatorkavalt üksik. 27.
38. Sademevee valgumine 27.6.
39. Kaebajate väitel ei selgu ehitusprojektist pinnasetööde kirjeldust ja kuidas on tagatud sademevete ärajuhtimine ehituse ajal ning kuidas on tagatud, et sademevesi, mis sajab krundile, ei valguks ida küljel madalamal paiknevatele naaberkinnistutele. 27.6.
40. Kohus leiab, et kaebajate etteheited sademevee valgumise osas nende kinnistutele on alusetud. Ehitusprojekti selgituskirja p 1.2.2 kirjeldab sademevee käitlemist nii ehitamise ajal kui ka peale hoone (s.h ka parkla) kasutusele võtmist. Nimelt on p-s 1.2.2 kirjas, et hoone katuselt kogutakse sademeveed kokku ja juhitakse drenaažitrassi, kust see omakorda juhitakse sademeveekanalisatsiooni. Parklast ja sillutatud aladelt juhitakse sademeveed sademeveekanalisatsiooni Sademeveekanalisatsioon on lahendatud eraldi projektiga. Esineb ka pinnastööde kirjeldus. Etteheided, mis puudtavad sademevee sattumist kaebajate kinnistutele muudest ehitamata jäänud kohtadest, on kohtu arvetes alusetud. Eluliselt ei ole usutav, et kunsthaljastuse murupinnaga alal on sademevee imbumine võrreldav asfalteeritud või sillutatud 13 3-20-1940 alade sademevee imbumisvõimega. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et kunsthaljastuse murupinnaga aladel koguneb sademevesi sellises mahus, mis jõuab kuuseistikuteid läbides kaebajate kinnistu piirideni. 27.
41. Parkimiskohtade arv ja kõnnitee laius, puhkealad, jalakäijate- ja jalgrattateed 27.7.
42. Kaebajad väitsid, et parkimiskohade arv ei vasta üldplaneeringule. Üldplaneeringu kohaselt peab Paruni tn 17 kinnistul olema parkimiskohtade arv vähemalt 36+1 parkimiskohta, kuid ehitusprojekti seletuskirja p 1.2.5 näeb ette vaid 32 parkimiskohta. Lisaks esitasid kaebajad etteheited kõnnitee laiuse, puhkealade puudumise, aga samuti jalakäijate- ja jalgrattateede osas. 27.7.
43. Kohus on seisukohal, et parkimiskohtade väiksem arv naaberkinnistul ei puuduta kaebajaid ei faktiliselt ega õiguslikult, mistõttu jätab kohus need kaebajate väited tähelapanuta. Tegemist on pigem kaebajate soodsama lahendusega. Parkimiskohtade väiksem arv ei mõjuta Paruni tn 17 kinnistu kasutamise intensiivsust. Vastuväited kõnnitee laiuse, puhkealade puudumise ning jalakäijate- ja jalgrattateede osas on esitatud kohtu hinnangul avalike huvide kaitsmise eesmärgil, kuna kaebajate huve neid ilmselt ei puuduta. Kohus selgitab, et vaidluse all on ehitusluba, mis annab õiguse ehitada konkreetsele krundile korterelamu, kuid mitte üldvõi detailplaneering. Ehitusloa vaidlustamine avalikest huvidest lähtudes ei ole lubatud. 27.
44. Katusekalle 27.8.
45. Kaebajad on välja toonud, et detailplaneering näeb ette, et katusekalle on 0° kuni 15°. Ehitusprojekti katuseplaanilt nähtub aga selgelt, et Paruni 17 hoonete katusekalle on 30°, seega ei ole katusekalle kooskõlas detailplaneeringus ettenähtud piirmääraga. Galerii katusekalle peab olema 16°. 27.8.
46. Kohus märgib, et kaebajad ei ole täpsustanud, kuidas detailplaneeringust ettenähtud suurem katusekalle võiks negatiivselt mõjutada nende õigusi. Kohtule ei ole samuti ära tuntav selline negatiivne mõju. Seega jätab kohus kaebajate vastulaused katusekalde osas tähelepanuta. 27.
47. Ärakuulamine 27.9.
48. Kaebajate kinnitusel leidis aset vaid formaalne ärakuulamine. 27.9.
49. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohus leiab, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamise menetluses oli kaebajate ärakuulamine teostatud nõuetekohaselt. Nimelt nähtub ehitusloa väljastamise korraldusest, et vastustaja on kaasanud ehitusloa menetlusse piirinaabrid ning edastanud 20.04.2020 piirinaabritele arvamuse avaldamiseks ehitusspetsialisti, Päästeameti Lõuna päästekeskuse ja Lennuameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekti koos lisadokumentide ning ehitusloa eelnõuga. Vallavalitsusele on edastatud muu hulgas Paruni tn 25 ja 27 elanike taotlus seoses Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega ning kompromissettepanek seoses Paruni 17 ja Paruni 19 ehitusõigusega. Vastustaja on eelpool toodud arvamused ja ettepanekud edastanud ehitusloa taotlejale 14.05.
50. Taotleja on enda 26.05.2020 vastuses leidnud, et 31.12.2019 esitatud ehitusloa taotlus vastab kõigile õigusaktidele, kehtivatele planeerimisdokumentidele ning on kooskõlas Riigikohtu antud 14 3-20-1940 juhistega ehitustegevuse osas Paruni tn 17 kinnistul. Lisaks on kaebajad esitanud 20.04.2020 vastuväited seonduvalt ehitusloa 2012271/01774 eelnõuga. 27.9.
51. Eelnevast nähtub, et kaebajatel oli võimalus vahetult enne ehitusloa väljastamist tutvuda muudetud ehitusprojektiga ja sellele antud kooskõlastusega ning esitada vastustajale enda arvamus. 27.
52. Põhjendused ja kaalutlused 27.10.
53. EhS § 42 lg 8 sätestab, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Kohus leiab, et EhS § 42 lg-s 8 sätestatud nõue on vastustaja poolt järgitud. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebajad esitanud 20.04.2020 vastustajale taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks PlanS § 140 lg 1 p 1 alusel ja kompromissiettepaneku. Kompromissiettepanekuga kolmas isik ei nõustunud, mistõttu jäi kompromiss sõlmimata. Osaliselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse osas on vastustaja kaebajatele vastanud 11.09.2020 ehitusloa väljastamise korralduses. Halduskohtumenetluse käigus täpsustas vastustaja, mis põhjusel jättis ta detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamata. Kuna menetluse alustamata jätmine on toiming, on selle hilisem põhjendamine tulenevalt HMS § 108 lg-st 1 lubatud. 27.10.
54. Vastustaja selgitusest on võimalik aru saada, et ei ole täidetud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise eeldusi, kuna detailplaneering viiakse elu. Kohus nõustub vastustajaga. Seega, vastavalt EhS § 140 lg 1 p-le 1 puudus vastustajal kohustus kaaluda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist ning oli piisav, et kaebajaid üksnes teavitati menetluse alustamata jätmisest. Kuna 20.04.2020 esinesid kaebajad valdavas osas samad vastuväited, mille kohta on kohtud, sh ka Riigikohus juba enda hinnangud andnud, oli korralduses selline viide kohtupraktikale asjakohane ja põhjendatud. Vastustaja on selgitanud, et lähtub ehitusloa menetlusel kehtivast detailplaneeringust. Vastustajal esines tulenevalt EhS § 42 lg-le 1 kohustus järgida detailplaneeringus kehtestatud nõuded, kuid mitte üle vaadata kaalutlemise teel need nõuded üle loamenetluses. Seega puudus vastustajal diskretsiooniõigus, mistõttu on alusetud kaebajate etteheited diskretsiooni teostamata jätmise osas. 27.10..
55. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalune ehitusluba vastab HMS § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. 27.
56. Kohtu hinnangul on Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 formaalsel ja materiaalsed õiguspärased. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. III
57. Menetluskulud 28.1.

