MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta AHMED-AGA GAŠIMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 05.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahmed-Aga Gašimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks. Ahmed-Aga Gašimov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.12.2019 otsusega kokkuleppemenetluses
lg 1 järgi ja karistatud 4 aasta 6 kuulise vangistusega.
lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 20.07.2016.a otsusega mõistetud karistuse, 10 aasta 17 päeva vangistusega ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõistis liitkaristuseks 10 aastat 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 25.01.2016.a. Kohtuotsus jõustus 07.12.2019. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, kehtivaid karistusi on viis, vanglas viibib neljandat korda. Käesolevalt on ta süüdi mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kuritegeliku ühenduse tegevuses osalemist jätkas ka käesoleva vangistuse ajal. Varasemalt on toime pannud, sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt ning korduvalt narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Kuritegusid sooritab isik etteplaneeritult ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi kuritegeliku ühenduse eest ei ole teda varasemalt karistatud, oli kuritegelik ühendus loodud narkokuritegude toimepanemise eesmärgil, seega on isiku käitumine sarnane varasemaga. Kinnipeetav on ka varem narkokuriteo toime pannud grupis. Soodusteguriks on kuritegelikku ühendusse kuulumine ning väljakujunenud kuritegelikud hoiakud. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Ahmed-Aga Gašimov avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb kuritegelikku ühendusse kuulumises ja rahvatervise kahjustamises. Oht on tõenäolisem, kui isik tunneb vajadust ja näeb võimalust suurt varalist kasu teenida, kui ta jätkab suhtlust ja hoiab sidemeid kriminaalse tutvusringkonnaga, kui ta jätkuvalt ei teadvusta probleeme enda käitumises ega hakka tegude tagajärgedele mõtlema ning ka siis, kui isik ei hakka väärtustama ühiskonna heaolu ega muuda enda kuritegelikke hoiakuid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Ahmed-Aga Gašimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Ahmed-Aga Gašimov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on 67 aastane ja tahab vabanedes elada normaalselt seadusekuulekat elu, töötada ja kasvatada oma lapsi. Lähedasteks nimetas elukaaslase, kellega kavatseb abielluda ja xxxx elava õe ning pojad, aga samuti ka tööandja. Kavatseb minna tööle, saada lisaks pensioni ja vabanemisfondis on 2200 eurot. Kahetses toimepandut ja märkis, et kuritegeliku ühenduse inimestega ei ole tal praegu mitte mingit pistmist ja käesoleval ajal ta ei kuulu kuritegelikku ühendusse. Avaldas, et vanglas ei ole talle pakutud ühtegi sotsiaalprogrammi ja psühholoogiga vestles 2 aastat tagasi. Olles muusik palus luba kasutada vanglas olemasolevaid muusikainstrumente, kuid ka seda luba talle pole antud. Distsiplinaarkaristuste osas selgitas, et kolm neist on šokolaadi fooliumi, mis ei ole keelatud ese, omamise eest ja ta on vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristused. Märkis, et teda on korra vabastatud vangistusest enne tähtaega ja kriminaalhooldusel olles ei olnud tal ühtegi rikkumist. Tunnistas, et on elus teinud palju vigu, kuid tahab hoida oma lapsi selliste vigade kordamise eest. Kaitsja Raiko Paas oli seisukohal, et vangla poolt koostatud iseloomustuses on järgmised ekslikud seisukohad: 2 - Vangla märgib iseloomustuses, et kinnipeetav on keeldunud vanglas töötamisest subkultuurilistel põhjustel. See pole õige ja käesolevas menetluses pole ka enam