Obsah (9)

§ 132§ 30§ 209§ 123§ 87§ 44§ 29§ 19§ 22

4-22-4409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 03. veebruar 2023.a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023.a, Kuressaare kohtumaja Väärteoas

§ 132p 3, § 30 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1.

Rahuldada L-J.Re kaebus. 2. Tühistada PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsus väärteoasjas 2740,22,001608 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 4 alusel.

1. Jätta riigi kanda L-J.R määratud kaitsjale makstud tasu 65,34 eurot
2. Edastada kohtuotsus L-J.R-le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. nr Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 4-22-4409 MENETLUSE KÄIK PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2740,22,001608 karistati L-J.R-e selle eest, et tema 07.10.2022 kella 18:00 ajal Tallinna tn x, Kuressaare linnas, Saaremaa vallas, Saare maakonnas alaealisena oli tarvitanud alkohoolset jooki, viskit ja viina. Indikaatorvahendi näit 1,02 mg/l kohta. Samuti tema, rikkudes avalikku korda teist isikut häirival viisil, mis seisnes Kuressaare Keskväljakul paikneva Vabadussõja ausamba peale urineerimises. Rikkus: alkoholiseadusse § 46 ja korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p
3. Väärteo kvalifikatsioon: alkoholiseaduse § 71 ja karistusseadustiku § 262 lg
4. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud L-J.R-e KarS § 63 lõike 1 alusel KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 14.12.2022.a saabus Pärnu Maakohtusse L-J.R kaebus PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsusele väärteoasjas nr 2740,22,
5. L-J.R taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt kohaldada mõjutusvahendina hoiatust. 15.12.2022.a. määrusega määras kohus L-J.R-le riigi õigusabi, mille osutajaks on advokaat Mirjam Frey. 16.12.2022.a saabus kohtule kaitsja seisukoht. Kaitsja palub kohtul rahuldada menetlusaluse isiku kaebus ja tühistada PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022 otsus ning lõpetada väärteoasjade menetlus otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

29.12.2022.a esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleks jätta muutmata või alternatiivina muuta otsust väärteoasjas karistuse osas ning määrata menetlusalusele isikule mõjutusvahendina üldkasuliku töö sooritamine või lükata karistuste täitmisele pööramine edasi

§ 209alusel.

KOHTU SEISUKOHT

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 4-5) ja väärteootsuses (VTT tl 1-3) olevad teokirjeldused kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 1. Kohus uurib, kas L-J.R on toime pannud teod, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - 07.10.2022.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (VTT tl 10), millise kohaselt 07.10.2022.a kell 19.02 kasutati L-J.R suhtes indikaatorvahendit, näit 1,02 mg/l; - joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT tl 11) - L-J.R-l esinesid 2 4-22-4409 joobele viitavad tunnused - silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, väga häiritud koordinatsioon, rahutus, ärritumine ja alkoholi lõhn suust; - 07.10.2022.a isikusamasuse tuvastamise protokoll (VTT tl 12-13), millise kohaselt politsei andmekogust kontrollimisel tuvastati rikkujana alaealine L-J.R; - 07.10.2022.a L-J.R kinnipidamise protokoll (VTT 14-15), millise kohaselt L-J.R peeti kinni 07.10.2022.a kell 18.50

§ 44

lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, vabastatud 08.10.2022 kell 8.50; - Kaisa Nurm poolt menetlejale edastatud foto (VTT tl 18-19), millelt on näha, et näoga vabadussamba poole seisab valge mütsiga tumedates riietes noormees; -L-J.R tunnistas kohtuistungil (istungi protokoll lk 6-7), et 07.10.2022.a sündmusi mäletab katkendlikult, sai sõbraga kokku, ostsid kaks pudelit viina, mida tarvitasid. Mäletab, et politsei sai ta turuplatsil kätte, fotol on tema. 1.1 Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritav väärtegu Kohus leiab, et indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendamist leidnud, et L-J.R tarvitas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas alkoholi, olles alaealine - 16 aastane. Sellega rikkus L-J.R alkoholiseaduse § 46, millise kohaselt alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Kohus leiab, et L-J.R poolt toime pandud tegu – alaealisena alkoholi tarvitamine – täidab alkoholiseaduse § 71 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on seisukohal, et L-J.R pani teo toime otsese tahtlusega. Olles alaealine teadis ta, et alkoholi tarvitada ei või, kuid siiski jõi ta lausa kahte erinevat kanget alkoholi - viskit ja viina. 1.

1. Karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu Samuti leiab kohus, et L-J.R ütlustega ja fotoga on tõendamist leidnud, et L-J.R urineeris väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas Vabadussõja samba peale. Sellega rikkus L-J.R korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 7 sätestatud nõuet, millise kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival viisil, eelkõige reostada avalikus kasutuses olevat asja. Kohus leiab, et L-J.R poolt toime pandud tegu – ausamba peale urineerimine – täidab KarS § 262 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on seisukohal, et L-J.R pani teo toime otsese tahtlusega. L-J.R pidi ilmselgelt aru saama, et avalikus kohas urineerimine, ausamba reostamine on avalikku korda rikkuv tegevus. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L-J.R on talle süüks arvatavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L-J.R poolt toime pandud teod vastavad alkoholiseaduse § 71 ja karistusseadustiku § 262 lg 1 sätestatud väärtegudele, tema teod on õigusvastased ja ta on nende toimepanemises süüdi. 3 4-22-4409
4. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas

§ 29loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

3. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. AS § 71 kohaselt alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. KarS 262 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on L-J.R-le määranud rahatrahvi KarS § 63 lõike 1 alusel KarS § 262 lg 1 järgi, leides, et väärteod on toime pandud ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et tegemist ei ole ühe teoga toime pandud süütegudega. Tegemist ei ole oma olemuselt sarnaste käitumisaktidega, mis on kantud ühisest tahtlusest ja oleks ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine oleks kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Kohus leiab, et kui kohtuväline menetleja otsustas L.J-R karistada, oleks tulnud L-J.R-le karistus määrata KarS § 63 lg 3 alusel - kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohtuväline menetleja ei ole AS § 71 järgi L-J. R-le karistust määranud, kohus ei saa L-J.R AS § 71 järgi karistada, sest kohus ei saa menetlusaluse isiku olukorda raskendada (

§ 132p 2). Kohtuväline menetleja karistas L-J.R-i Kar

S § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot, s.o 30 trahviühikut. Kaebuse esitaja ja kaitsja on taotlenud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuväline menetleja oli kohtuistungil seisukohal, et otstarbekuse kaalutlusel menetlust lõpetada ei ole asjakohane, kuna isik on varasemalt karistatud ning teda on püütud erinevate meetmetega mõjutada, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et L-J.R osas tuleb väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 4 järgi lõpetada.

Kohus jõudis selleni järgnevatel kaalutlustel. Alaealise L-J. R poolt toimepandud avaliku korra rikkumine on ilmselgelt tihedalt seotud tema poolt alkoholi tarvitamisega samal päeval, tema kinnipidamisel tuvastati tal alkoholijoove. Pärnu Maakohtu 22.11.2022.a otsusega 4-22-3683 (tl 18-21) tunnistas kohus L-J.R süüdi AS § 71 järgi, viis episoodi aastal 2022 – 14.08, 16.08, 15.09, 20.09, 22.

