) § 241 lg 1 järgi 40 euro suuruse rahatrahviga. Kaebuse sisu Nimetatud otsusele esitas Eurocar OÜ kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetluse lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu, samuti palub jätta kõik Eurocar OÜ menetluskulud Tallinna Linnavalitsuse kanda. Kaebuses on välja toodud, et 19.05.2021 koostas Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu Eurocar OÜ suhtes hoiatustrahvi trahviteate nr 410121012125, millega tuvastati, et 19.05.2021 kell 11.11 Tallinnas Pille tn X juures oli pargitud sõiduk BMW keelatud kohas, rikkudes seeläbi
lg 4 p 3 nõudeid, tegu kvalifitseeriti
Kohtuväline menetleja uuendas väärteomenetluse, 30.03.2022 koostati Eurocari suhtes väärteoprotokoll ning 25.04.2022 tegi kohtuväline menetleja otsuse üldmenetluses. Kaebuses on asutud järgmistele seisukohtadele: Nõuded väärteoprotokollile näeb ette VTMS § 69. Riigikohus on sealjuures selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (RKKKo 3-1-1-9-08, p 14; RKKKo 3-1-1-45-11, p 9). Seega on vaja väärteoprotokollis välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna (RKKKo 3-1-1-20-15, p 39). Eurocari suhtes tehtud väärteoprotokoll ja väärteootsus ülaltoodud nõuetele ja Riigikohtu praktikale kaitsja hinnangul ei vasta. Esiteks, väärteo lühikirjeldusena on märgitud üksnes järgmine: Sõiduk oli pargitud täielikult kõnniteel, kohas, kus puudub kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Kas ja kuidas see puutub menetlusalusesse isikusse ja/või kas sõiduki oli väidetavalt kõnniteel parkinud menetlusalune isik ja/või kuidas sõiduk ja menetlusalune isik omavahel seotud on, väärteoprotokollist ei selgu. Teiseks, Eurocari näol on tegemist juriidilise isikuga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-st 1 lähtuvalt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Käesolevas väärteoasjas ei ole aga ei väärteoprotokollis ega ka väärteootsuses ära näidatud füüsilist isikut, kelle tegu Eurocarile omistatakse. Järelikult on tegemist väärtoemenetluse olulise puudusega, millist ei ole kohtupraktika kohaselt võimalik enam kohtumenetluse kõrvaldada. Kolmandaks, lisaks objektiivse süüteokoosseisu faktiliste asjaolude kirjelduse puudumisele, ei ole väärteoprotokollis ka vähimatki viidet süütekoosseisu subjektiivsele küljele (sh ei formaalselt ega ka sisuliselt). Seeläbi on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Juriidilise isiku huvides teo toimepannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (RKKKo 3-1-1-31-08, p 8.1; RKKKo 3-1-1-38-08, p 7; RKKKo 3-1-1-88- 3 12, p 9). Lisaks ei saa Riigikohtu praktika kohaselt juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta (RKKKo 3-1-1-61-09, p 23; RKKKo 3-1-1-42-15, p 89). Väärteootsuses välja toodud väärteokirjelduse kohaselt parkis sõiduk keelatud kohas, rikkudes seeläbi
lg 4 p 3 sätestatud nõudeid.