§ 108

lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kolmas isik oli kaebajate 15 3-20-1940 vastaspool, seega tulenevalt

§ 108lg-st 1 esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus.

28.2.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentideks peetakse õigusabiteenuse osutaja poolt väljastatud arved.4 Kolmas esik esitas kohtule 7.05.2021 menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kolmas isik taotles halduskohtult tema poolt kantud menetluskulude summas 7355 eurot väljamõistmist kaebajatelt. 28.3. Pidades silmas, et vähemalt 40% ulatuses kattuvad kolmanda isiku seisukohtades esitatud vastuväited haldusasja nr 3-17-1930 menetluse raames, peab kohus põhjendatuks välja mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 4413 eurot. Ülejäänud kulud õigusabile loeb kohus ebavajalikeks, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et kõik kaebajate poolt tõstatatud vaidlusküsimused olid varasemas halduskohtumenetluses menetlusosaliste poolt varem põhjalikult läbi vaieldud. Kohus võtab arvesse ka seda, et õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kolmanda isiku põhjendatud menetluskuludeks 4413 eurot. Ülejäänud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. IV 29.

§ 253

lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Tartu Halduskohus peatas 19.10.2020 käesolevas haldusasjas määrusega 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 kehtivuse halduskohtumenetluse ajaks. Kaebus jäi kohtuotsusega tervikuna rahuldamata, seega juhindudes

§ 253

lg-st 3 tühistab kohus Tartu Halduskohtu 19.10.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Halduskohtu 12.08.2021 kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2022 kohtuotsusega nr 3-20-1940

1. veebruaril
2. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu
5. augusti
6. a otsuse resolutsiooni p 1 ning muuta selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 4 TrtRKo 3-19-1227, p
7. 16 3-20-1940
8. Mõista Kaire Kutsarilt ja Margot Saluselt solidaarselt OÜ Arte House kasuks välja menetluskulu 3200 eurot. 17