O., isikukood 37708183718 Elukoht: Vägeva tee 12-2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik A. O. *kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse- esindaja J. P. LÕPPOSA Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.04.2022 a otsus väärteoasjas nr 2302,22,001688 A. O. karistamises
lg 1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatav otsus A. O.t karistati liiklusseaduse (
) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot selle eest, et tema 04.02.2022. a. kella 16.50 ajal Allika tee ja Vägeva tee ristmikul Peetri alevikus Rae vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, mille tõttu sõitis tagant otsa tema ees pidurdanud sõidukile Škoda Octavia reg.märgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju G.-K. N. ja Y. O.le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Sellise tegevusega rikkus A. O.
lg 1, § 16 lg 1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebuses taotleb A. O. kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses väärteotunnuste puudumisega. Alternatiivselt taotleb: 1) väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel; 2) väiksema rahatrahvi määramist; 3) rahatrahvi tasumiseks graafiku koostamist 6 kuuks. Kaebusest nähtuvalt ei oleks A. O. sõitnud oma autoga otsa teisele autole, kui selle juht ei oleks põhjendamatult seisma jäänud. Seismajäämine oli ootamatu ning järsk – seda oleks saanud lihtsalt tõendada turvakaamera salvestuse abil. Kahjuks aga politsei menetleja tegevuse tõttu jõuti salvestus üle kirjutada. A. O. on seisukohal, et on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu tema karistamine selles olukorras. Lisaks ei nõustu kaebuse esitaja karistuse suurusega ja leiab, et menetleja on määranud süükspandava teo olemust arvestades ebaproportsionaalselt suure karistuse. Kaebuse esitaja ei ole pika juhiloa omamise kestel osalenud süüliselt üheski liiklusõnnetuses, puuduvad mistahes liikluseeskirjade eiramisele viitavad teod. Liiklusõnnetuse varaline kahju on olematu. Soovib kohtu õiguslikku põhjendust, kas temale ette heidetud liiklusnõuete rikkumine on ikka süüline ning kas tema käitumine on karistatav. Leiab, et oli väga hoolikas ja vähendas kiirust ja pikivahet praktiliselt seismajäämiseni, kuid ei olnud suuteline ette nägema seda, et eesliikuv autojuht jääb lihtsalt seisma olukorras, kus tal oli ees vaba tee sõitmiseks ning pöörde tegemiseks. Kaebuse esitaja palub hinnata, kas tema käitumises esinevad süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, mis on deliktistruktuuri kohaselt aluseks inimese karistamisel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. ldse käsitletav väärte A. O. on seisukohal, et kui tema tegu on ü ona, siis on ebaproportsionaalne pika juhistaažiga ning elus mitte ühtegi rikkumist toime pannud ja isegi mitte üheski liiklusõnnetuses osalenud inimesele määrata sedavõrd suur rahatrahv. Kohtu seisukoht Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 04.02.2022.a kella 16.50 ajal toimus Harjumaal Peetri alevikus Vägeva ja Allika teede ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid BMW X5 reg. märgiga XXX, mida juhtis A. O. ja Škoda Octavia reg. märgiga XXX, mida juhtis P. P.. Vaidlus puudub ka selles, et BMW sõitis tagant otsa ees peatunud Škodale, mille tagajärjel said mõlemad sõidukid vigastatud. Liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud menetlusaluse isiku A. O. ja tunnistaja Priit Pajula ütlustega ja liiklusõnnetuse kohta koostatud aktiga. Sõidukite vigastused on tõendatud lisaks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustele ka vaatlusprotokollidega, mille kohaselt oli BMW-l kahjustatud esistange ja esimene numbrimärk, Škodal tagastange. Vaidlusaluseks probleemiks oli süüküsimus ja nimelt leidis menetlusalune isik, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. A. O. ütluste kohaselt liikusid mõlemad sõidukid peateel. Kurvis vähendas ta kiirust 5-10 km-le, sest kurv oli libe ja väga konarlik. Nägi ees sõitvat Škodat, kes soovis sooritada vasakpööret kõrvalteele, näidates suunatuld. Ootamatu oli aga see, et Škoda jäi seisma. Ta vajutas koheselt pidurit, püüdes vältida otsasõitu, kuid põrkas siiski Škodaga kokku. Menetlusaluse isiku sõnul oli kokkupõrge praktiliselt olematu, sest tema sõidukil oli tagant otsasõidu tagajärjel numbrimärk natuke kõver ja numbrialus katki, Škodal tekkis stangel numbri alla pragu. Kokkuvõtvalt leidis menetlusalune isik, et otsasõitu ei oleks toimunud, kui Škoda ei oleks põhjendamatult ja järsult seisma jäänud. Talle oli selline 2 peatumine ootamatu. Kuigi ta liikus väga väikese kiirusega ja pidurdas, ei suutnud auto siiski enne ees peatunud Škodat seisma jääda. Liiklusõnnetusega seotud väärteoasja arutamisel tuleb vaadelda liiklussituatsiooni tervikuna, sh ka teise liiklusõnnetuse osalise käitumist. Sellest tulenevalt kuulas kohus istungil ära ka Škoda juhi seletuse. P. P. ütluste kohaselt sõitis ta mööda Vägeva teed, et minna Allika teel asuvasse pesulasse autot pesema. Enne Allika ja Vägeva tee ristmikule jõudmist märkas Allika teel rekkat. Ta võttis hoo maha, pani suunatule sisse ja vilgutas rekkale tulesid. Enne seisma jäämist sõitis tagumine auto tema autole tagant sisse. Tunnistaja selgitas, et seisma tahtis ta jääda sellepärast, et Allika on väga kitsas tänav ja ta ei tundnud ennast piisavalt kindlalt, et manöövrit lõpetada. Tahtis rekkale teed anda, et tollel oleks ruumi välja keerata, et rekka enne oma manöövri lõpetaks, sest tegemist oli laia autoga. Pidurdamine toimus pikalt, aeglaselt. Kuulanud ära kohtuistungil mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid, on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas BMW juht A. O., kes oma sõidukiga sõitis tagant otsa ees pidurdanud Škodale. Kohtuväline menetleja on A. O.le ette heitnud
