1-22-2127/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistungid 23.01.2023; 14.02.2023 Kriminaalasja number 1-22-2127 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jaanika Brikkel Natalia Tšelikova Tõlk Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Mariina Boiko Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Arkadi Kalninile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Arkadi Kalnin, isikukood: 37604242753; elukoht: XXX; epost: XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Arkadi Kalninile Tartu Maakohtu 01.04.
2. a otsusega nr 1-22-2127 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arkadi Kalnini karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Arkadi Kalninile ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 01.04.2022 otsusega tunnistati Arkadi Kalnin süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti A. Kalninile 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Kalnin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8, lg 4 alusel osaleb sotsiaalprogrammis, registreerib ennast vaimse tervise õe vastuvõtule ja läbib esmase hindamise ning teeb vereanalüüse. Katseaja kestus oli 01.04.2022 – 01.04.
3. Kohtuotsus jõustus 19.04.
4. Tartu Maakohtu 08.09.2022 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrati A. Kalninile kohustus pöörduda hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriaosakonda alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Samuti A. Kalninil keelati KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine ning A. Kalnini katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega pikendati 6 kuu võrra, s.o kuni 01.10.
5. A. Kalnin rikkus korduvalt registreerimiskohustust, ei allunud ametniku kontrollile (sh ei vastanud telefonikõnedele) ja ei esitanud vereanalüüside näite. Kohtumäärus jõustus 05.10.
6. 20.12.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande A. Kalnini karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu jätkuvalt ei käi eelnevalt kokkulepitud registreerimistel, ei ole pöördunud ja allunud ravile, esitanud vereanalüüsi näite ning ei allu kriminaalhooldusametniku kontrollile. Tartu Maakohtu 23.01.2023 määrusega lükati edasi kohtuistung süüdimõistetu A. Kalnini puudumisest tulenevalt. A. Kalnin määrati toimetada sundkorras Tartu Maakohtusse 14.02.2023 kell 14.00 saali nr 448 ärakuulamiseks ning erakorralise ettekande arutamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna A. Kalnin ei ole kinnitanud kohtukutsete kättesaamist, võib väita, et isik hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Samuti ei ilmunud A. Kalnin kohtuistungile. Ka kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetuga telefonitsi ühendust saanud. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles A. Kalnini ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. A. Kalnin selgitas kohtuistungil, et rikkumised on temapoolsed ,ei eita, Ta selgitas, et on nõus erakorralise ettekandega ning kannab ärakandmata vangistuse ära, saaks märtsikuust vanglasse minna. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud teise erakorralise ettekande, sest A. Kalnin ei täitnud registreerimiskohustust 28.11.2022, 29.11.2022 ja 07.12.2022, samuti 09.01.
7. A. Kalnin ei tulnud 28.11.2022 registreerimisele ega vastanud telefonikõnedele. XXX kaudu oli edastatud isikule uus registreerimise aeg 29.11.2022 kella 10.
8. A. Kalnin ei tulnud ka 2 29.11.2022 registreerimisele ega vastanud telefonikõnedele. A. Kalnin helistas 05.12.2022 ja soovis uut registreerimisaega. Kokku lepiti see 07.12.2022 kella 14.
9. Registreerimisele 07.12.2022 A. Kalnin ikkagi ei jõudnud. A. Kalnin helistas 07.12.2022 õhtul ja teatas, et ta on haige ning läheb arsti juurde. Uue registreerimisaja saamiseks pidi isik helistama tagasi peale arsti juures käimist 08.12.
10. A. Kalnin aga ei helistanud kriminaalhooldusametnikule 08.12.2022 ega vastanud ka ametniku kõnedele 13.12.2022 ja 20.12.