1. Kohus kohaldas L-J.R-le KarS § 87 lg 2 p 1 alusel mõjutusvahendina hoiatust. Kohus leidis selles otsuses, et asjakohane mõjutusvahend L-J.R-le oleks Torujõe Noortekodu raviprogrammis osalemine, kuid mitu korda erinevates menetlustes mõjutusvahendina sama kohustust määrata ei ole mõistlik. L-J.R oli prokuratuuri 01.11.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega vabatahtlikult võtnud kohustuse 4 4-22-4409 osaleda Torujõe Noortekodu ravikeskuse raviprogrammis kestvusega 9 kuud (tl 46). Ta viibib Torujõel alates 3.11.22, saab seal teraapiat ja käib koolis. Torujõe Noortekodu teenused keskenduvad sõltuvusprobleemidega noorte ja nende perede abistamisele. Torujõe Noortekodu pakub pikaajalist miljööteraapilist ravikodu teenust (see on ööpäevaringne teenus). Sõna ravi viitab sellele, et pakutakse toetavaid ja arendavaid teenuseid, mis on suunatud sõltuvus- ja käitumisprobleemide vähendamisele. Kodu tähendab seda, et proovitakse luua võimalikult koduse keskkonna selleks, et nende juures oleks hea olla nii noorel kui ka lapsevanemal. Nooruki põhihariduse omandamist viib läbi Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ning õpe toimub vastavalt kehtestatud riiklikule õppekavale (https://noortekodu.ivkh.ee/meie-programm/pikaajaline-ravikoduteenus/ueldine-info). Tunnistaja K.D, kes on Torujõe Noortekodu sotsiaaltöötaja, avaldas kohtuistungil, et LJ. R-l läheb Torujõe Noortekodus raskelt, kuid ta viibib teenusel ja osaleb programmis, kus on psühhiaatri, psühholoogi vastuvõtud, individuaalsed vestlused, grupiteraapiad, perevastuvõtud (kohtuistungi protokoll lk 8-9). 17.01.2023.a Ida-Viru keskhaigla poolt antud L-J.R iseloomustuse (tl 31-32) kohaselt soovib L-J. R noortekodu programmis jätkata ja lähtudes nooruki raskustest, näevad, et nooruk vajab ööpäevaringset Torujõe noortekodu teenusel jätkamist. Käesolevas asjas on L-J.R KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepannud 07.10.2022.a, s.o enne 22.11.22 kohtuotsust ja ka enne seda kui ta 3.11.2022 läks Torujõe Noortekodusse. Kohus on seisukohal, et kui väärtegusid, milliste eest on kohtuväline menetleja karistanud L.J.R 01.12.2022 väärteootsustega oleks menetletud ühes menetluses, siis ei oleks tõenäoliselt L-J.R käesolevas asjas arutuse all olevas väärteoasjas karistatud, vaid samamoodi oleks kohus kohaldanud mõjutusvahendit. Alkoholi tarvitamine enne 18-aastaseks saamist on Eestis seadusega keelatud ja karistatav põhjusel, et noore tervist hoida. Avaliku korra rikkumine on tihedalt seotud L-J.R poolt alkoholi tarvitamisega. Et L-J.R mõjutada hoiduma edaspidi avaliku korra rikkumisi toime panemast, on esmatähtis leida mõjutusvahend, mis mõjutaks teda alkoholi tarvitamisest loobuma. Kohus leiab, et alaealise L-J.R karistamine rahatrahviga ei ole otstarbekas ja mõjuv. Rahatrahv ei ole pannud sõltuvusprobleemiga L-.J.R alkoholi tarvitamisest loobuma, mida näitavad talle juba politsei poolt enne käesolevas menetluses arutusel oleva teo toimepanemist
2. aastal korduvalt AS § 71 järgi määratud rahatrahvid (tl 16-17). Kohus leiab, et L-J.R puhul on jätkuvalt kõige sobivam mõjutusvahend edaspidiste õigusrikkumist ärahoidmiseks Torujõe Noortekodus viibimine, sealses programmis osalemine ja õppetööga jätkamine. Kohus leiab, et L-J.R poolt võetud ja prokuratuuri 01.11.2022 poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel võetud kohustust saab pidada käesolevas asjas asjakohaseks. Kohus leiab, et Torujõe noortekodu on L-J.R jätkuvalt sobiv koht, kus ta saab abi sõltuvusprobleemide vähendamiseks ja kus tal on võimalus omandada põhiharidus. Kuigi tunnistaja sõnul on L-J. R-il Torujõe noortekodus läinud raskelt, on oluline, et L-J.R jätkuvalt programmis osaleb. Kohus leiab, et L-J.R puhul on käesoleval ajal oluline, et ta saaks alkoholist loobumiseks professionaalset toetust ja lõpetaks põhikooli, et tal oleks edaspidi valikuid õiguskuuleka elu elamiseks.

§ 30

lg 1 p 4 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui alaealine 5 4-22-4409 menetlusalune isik on võtnud muu asjakohase kohustuse. Kohus leiab, et L-J.R poolt kriminaalmenetluse lõpetamisel võetud kohustuse saab lugeda ka käesolevas asjas asjakohaseks.

§ 132

sätestab maakohtu pädevuse kaebuse kohtulikul lahendamisel.

§ 132

p 3 võimaldab maakohtul kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada sama seadustiku §-des 29 ja 30 toodud alustel. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2740,22,001608 ja lõpetab

§ 30lg 1 p 4 järgi väärteomenetluse L-J.R suhtes AS § 71 ja Kar

S § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes. Menetluskulu Väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu 65,34 eurot /tl 47-51/. L-J. R on alaealine (

§ 19

lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumenetlusest kaitsja osavõtt kohustuslik. Kohus määras L-J. R-le

§ 22lg 3 alusel kaitsja riigi kulul.

Seega jääb kaitsja tasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6