lg 1 sätete rikkumist, mis näeb ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja
lg 1 rikkumist, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Tulenevalt sellest, et A. O., sõites tagant otsa ees pidurdanud Škodale, kahjustas sellise tegevusega nii enda juhitud kui ka teist sõidukit, rikkus ta
Kohus ei leidnud Škodat juhtinud P. P. tegevuses liiklusseaduse sätete rikkumist. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja esindaja poolt öelduga selles, et ka peateel liikudes ei ole keelatud vajadusel pidurdamine ja peatumine. Juhid on erinevad ja peavad hindama liikluses oma võimeid ohtude vältimiseks. P. P. hindas olukorda selliselt, et kuna Allika tee oli seoses talviste oludega ja kõrvale lükatud lumevallide tõttu küllaltki kitsas ning Allika teel vastutulev rekka lai, siis ei ole vasakpöörde manöövri sooritamine tema jaoks ohutu. Ta võttis vastu otsuse jääda seisma ja anda rekkale võimalus enne ristmikul Allika teelt välja keerata ja alles seejärel oma manööver sooritada ehk Allika teele keerata. Liiklusseadus ei keela peeteel liikuval juhil anda võimalust kõrvalteel liikuvale juhile enne välja sõita. Seega ei tuvastanud kohtuväline menetleja ega ka kohus Škoda juhi poolt ühtegi liiklusseaduse nõuete rikkumist, mistõttu ei ole põhjust süüdistada teda liiklusõnnetuse põhjustamises.
lg 1 kohustab juhti, kes sõidab teise sõiduki taga, hoidma sellist pikivahet, et suudaks vältida tagant otsasõitu, kui eessõitev auto jääb mingil põhjusel ootamatult seisma. A. O. sõnul oli talle Škoda seisma jäämine ootamatu, sest ta arvas, et sõiduk teeb vasakpöörde kohe peale suunatule sisselülitamist ja tema saab siis sujuvalt edasi sõita. Kuivõrd sõidukite kokkupuude toimus, siis järelikult ei hoidnud BMW juht sellist pikivahet, mis hoidnuks ära tagant otsasõidu ees ootamatult peatunud Škodale. Seega rikkus A. O.
Subjektiivsetelt tunnustelt on menetlusalune isik pannud väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Staažika juhina tunneb menetlusalune isik ilmselgelt liiklusseadust, mistõttu pidas võimalikuks, et sellise pikivahe hoidmine, mis võimaldaks vältida tagant otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile, mittehoidmine võib kaasa tuua liiklusõnnetuse, kuid lootis seda vältida, arvates, et kui Škodal oli vasakpöörde sooritamiseks suunatuli sisse lülitatud, siis ta ka selle manöövri sooritab ega jää ristmikul seisma ning ei takista menetlusalusel isikul edasi sõitmast. 3 Eeltoodust tulenevalt on A. O. toime pannud
§-s 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. Karistusest. Riigikohus on väärteoasjas nr 4-18-5832 tehtud otsuses asunud järgmisele seisukohale: Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui vaadata arutatava väärteo tehiolusid, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Liiklusõnnetuse tagajärjeks oli üksnes varaline kahju ja seegi ei olnud suur. P. P. ütluste kohaselt tema juhitud autol suuri vigastusi ei olnud ja nagu ta ise ütles - tagumises pampris oli väike mõlk, mille remont läks maksma 300-400 eurot. Seega ei olnud tegemist raske tagajärjega liiklusõnnetusega. Kahjustusi sai ka menetlusaluse isiku enda sõiduk. A. O.t iseloomustatavate andmetena omab süü suuruse hindamisel tähtsust asjaolu, et isikul on juhtimisõigus 1995.aastast ning teda ei ole liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud, tal puuduvad üldse kehtivad karistused. Väärtegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Kohus leiab, et selles väärteoasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Liiklusõnnetuste puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul raskete liiklusõnnetuste puhul, kui tagajärjeks on juhi või kaasreisijate tervisekahjustus või surm või autode sellised vigastused, et neid taastada pole enam võimalik. Tagant otsasõidud, mis tekitavad kergeid vigastusi sõidukitele, on liikluses küll sagedased, kuid üldjuhul lahendatavad juhtide omavahelise kokkuleppega ega vaja politsei sekkumist, mistõttu nende osas puudub avalik menetlushuvi. Vaatamata asjaolule, et A. O. ei tunnistanud oma süüd ja kutsus asja lahendama politsei, on kohtu hinnangul eeltoodud asjaolusid arvestades ikkagi tegemist sellise väärteoasjaga, milles võib menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, mida menetlusalune isik on alternatiivselt ka ise taotlenud. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.