11. Samuti A. Kalnin ei allunud kriminaalhooldusametnike kontrollile 01.12.2022, 07.12.2022 ja 15.12.
12. Seletusi ei olnud süüdimõistetult võimalik võtta, kuna A. Kalnin ei täida registreerimiskohustust. Registreerimiskohustuse rikkumisi tõendab asja juurde lisatud registreerimisleht. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et peale eelmise erakorralise ettekande arutelu on toimunud registreerimised seitsmel korral. Kriminaalhooldusametnikud teostasid süüdimõistetule 01.12.2022 ette teatamata kohustuse kontrolli. Kell 17.03 vastas isik, et ta on kodus ja pikutab, kuna väidetavalt on haige ning tunneb ennast halvasti – samuti ta rääkis, et võib-olla on XXX, kuid täpselt ei tea, olevat ka palavik. Seejärel kell 17.25 isik koputustele ei avanud ust (koputati 4-5 korda). Prooviti ka uuesti helistada, kuid A. Kalnini telefon oli seekord välja lülitatud. Samuti oli isiku elukoha aken pime ja kedagi kodus ei tundunud olevat. Kõne järgi tundus, et hooldusalune päris kaine ei olnud. Seega alkoholi tarvitamist kontrollida ei õnnestunud. 07.12.2022 kella 18.36 kõnele A. Kalnin samuti ei vastanud ja alkoholi tarvitamist järjekordselt kontrollida ei õnnestunud. 15.12.2022 kell 17.45 hooldusalune ei vastanud telefonikõnedele. Kell 17.48 ei avanud ta ka koputustele ust. Seega kontrolli teostamine ei olnud taaskord võimalik. Andmeid pöörduda TÜK-i alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud sõltuvusravi kohta A. Kalnin kriminaalhooldajale esitanud ei ole. Esimese kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist ei olnud võimalik hooldusalusel vastuvõtuaega saada, kuna SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ei olnud vabu aegu pakkuda. Hiljem ei käinud A. Kalnin registreerimisel, et teavitada, kas ta sai vastuvõtuaja. Samuti ei ole A. Kalnin täitnud kohustust esitada süsivesinik transferiini (CDT) analüüsi vastused. A. Kalnin ei täida temale kohtu poolt määratud kohustusi, hoiab kõrvale karistuse täitmisest ja ei allu kriminaalhooldusametnike kontrollile enda elukohas ning ei ole kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Selline käitumine näitab A. Kalnini ükskõikset suhtumist temale kohtu poolt antud võimalusse kanda karistust tingimisi. Eelnevale tuginedes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et A.Kalnin rikkumisi tunnistab ja on nõus vangistuse ärakandmisega. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. Kalnin on käitumiskontrolli ajal jätkanud registreerimiskohustuse rikkumistega, samuti ei ole ta pöördunud ja allunud sõltuvusravile, esitanud kriminaalhooldajale vereanalüüside näite, allunud kriminaahooldusametniku kohustuse kontrollidele ja sisuliselt hoiab kriminaalhooldusest kõrvale. Seetõttu tuli süüdimõistetu suhtes kohaldada ka sundtoomist kohtuistungile. Ilmselt on kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja lisakohustuse rikkumine seotud A. Kalnini jätkuva alkoholi liigtarvitamisega, sest ka telefonikõnes ei olnud isik ametniku hinnangul kaine – kohtul ei ole sellises ametniku väites alust kahelda. Süüdimõistetu on paraku oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. Tervislike probleemide esinemisel tuleb kriminaalhooldajale esitada korrektne arstitõend. Samuti tuleb tähele panna, et mitte igasugune terviseseisund ei välista näiteks registreerimiskohustuse täitmist – selline seisund peab olema tõsine ja põhjus puudumiseks mõjuv. Nimetatud asjaolusid aga süüdimõistetu kriminaalhooldajale ega kohtule tõendanud ei ole. Seega A. Kalnin ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et korrektselt nendele alluda. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud 3 korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest A. Kalninil on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. A. Kalninile on juba antud võimalusi enda käitumist korrigeerida, kuid seda ei ole juhtunud. Kuigi kohus teadvustab, et A. Kalnini sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks statsionaarset ravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine A. Kalnini käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi A. Kalnini kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi – ta ei ole ka viimase erakorralise ettekande arutamisel antud lubadusest, jätkata korrektselt kriminaalhooldusega ja käituda teistmoodi, kinni pidanud. Järelikult ei ole A. Kalnin piisavalt usaldusväärne, et tema järgmisi sellekohaseid lubadusi saaks kohus uskuda. A. Kalnin ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. A. Kalnin ei ole oma käitumismustreid muutnud. Kuigi vangistus ilmselt ei pruugi A. Kalnini käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele A. Kalninile Tartu Maakohtu 01.04.2022 otsusega nr 1-22-2127 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4