1-17-1525/24

Kriminaalasi nr 1-17-1525 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg

1. aprill
2. a Kriminaalasja number 1-17-1525 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Elina Sarapuu Taotlus Erakorraline ettekanne J.K kohta Süüdimõistetu J.K Isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Võtta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne teadmiseks ja jätkata kriminaalhooldust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 09.03.
3. a otsusega mõisteti J.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J.K eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev. J.K kandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et J.K-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui J.K ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustuseks määrati J.K-le KarS § 75 lg 2 p 1 alusel heastada katseaja jooksul kuritegudega tekitatud ja hüvitamata kahjud (xxxxxxxxxxxxxe 260 eurot jaxxxxxxxxxxxx 1948 eurot). Kohtuotsus jõustus 25.03.
4. a. 04.02.2019 a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande J.K kohta, taotlusega pöörata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt J.K rikkunud 27.12.
5. a ja 09.01.
6. a registreerimiskohustust, ilmudes kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes ja kasutades ametniku suhtes ebaviisakaid väljendeid. Selgitustes põhjendas J.K oma käitumist sellega, et tahab juua. Esimene kohtumine toimus J.K-ga 05.04.
7. a. Kohtumisi kokku on toimunud 29, ühel korral on muutnud aega haiguse tõttu. 27.12.
8. a ning 09.01.
9. a tuli J.K kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes, seega ei saanud registreerimisi läbi viia. J.K-le määrati kohtu poolt kohustus heastada katseaja jooksul kuritegudega tekitatud kahjud. Antud kohustust ei ole J.K veel täitnud. Endine kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxxxxxx on koostanud J.K-le 05.06.
10. a kirjaliku hoiatuse selle kohta, et J.K ei ole hakanud täitma talle kohtu poolt pandud kohustust. Kriminaalhooldusel on J.K-ga eelmainitud teemal vesteldud ja ühel korral J.K on rääkinud, et ei kavatsegi maksta. J.K on põhjendanud seda sellega, et majanduslik olukord on halb ja kriminaalhooldus ei võimalda tal tööl käimist. Teisalt on J.K rääkinud, et katseaja jooksul tasub kannatanutele kahjud ja esitab viimasel päeval ametnikule maksekviitungid. Käesoleval ajal J.K ametlikult tööl ei käi. J.K on kahel korral tulnud kriminaalhooldusele alkoholijoobes. Isikul alkoholi tarvitamise keeldu ei ole, kuid kriminaalhooldusosakonda on keelatud tulla joobes olekus ja kasutada ebaviisakaid väljendeid. Mõlemal korral isik solvas kriminaalhooldusametniku. J.K sõnul ei ole ta alkoholijoobes, kui on joonud mõned õlled. J.K arvates on alkoholijoove see, kui ta enam püsti ei seisa. J.K-ga on korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamisest. J.K sõnul joob ta nii tihti kui tahab ja tema alkoholist ei loobu. 21.11.
11. a on tehtud AUDIT test, mille tulemus oli 10 punkti, mis viitab kuritarvitamisele. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata J.K-le mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldust ei saa teostada, kui vastuvõtule tullakse alkoholijoobes ning suhtutakse kriminaalhooldusesse lugupidamatult. Kohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet 15.04.
12. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et olulisi muutusi võrreldes erakorralise ettekande esitamisega olnud ei ole. Registreerimisi on olnud 4, J.K on olnud kohal õigeaegselt, ei ole infot, et ta oleks olnud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik taotles J.K-le lisakohustuse – mitte tarvitada alkoholi – määramist. J.K kinnitas, et ta on valmis täitma kriminaalhoolduse lõpuni kohustust mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleb võtta teadmiseks ja jätkata J.K suhtes kriminaalhooldust ilma täiendavaid kohustusi määramata. 2 Kohtu hinnangul on materjalide pinnalt veenvalt tuvastatud, et J.K on rikkunud 27.12.
13. a ja 09.01.
14. a registreerimiskohustust, ilmudes kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes ja seda ilma mõjuva põhjuseta. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on tuvastatud alkoholisisaldus J.K väljahingatavas õhus 27.12.
15. a 0,218 mg/l kohta ja 09.01.
16. a 0,111 mg/l kohta. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et J.K on alkoholijoobes olles solvanud kriminaalhooldusametnikku ja käitunud temaga lugupidamatult. Kuigi J.K on korduvalt, s.o 27.12.
17. a ja 09.01.
18. a ilmunud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes, saab kohtu arvates rikkumisi pidada juhuslikeks ja J.K sellesisulist käitumist mitte järjepidevaks. Siinkohal on oluline, et J.K suhtes alustati kriminaalhooldust juba 25.03.
19. a. Seega kuni 27.12.
20. a ei olnud J.K mingisuguseid probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Samuti ei ole J.K varasema kriminaalhoolduse käigus olnud probleeme, mis oleksid olnud põhjustatud alkoholi tarvitamisest. Lisaks arvestab kohus, et pärast 09.01.
21. a ei ole J.K olnud probleeme kontrollnõuete täitmisega. Ühtlasi ei ole J.K enam kriminaalhooldusametniku juurde alkoholijoobes ilmunud. Kuna J.K on kahetsenud enda kohustusi eiravat käitumist ja on muutnud oma käitumist, peab kohus võimalikuks anda J.K-le võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kohus on seisukohal, et lisakohustuse – alkoholi tarvitamise keeld – määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et alkoholijoobes kriminaalhooldusametniku juurde ilmumine on olnud küll J.K korduv, kuid sellegipoolest juhuslikku laadi tegevus. J.K on oma käitumisest järeldused teinud ja enam ei ole registreerimiskohustuse täitmist takistanud. Seega peab kohus käesoleval ajal ennatlikuks määrata lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Siinjuures arvestab kohus ka kuritegu, mille eest J.K käesoleval ajal karistust kannab. Küll peab kohus nimetatud kohustuse määramist vajalikuks, kui ilmneb, et J.K jätkab alkoholi tarvitamist ja selle tõttu ei ole kriminaalhooldust võimalik teostada. Lisaks eelnevale peab kohus aga oluliseks märkida, et J.K puhul on ilmselgelt probleemiks kahju hüvitamise kohustuse mittetäitmine. Nimetatud alusel ei ole küll erakorralist ettekannet esitatud ja ka kohtuotsuse kohaselt on J.K veel aega kohustuse täitmiseks (istungil on J.K selgitanud, kuidas plaanib kohustusi täita). Kohtuistungil ilmnes, et J.K on alates oktoobrist
22. a asunud tööle ja tal on olemas ka tööleping, mida ta kriminaalhooldusametnikule esitanud ei ole. Samas ei ole J.K käesoleva ajani asunud heastama kuritegudega tekitatud kahju ja seda kasvõi osaliselt. Raina Pärn Kohtunik 3