lg 4 p 3 sätestab, et asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Vastavalt
p-le 25 on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Kaebaja on seisukohal, et sõiduk BMW, registreerimismärgiga XXX, ei parkinud 19.05.2021 kl 11:11 Pille tn X juures kõnniteel, vaid kõnnitee kõrval. Ka väärteotoimikus olevad pildid kinnitavad üheselt, et sõiduk ei parkinud kõnniteel, vaid parkis maja ja kõnnitee vahelisel alal, mis on selgelt eraldiseisev maa-ala. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et äärekivi ületades juhile selge, et ta sõitis väljaspool sõiduteed kohta, kus sõidukite liiklemine on keelatud. Väljaspool sõiduteed reguleeritakse parkimine liikluskorraldusvahendiga, Sõiduki parkimiskohas ei ole kõnniteele liikluskorralduslikult rajatud sõidukite parkimise kohti, ei mõjuta menetlusaluse isiku käitumises väärteokoosseisu puudumist. Eurocari ei karistatud selle eest, et ta ületas äärekiviga eraldatud tasapinnalise tee (sh pole ka menetleja viidanud, kust selline keeld tuleneb) ega ka selle eest, et ta sõitis väljaspool sõiduteed kohta, kus sõidukite liiklemine on keelatud ja/või et ta oleks parkinud muul viisil parkimise keelu tsoonis. Ette heidetakse konkreetselt parkimist kõnniteel, millise olukorraga pole käesoleval juhul tegu. Kuivõrd kaebaja ei ole antud juhul parkinud selleks keelatud kohas (kõnniteel) ning liikluskorraldusvahendid parkimiskohas puuduvad, ei ole kaebaja toime pannud talle süüks pandavat rikkumist. Süüteokoosseisu subjektiivsed eeldused ei ole täidetud. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kaitsja seisukohal, et menetlus väärteoasjas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuivõrd menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kooskõlas VTMS § 115 lg 3 p-ga 1 teavitab menetlusalune isik, et ei soovi asja lahendamist kohtuistungil, kuid kui kohus peab istungit vajalikuks, soovib ta sellest oma kaitsja kaudu osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja esitas 26.05.2022 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu, palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja sõiduk pargib täielikult kõnniteel ja sõiduki parkimise kohas puudub kõnniteele parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Kohtuväline menetleja teostas 19.05.2022 sündmuskohal tehtud fotode alusel vaatluse ning vormistas selle nõuetekohaselt väärteotoimikusse ,,Asitõendi vaatluse protokollina“. Vaatlusega tuvastas kohtuväline menetleja, et Tallinnas, Kesklinna linnaosas aadressiga Pille tn X juures on kõnniteele pargitud mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga XXX. Kohtuväline menetleja on ekslikult märkinud vaatluse protokollis alt kolmandal real, kaebaja sõiduki numbriks BMW registreerimisnumbriga XXX, antud juhul on tegemist kohtuvälise menetleja poolt inimliku eksitusega. Fototabeli nr 1 fotodelt on selgesti nähtav, et sõiduk BMW registreerimismärgiga XXX, on pargitud kõnnitee paremale poole, vahetult hoone kõrvale ning selle alale ei ole maanteelt sõidukitele juurdepääsu kinnistule. Samuti on fotodelt nähtav, et sellele alale, kus sõiduk pargib, ei ole paigaldatud sõiduki parkimist lubavat liikluskorraldusvahendit. 4
p 25 kohaselt on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Sellest definitsioonist järeldub, et kõnnitee on tee osa, mis on äärekiviga või muul viisil sõiduteest (või jalgrattateest) eraldatud, mis võib või võib mitte olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ning on mõeldud jalakäija või tasakaaluliikuriga liiklemiseks. Teiste sõnadega on kõnnitee ükskõik mis viisil sõiduteest (või jalgrattateest) arusaadaval viisil eraldatud osa, mis on mõeldud jalakäijate (ja tasakaaluliikuriga) liiklemiseks. Kõnnitee oli
-s toodud definitsiooni järgi kõnnitee ükskõik mis viisil sõiduteest arusaadaval viisil jalakäijate liiklemiseks eraldatud osa sõltumata omandivormist. Tähtsust ei oma, kes on sõiduki parkimise koha kinnistu omanik. Tähtsust omab see, kas see osa kinnistust on avatud liiklemiseks.
Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Sõidutee äärekivi ületades on juhile selge, et ta sõitis väljaspool sõiduteed kohta, kus sõidukite liiklemine on keelatud. Väljaspool sõiduteed reguleeritakse parkimine liikluskorraldusvahenditega.