asjakohane, kuna esiteks on kinnipeetav ise esitanud vanglale tööle määramise taotluse ja on taotlenud töötamise eest ka nõuetekohast tasu. Teiseks on isik pensionär ega pole kohustatud enam töötama; - Vangla on märkinud, et isikul on vanglas neli kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete eest, kuid kohtule on esitatud ainult 3 käskkirja, neist 2 on seotud fooliumpaberist ise valmistatud antenniga seonduvalt (fooliumipaber ise vanglas keelatud asi ei ole) ja viimane väidetavalt lihvitud lusika (täiesti tavaline lusikas) kohta, kuigi see karistus on vaidlustatud ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Kaitsja rõhutas, et ükski rikkumine polnud seotud allumatusega, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise ohule. Kaitsja viitas ringkonnakohtu 15.06.2022 lahendile nr 1-15-343, mille p-s 31 on selgitatud, et uue kuriteo ohu mõttes arvesse võetav distsiplinaarikkumine peaks olema seotud tema iseloomustuses märgitud kuriteo riskidega, et seda isiku kahjuks arvestada. Kaitsja hinnangul ei anna ainuüksi keelatud esemete olemus alust arvamuseks, et need on seotud süüdimõistetu kuriteoriskidega. Lisaks nähtub käskkirjadest, et isik on toimepandut tunnistanud ja kahetsenud. Ka oli karistusena määratud kõige nõrgem karistus: televiisori vaatamise keeld; - Vangla märgib ootamatult, et vangistuse ajal osales Ahmed-Aga Gašimov kuritegelikus ühenduses edasi. Nimetatud väide on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Isikut pole selles süüdi mõistetud, et ta vangistuses olles kuritegelikus ühenduses osalemisega jätkas. Ka pole õige vangla poolt märgitu, et Ahmed-Aga Gašimov pole kuritegu tunnistanud. Ahmed-Aga Gašimov on süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluses, mis eeldab süüdistuse ja karistusega nõustumist. Seega ei saaks väita, et Ahmed-Aga Gašimov pole oma süüd tunnistanud; - Vangla märgib, et isiku hoiakutes pole vanglas märkimisväärset muutust toimunud, mistõttu ei ole usutav, et isik suudab edaspidi elatuda legaalsetest sissetulekutest. Ahmed-Aga Gašimov on aga pensionär ja võib edaspidi elatuda pensionist nagu kõik pensionärid ning talt ei saa nõuda elatusvahendite saamiseks töötamist. Vaatamata sellele on talle aga vabanemise korral kindlustatud töökohad. Kaitsja hinnangul ei ole vangla ega prokuratuur oma arvamuses arvestanud ka sellega, et isik on ise vabatahtlikult ja täiendava meetmena nõustunud elektroonse valve kohaldamisega, mis omakorda näitab isiku soovi oma elu õiguskuulekas suunas muuta. Ka pole vangla iseloomustuses sõnagi sellest, et varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel ja tema käitumisele etteheiteid ei olnud. Kokkuvõtteks palus kaitsja vabastada Ahmed-Aga Gašimov vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning nagu ka vangla ei toeta Ahmed-Aga Gašimovi tingimisi enne tähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et Ahmed-Aga Gašimov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Ahmed-Aga Gašimovile on mõistetud liitkaristus esimese astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 3 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22).
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Ahmed-Aga Gašimov ära kandnud talle mõistetud vangistusest (10 aastat ja 17 päeva) 6 aastat 9 kuud ja 22 päeva ehk rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Elektroonilisele valvele allumise võtab kinnipeetav endale vabatahtlikult kohustuseks. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on AhmedAga Gašimovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Ahmed-Aga Gašimov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab
lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.
lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Ahmed-Aga Gašimov asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteriomanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on Ahmed-Aga Gašimovil olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku elukaaslane, suhted temaga on head ja toetavad. Ka on kinnipeetaval eelmistest kooseludest lapsi, keda ta soovib vabaduses toetada. Kuritegelikku ühendusse kuulumine viitab aga mõjutatavusele kuritegelike väärtushinnangutega isikute poolt ning suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Samas on isik ka ise mõjutajaks. Seega koosneb kinnipeetava suhtlusringkond suuresti kriminaalse maailmaga seotud isikutega, ning vangla andmetel nähtub kirjavahetusest, et Ahmed-Aga Gašimov suhtleb mitmete käesolevalt vanglas viibivate isikutega. Ennetähtaegse vabanemise korral on Ahmed-Aga Gašimovile töökoha kindlustanud K OÜ ja C OÜ. Esimesel juhul asuks isik garantiikirja kohaselt tööle juhatajana, kuid vestlusel kriminaalhooldusametnikuga, märkis ettevõtte juhatuse liige, et võtab kinnipeetav võetakse tööle banketisaali administraatorina või kokana palgaga 6 eurot tunnis (bruto). Teisel juhul asuks isik garantiikirja kohaselt tööle juhataja ametikohale palgaga 700-1200 eurot. Tööandjate esindajad on garantiikirjades märkinud, et teavad-tunnevad Ahmed-Aga Gašimovi kui ausat, kohustundlikku ja töökat inimest. Vangla iseloomustuse kohaselt aga enne vangistust ületasid kinnipeetava väljaminekud tema legaalseid sissetulekuid ja arvestades asjaoluga, et isikut on ka varasemalt kahel korral karistatud analoogsete narkokuritegude eest, teeb kohus järelduse, et kuritegelikust tegevusest 4 saadav sissetulek on kujunenud isiku tavapäraseks elatusvahendiks. Kinnipeetaval oli legaalne sissetulek ka enne vangistust ettevõtetest G OÜ ning N OÜ, mis ei takistanud teda aga lisa teenimast kuritegelikul viisil, mis viitab kõrgenenud materiaalse heaolu väärtustamisele, mida aga vabaduses garanteeritav palk 700-1200 eurot (või brutotunnitasu 6 eurot) ja pension ilmselgelt ei võimalda. Eeltoodu võib aga osutuda uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Viide isikuomadustele nagu ausus, kohusetundlikkus ning töökus ei takistanud kinnipeetaval ebaausal teel tulu teenimast. Märkimist väärib ka see, et vangistuse ajal teevad kinnipeetavale rahalisi ülekandeid kriminaalse taustaga isikud ning ettevõte, kelle juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud isik ning viibib käesolevalt vangistuses. Kohtu hinnangul võib see viidata sellele, et kinnipeetava sissetulek võib vangistuses pärineda tutvusringkonna ebaseaduslikust tegevusest. Positiivne on asjaolu, et K-Raha andmetel täitmata nõuded isikul puuduvad ja vabanemisfondis on 2162 eurot. Ahmed-Aga Gašimovil ei ole alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ning ka narkootikumide tarvitamisega seoses uue kuriteo toimepanemise risk ja ohtlikkus puudub, mis on positiivne. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas viibinud vestlustel eesmärgiga analüüsida tema kuritegelikku käitumist, selle põhjustajaid ja tagajärgi (sealhulgas seotus kriminaalse tutvusringkonnaga). Vestluste läbiviija hinnangul oli kinnipeetava valmisolek enda käitumise analüüsimiseks aga vähene. Isik on omandanud riigikeele A2 tasemel. Alates 10.08.2022 osaleb B1 taseme riigikeele õppes. Samuti on psühholoog ja kriminaalhooldusametnik kinnipeetavaga läbi viinud struktureeritud vestlused suhete analüüsimiseks kuritegude kontekstis, aga ka elustiili vajaduste hindamise ja analüüsimise, sealhulgas narkootikumide tarbimisharjumuste ja mõju analüüsimise kontekstis. Vestluste läbiviijate hinnangul on kinnipeetav hea suhtleja ja analüütiline, saab aru, et narkootikumide kasutamise tagajärjed on rasked ja rikkunud paljude elu ja tervise, kuid ennast ta selles süüdlasena ei tunne, sest ei ole narkootikume vahendanud, kuriteos süüdi end ei tunnista. Samas on ta enne pensioniea saabumist keeldunud vanglas töötamast, kuna talle ei pakutud tööd konkreetsel erialal (isik esitas avalduse töötamiseks konkreetselt elektriku erialal) ning töötasu oli liiga väike. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ahmed-Aga Gašimovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, teda on distsiplinaarkorras karistatud 4 korral, sealhulgas korduvalt keelatud esemete valdamise eest. Kohtute infosüsteemi andmetel on kinnipeetav Tartu Halduskohtus vaidlustanud Viru vangla 18.08.2022 käskkirja 322/1-2/457, millega kohaldati tema suhtes julgeoleku abinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegemise keelamine ja liikumise ning suhtlusvabaduse piiramine. Julgeoleku abinõude kohaldamine lõppes 24.08.2022. Teritatud servaga lusika osas (Viru vangla 19.09.2022 käskkiri distsiplinaarkaristuse määramine kartser 5 ööpäeva) esitas kinnipeetav Tartu Halduskohtule 19.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi 3-221997) kartserikaristuse täideviimise peatamise kohta kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 28.09.2022 jäeti taotlus rahuldamata ja 06.10.2022 tagastas Tartu Ringkonnakohus kinnipeetavale määruskaebuse, mis oli esitatud 28.09.2022 määruse peale. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi halduskohtus vaidlustatud pole. Kohus märgib, et käesoleva menetluse raames ei anna maakohus hinnanguid vanglas koostatud distsiplinaarsüütegude sisule ega määratud karistustele. 5 Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Ahmed-Aga Gašimovi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et Ahmed-Aga Gašimovi puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Tegemist võib olla küll leebete ja uue kuriteo toimepanemise riski seisukohalt vähetähtsate distsiplinaarkaristustega (televiisori vaatamise keeld 10-20 päeva), kuid vangla sisekorra eeskirjade rikkumine ehk vanglas kehtivale sisekorrale mitteallumine on see siiski, kusjuures esmakordsel isevalmistatud antenniga vahelejäämisel lubas kinnipeetav, et selline rikkumine enam ei kordu. Ometi toimus sama rikkumine uuesti. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Ahmed-Aga Gašimov kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Lisaks õiguskuulekale käitumisele vangistuse ajal tuleb ka vaadata, kas Ahmed-Aga Gašimov on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kinnipeetavale on individuaalse täitmiskava kohaselt ette nähtud vangistuses läbida veel sotsiaalprogramm „Õige Hetk“, mis arvestades teemasid (sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskused, väärtuste ja hoiakute kujunemine kuritegude kontekstis jne) on kindlasti väga vajalik, et aidata maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Programmi läbimine on ettenähtud aastal 2025. Ka jätkuvad Ahmed-Aga Gašimovil vestlused kuritegeliku käitumise, selle põhjustajate ja tagajärgede analüüsimise eesmärgil ning struktureeritud vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldajaga. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkootikumide vahendamise eest, mis viitab sellele, et süüdimõistetu ei teadvusta oma tegude ja käitumise keelatust, ega mõtle tegude tagajärgedele. Rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemist aitab aga kõige tõhusamalt ära hoida karistuse kandmine vanglas, kuna narkokuritegusid saab toime panna vabaduses ka kodust lahkumata. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel (kriminaalasjas 1-15-4751 on ta süüdi tunnistatud
järgi ja karistust võimaldati kanda vabaduses sooritades üldkasulikku tööd), kuid Ahmed-Aga Gašimov pani käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo (kvalifitseeritud
Selline käitumine näitab, et isik suhtub kehtivasse korda ükskõikselt ning keskendub pigem enda heaolule ja tema suhtumine kriminaalhooldusesse puudulik. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 5-päevane paigutamine kartserisse viitab siiski tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendavad kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused on head (elu- ja töökohtade olemasolu), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik (korduv karistatus ja uue kuriteo sooritamine käitumiskontrolli ajal), suhted kriminaalse taustaga isikutega ja kõrgendatud materiaalse heaolu väärtustamine. 6 Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 16. novembri 2022 määrus muutmata. Riigikohtu 12.01.2023 kohtumäärusega jäeti Ahmed-Aga Gašimovi kaitsja vandeadvokaat Raiko Paasi määruskaebus menetlusse võtmata. 16.11.2022 kohtumäärus 1-19-2173 jõustus 12. jaanuaril 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.