Obsah (7)

§ 1045§ 103§ 104§ 1050§ 127§ 134§ 130

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-8369 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2023. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K Ti (T) hagi Kohtla-Järve li

§ 1045lg 1 p 2 järgi eelduslikult õigusvastane.

Kui kahju tekitajale on etteheidetav tegevusetus, mille tagajärjel saabus väidetavalt kahju, tuleb olukorras, kus puudub vastavat juhtumit reguleeriv kaitsenorm (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3) kontrollida lisaks, kas kahju tekitajal oli kohustus käituda mingil viisil, et kahju tekkimist ära hoida, kuid ta ei käitunud vastavalt, st kas tal lasus selles olukorras käibekohustus, mida ta on rikkunud (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10;
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Hageja on seisukohal, et kostja ei järginud Kohtla-Järve linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustust libeduse tõrjeks endale kuuluval kinnistul ja seega põhjustas hagejale oma tegevusetusega mittevaralise kahju. 2
5. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks rahasumma kohtu poolt otsustatud suuruses. KOSTJA VASTUS
6. Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (tl 21-24) märkis kostja, et kostja arvates ei ole hageja oma haginõudeid tõendanud. Hageja on väidetavalt kukkunud trepi astmel, kuna kostja ei ole taganud trepi astmete libedustõrjet. Hagiavaldusele on lisatud üksnes 10.02.
7. a ambulatoorne epikriis, millest nähtub, et hageja on kukkunud trepi astmel ning saanud vigastusi. Epikriisiga on tõendatud vaid seda, et 10.02.
8. a EMO-sse pöördumise hetkel esinesid hagejal epikriisis märgitud vigastused. Tõendeid selle kohta, et vigastused on hageja saanud just elamu Maleva 31 trepi astmel kukkumise tagajärjel ei ole esitatud. Hageja ei ole hagiavalduses kirjeldanud piisavalt täpselt, mis asjaoludel kukkumine juhtus. Hageja ei ole tõendanud, et treppi ei olnud tol päeval liiva vm sarnase materjaliga puistatud libedustõrje tagamiseks. Hageja peab tõendama, et esines kahju tekitanud tegu või tegevusetus, selle tagajärjed ja põhjuslik seos teo või tegevusetuse ja tagajärje vahel. Kostja on seisukohal, et hageja on tõendanud vaid tagajärge. Põhjusliku seose tuvastamine ei ole võimalik etteheidetava teo puudumisel. Hageja oleks pidanud esitama tõendid, mis kinnitavad, et trepp ei olnud liivaga puistatud ja oli libe.
9. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole kahju hüvitamise nõudega. Sellest juhtumist on kostjale teada vaid seetõttu, et 10.02.
10. a helistas hageja abikaasa korteriühistu juhatuse liikmele xxx ning teatas, et tema abikaasa on kukkunud elamu trepi astmel. Kostja juhatuse liige vaatas kohe elamu trepi üle. Maja trepp on varustatud käsipuudega ja tol päeval oli trepp liivaga käsipuude juures puistatud. Majast väljuval inimesel oli võimalus ohutult liikuda, hoides kinni käsipuust ja laskudes liivaga puistatud pinnal. Seda võib kinnitada ka korteriühistu kojamees, kes puistas hommikul trepi liivaga ning vaatas selle korteriühistu juhatuse liikmega üle. Seega on jäänud kostjale ebaselgeks hageja kukkumise asjaolud. Isegi kui hageja on tegelikult kukkunud elamu Maleva tn 31 trepi astmel, siis võis see juhtuda hageja ettevaatamatu käitumise tõttu. Kostja on seisukohal, et hageja kukkumine ei ole seotud kostjapoolse käibekohustuse rikkumisega. Käesolevaks ajaks leiab Kostja, et kuna ta on täitnud seadusest ja Kohtla-Järve heakorra eeskirjast tulenevaid kohustusi libedustõrje tagamiseks mõistliku hoolsusega, ei vastuta kostja hagejale kehavigastuse tekkimise eest. Sellest lähtuvalt on hageja nõue põhjendamatu. Hageja pole selgitanud, milles seisneb tema mittevaraline kahju, mis kannatused ta on läbi elanud, kui tõsised need on. Sellest sõltub otseselt mittevaralise kahju põhjendatus ja suurus. Kuna hageja pole oma hagis märkinud, milles täpselt seisneb tema mittevaraline kahju ning kui suur see kahju on, siis on kostja seisukohal, et ei ole tõendatud, et hagejal on tekkinud mittevaraline kahju. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3
12. Kohtukõne kirjalikes teesides võttis kostja õigeks asjaolud, et 10.01.
13. a kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et hageja kukkus Maleva tn 31 elumaja trepil. Tõendatud on ka asjaolu, et kostja on rikkunud oma käibekohustust, kuna trepi astmed ei olnud liivatatud. Kostja ei vaidlusta, et kukkumise tagajärjel tundis hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ja hagejal võis tekkida mittevaraline kahju. Kostja taotleb, et kohus mittevaralise kahju hindamisel arvestaksVÕS § 128 lg 5 sätestatut ja määraks kahju suuruse kohtu äranägemisel.
14. Seega puudub pooltel vaidlus selle ülle, et hageja kukkus 10.02.
15. a Maleva tn 31 elumaja trepil, kuna trepp oli libe ning teostamata oli libedusetõrje, kostja ei täitnud oma käibekohustust ning kukkumise tõttu võis tekkida hagejal mittevaraline kahju (füüsiline ja hingeline valu ning kannatused). Kohus märgib, et hageja kukkumine 10.02.
16. a hommikul Maleva tn 31 elumaja libedal trepil on tõendatud ka tunnistaja xxx ütlustega.
17. Asjaolu, et 10.02.
18. a hommikul oli Maleva tn 31 elumaja trepp liivatamata on tõendatud ka hageja abikaasa poolt samal hommikul tehtud ja kohtule esitatud fotodega.
19. SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardist nr xxx nähtub, et K T saabus 10.02.
20. a kell 09:29 trauma tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Anamneesi kohaselt 10.02.
21. a kella 8:00 paiku trepikoja juures kukkus trepi astmel. Kaebuseks valu xxx piirkonnas. Radioloogilist uuringut ei teostatud, xxx. K Til diagnoositi xxx. 11.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