lg 4 p 3 sätestab kõnniteel parkimise korra, mille järgi parkimiskorda täpsustava liikluskorraldusvahendi puudumisel kõnniteel parkimine ei ole lubatud. Parkimine kõnniteel reguleeritakse liikluskorraldusvahenditega nr 575a. 861b, 861c, 863a-864b või teekattemärgisega. Eelmärgitud liiklusmärke ja teekattemärgist kaebaja sõiduki parkimise kohas ei olnud, seega ei oma ka tähtsust asjaolu, kas antud kohas sõiduki parkimisel oli jäetud kõnniteele vabaks 1,5 meetrit või mitte. Kohtuväline menetleja küsis ka Tallinna Transpordiameti Liiklusosakonna peaspetsialistilt hinnangut, kas kaebaja parkimine sellel päeval, sellel aadressil oli õigusvastane (tl lk 18-19). Tallinna Transpordiameti peaspetsialisti 29.06.2021 e-kirja teel antud seiskohas märgib järgmist:,, Tegemist on kõnniteega ning parkimist lubavad liiklusmärgid puuduvad. Kõnnitee on sõiduteest äärekiviga eraldatud. Hoone ees olev tänavakivist katend on 1 kuni 2 cm kõrguse äärekiviga asfaltkattest (tähistatud jalgratta- ja jalgtee) eraldatud, katendivahetusel on see normaalne ka ei tekita arusaama, et tänavakivist katendil on sõidutee. Maainfo kaardirakenduse järgi on eramaa nii hoone ees, kui ka Pille tänav ise. Julgen arvata, et detailplaneeringuga on tänav määratud linnale üle andmiseks. Olenemata sellest, kas tegemist on avaliku või eramaaga, paneb liiklusseadus paika, mis on kõnnitee ja mis ei ole ning lähtuda tuleb sellest (tl lk 16).“ Liiklusseadus kehtestab liikluskorra kõigil Eesti teedel, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Järelikult seaduseandja tahte kohaselt toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel liiklusseaduse alusel, sõltumata tee omandivormist, avalik-õiguslikult. Arvestades tee sihtotstarvet ja seda, et tee on mõeldud oma loomult avalikuks tegevuseks – liikluseks, tuleb seaduseandja tahte kohaselt ka erakinnistul asuva tee kasutamisel järgida liiklusseadusest sätestatut. Ehk et tähtsust ei oma, kes on sõiduki parkimise koha kinnistu omanik. Tähtsust omab see, kas see osa kinnistust on avatud liiklemiseks. Antud kohas on tegemist kõigile avatud territooriumiga, kus juurdepääs ei ole piiratud ega takistatud. Vaba juurdepääs on igal isikul. Seega ei oma tähtsust, kas tegemist on linnale kuuluva maaga või eramaaga. Kuna tegemist on avatud territooriumiga, mistõttu kehtivad seal liiklusseaduse sätted (vt Harju Maakohtu 27.04.2012 kohtuotsus nr 412-222/5 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=142277362). Koht kus kaebaja sõiduk parkis oli avatud liiklemiseks, ehk siis kinnistu ei ole piiratud aiaga, tõkkepuuga või muul viisil, seetõttu kehtib antud kinnistul liiklusseadustikus sätestatud nõuded. Kohtuväline menetleja märgib ära ka olulise faktilise asjaolu, et kaebajale vormistatud hoiatustrahvi tegi kohtuväline menetleja korrapidajale laekunud väljakutse alusel. 5 Kohtuväline menetleja on Tallinna linna korrakaitseüksus ning on kohustatud reageerima ja lahendama Tallinna linna haldusterritooriumil toimunud sündmuste asjaoludega edastatud avaldusi, sealjuures ka liiklusseaduse rikkumisega ning sinna kuulub ka sõidukite parkimisega seonduvad asjaolud (sh ka menetlustoimingud). Kõnniteel parkimine on
lg 1 ja lg 4 p 3 järgi ilma seda lubavate liikluskorraldusvahenditeta keelatud ning antud väärtegu on kvalifitseeritav
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Täidetud on väärteo objektiivne koosseis. Kaebaja oleks pidanud kohusetundliku suhtumise korral ette nägema süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise. Sellega on täidetud koosseisu subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et on kaebajale karistuse mõistnud seaduslikult ja põhjendatult. Eurocar OÜ oma kaebuses palus määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja palus jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole õigusabiteenusele kulunud aeg ja tunnihind mõistlik, võttes arvesse, et tegemist on hoiatustrahvi menetlusega, mille puhul ei ole tegemist mahulise ja keeruka väärteoasjaga. Samuti ei ole kaebaja esitanud kuludokumenti (panga maksekorraldust), mis kinnitaks arve tasumist ning seetõttu ei saa osutatud õigusabi pidada asja sisu arvestades proportsionaalseks ja põhjendatuks. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta kaebaja esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata, jätta kohtuvälise menetleja väärteootsus jõusse ning menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 30.03.2022 koostatud väärteoprotokolli nr 004756 kohaselt 19.05.2021 kell 11:11 aadressil Pille tn X, Tallinn oli sõiduk pargitud täielikult kõnniteel, kohas, kus puudub kõnniteel parkimist lubav liikluskorraldusvahend. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 4 p 3 nõudeid, pannes toime
Menetlusaluse isikuna on märgitud Eurocar OÜ, esindaja R.V., sõiduk BMW reg.märgiga XXX. Kuna vastavalt 30.03.2022 koostatud väärteoprotokollile oli menetlusaluseks isikuks Eurocar OÜ ning ka kohtuvälise menetleja 25.04.2022 otsusega karistati
lg 1 järgi Eurocar OÜ-d, on kohtule esitatud kaebuses õigesti osundatud juriidilise isiku vastutuse eeldustele tulenevalt KarS § 14 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.
