a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6522 mõistetud karistus, mis on 5 (viis) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt kohustada D.R-i ilmuma karistuse kandmiseks
järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel määrati, et D.R-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.R ei pane 1 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab
sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.
p 1 kohaselt loeti katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.08.2016.
D.R-i kriminaalhooldus algas 30.08.2016. 08.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande, milles taotles D.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kuna D.R-i käitumine erakorralise ettekande menetlemise ajal paranes, jättis kohus 17.03.2017 määrusega kriminaalhooldusametniku ettepaneku D.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et D.R tuleb jätkata kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist. 17.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande D.R-i kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on taas ilmnenud asjaolud, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist, hooldusalusega koostöö tegemist ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Pärast esimese erakorralise ettekande esitamist ei ole kriminaalhooldusalune jätkuvalt täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud ajal, ei tegele regulaarselt alkoholismivastase raviga ja ei tööta ega näe põhjust ennast Töötukassas arvele võtta. Kahel korral on D.R-i (26.07.2017 ja 04.08.2017) viidud Tartu arestikambrisse kainenema. Vaid sotsiaalprogrammi läbimise kohustust on D.R täitnud. 16.05.-27.06.2017 läbis D.R täies mahus Liiklusohutusprogrammi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on D.R-i suhtumine kriminaalhooldusesse pealiskaudne, omavastutus madal ja alkoholismivastase raviga tegelemine ei ole tõsiseltvõetav. Alkoholi tarvitanuna võib D.R panna toime uusi seaduserikkumisi ning käituda vägivaldselt. Kriminaalhooldaja arvates tuleb karistus täitmisele pöörata. 06.09.2017 edastati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt kohtule teatis, millest nähtuvalt on D.R 28.08.2017 tuvastatud alkoholijoove 1,20 mg/l ning ta on paigutatud Tartu arestikambrisse. 07.09.2017 kohtuistungil tunnistas hooldusalune, et jäi viimati alkoholi tarvitamisega vahele nädal tagasi. D.R selgitas, et ta käis A-kliinikus, pidas tablettidega kuu aega vastu, kuid siis jäi ravi pooleli. Rahapuuduse tõttu ta ravi jätkata ei saa. AA grupis käimise jättis samuti pooleli. Tööl D.R ei käi, saab pensionit, millest osa peetakse kinni erinevate võlgnevuste tasumiseks. Korteri, elektri ja lasterahade maksmiseks tal väidetavalt vahendeid ei jätku. D.R on kaks last- suurem poiss on 18-aastane ja väiksem 10-aastane. Tööle ei ole D.R läinud, sest ta ei ole leidnud vastavat töökohta. Enda sõnul D.R mõistab, et tema elu on ummikusse jooksnud just alkoholiprobleemi tõttu, kuid ta ei suuda üksi oma elu muuta. Tugiisikut ei ole talle määratud, valda ei ole abi saamiseks pöördunud. Praegune elukaaslane võtab samamoodi viina ning tekkinud on mitmeid konflikte, mille lahendamiseks on välja kutsutud ka politsei. KOHTU SEISUKOHT
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus andis D.R-ile võimaluse karistust vabaduses kanda vabastades teda tingimisi karistusest ning allutades käitumiskontrollile. D.R-ile selgitati kriminaalhooldusega 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.