§ 104

lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormideks on

§ 104lg 2 järgi hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hooletuseks on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (

§ 104lg 3).

12.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

1. Hageja heidab kostjatele ette käibekohustuse rikkumist, kostja jätis teostamata trepi libedustõrje. Korteriühistu pidi arvestama, et libe trepp võib põhjustada inimeste kukkumist ja seeläbi põhjustada kehavigastusi ja tervisekahju. Kohus nõustub hageja käsitlusega. Vastavalt Kohtla-Järve linna heakorra eeskirjale (vastu võetud linna volikogu poolt 27.06.
2. a, nr 37, avaldatud RT IV, 04.07.2014, 13) § 2 p 3 – heakorratööd on tolmu, liiva, prahi, okste, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje teostamine, muru ja rohu niitmine, samuti mahalangenud puulehtede, okste või muu säärase koristamine; § 5 p 7 – kinnistu omanik on kohustatud talvel koristama hommikul kella 7-ks ja vajadusel ka päeva jooksul puhastusalal liikumist häiriva lume ja jää, sealhulgas kõnniteelt ning ülekäiguradadelt, samuti libeduse vältimiseks neid 4 liivatama /…/. Kohtu hinnangul on kostja rikkumise ja hageja kukkumise vahel põhjuslik seos

§ 127lg 4 tähenduses.

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja kukkumise ainsaks või peamiseks põhjuseks oli midagi muud peale trepi libeduse. Kostja on kahju põhjustamises ka süüdi.

§ 1050lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd.

Kostja on olnud oma kohustuste täitmata jätmisel hooletu (

§ 104lg 3).

Kostja ei ole tõendanud, et esinevad tema vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (

§ 1050lg 2). Käibekohustus tuleneb Ts

ÜS §-138 sätestatud hea usu põhimõttest, mille kohaselt peab isik õigusi teostades ja kohustuse täites tegema kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (RK lahendid 3-2-1-73-13, p 10, 3-2-1-48-15, p 24). Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (RK lahend 3-2-1-48-15, p 24). Olukorras, kus kannatanu nõuab kehavigastuse ja tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud, et hoida ära kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekkimine, saab

§ 1050

lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab (RK lahendid 3-2-1-21-13, p 15, 3-2-1-73-13, p 10, 3-2-1-48-15, p 26). Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja seda tõendanud. 14.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus märgib, et tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena

§ 134lg 2 järgi alati kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma.

Samas oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6, § 134 lg 5 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 22.10.

1. a lahend 3-2-1-85-08, p-d 11-13,
2. juuni
3. a lahend 3-2-1-73-13, p 13). Väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.

§ 130

lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (vt Riigikohtu 09.04.

1. a lahend 3-2-1-19-08, p-d 13 ja 14).
2. Hageja selgituste kohaselt kartis ta, et kukkudes xxx. Valuvaigisteid ta ei saanud võtta, kuna xxx ja kipsi teda ka ei saanud panna, kuna xxx. Ainuke variant oli see, et hageja pidi lebama kodus, ei saanud isegi püsti tõusta. xxx tõttu ei tehtud hagejale ka radiolooglist uuringut. Tunnistaja A T (hageja abikaasa) ütluste kohaselt hageja pikka aega lamas, tal oli xxx murd ja 5 kipsi ei saanud sinna panna, kuna xxx. Ta ei saanud püsti, ta lonkas pika aeg. Keegi vabandamas ei käinud.
3. Hageja saadud tervisekahjustused ei olnud oma olemuselt rasked, kuid kohus nõustub hagejaga selles, et saadud tervisekahjustused vähendasid oluliselt hageja elukvaliteeti, kuna seoses tervisekahjustustega tundis hageja füüsilisi ja moraalseid kannatusi, ta ei saanud raseduse tõttu tarvitada valuvaigisteid ning tal oli ja hirm veel sündimata lapse olukorra pärast.
4. Kohus loeb mõistlikuks ja õiglaseks mittevaraliseks kahjuks hüvitust summas 2 500 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS
5. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg 1).
6. Hageja menetluskulud on õigusabikulud 183 eurot (sh käibemaks 30,50 eurot). Menetluskulud on põhjendatud ning vajalikud ning kooskõlas teostatud menetlustoimingutega. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6