lg 1 kohaselt sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Nimetatud säte ei näe ette juriidilise isiku vastutust. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (5. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne, J. Sootak, P. Pikamäe, lk 67) on selgitusena märgitud, et juriidilise isiku vastutus saab tuleneda üksnes käesoleva seadustiku eriosa või mõne muu seaduse sellisest paragrahvist, milles on 6 juriidilise isiku teo karistatavus otseselt ette nähtud. KarS eriosa koostamisel kasutatud seadusandliku tehnika kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmist lubav säte paigutatud viitelise normina konkreetset tegu kriminaliseeriva normiga sama paragrahvi eraldi lõikesse, kasutades keelendit sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. KarS ei toeta spetsiaalsuspõhimõttele vastanduvat universaalsuspõhimõtet, mille kohaselt oleks juriidiline isik vastutav kõigi süütegude eest võrdselt füüsilise isikuga. Isegi juhul, kui
näeks ette ka juriidilise isiku vastutuse, ei ole kohtuväline menetleja juriidilist isikut karistades tähelepanu pööranud kehtivale kohtupraktikale, millele on osundatud ka kohtule esitatud kaebuses. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. märts 2020 otsus nr 4-19-2526 p 10). Samas Riigikohtu lahendis lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna väärteoasjas ei olnud väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo osaühingu huvides toime pani, seega ei sisaldanud väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Olukorras, kus kohtuväline menetleja on esialgselt menetlenud võimalikku väärteoasja kirjalikus hoiatamismenetluses, kuid trahviteate vaidlustamisel uuendanud väärteomenetluse üldmenetluse korras, tuleb kohtuvälisel menetlejal koguda väärteo toimepanemise kohta tõendusteavet vastavalt VTMS kolmandas jaos sätestatule. Kohtu hinnangul lähtus kohtuväline menetleja praegusel juhul aga üldmenetlust läbiviies esialgselt koostatud trahviteates toodud andmetest, jättes tähelepanu pööramata kirjaliku hoiatamismenetluse ja üldmenetluse erisustele. Seda enam, et trahviteate koostamisel juriidilise isiku suhtes näeb VTMS § 545 lg 5 ette, et trahviteate vaidlustamisel peab juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik kaebuses märkima mootorsõidukit trahviteates nimetatud ajal kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi. Sellistest andmetest lähtuvalt oleks kohtuväline menetleja pidanud kindlaks tegema ka menetlusaluse isiku ning selgitama välja, kas menetlusaluse isiku käitumises esinevad
Kuna väärteoasjas 410121012125 on jäänud võimalik teo toimepanija tuvastamata ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik enam kõrvaldada, tuleb Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 25.04.2022.a otsus väärteoasjas nr 410121012125 tühistada ja nimetatud väärteos menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tühistab eelnimetatud otsuse teo toimepanija tuvastamatuse tõttu, ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks analüüsida võimalikku rikkumist sisuliselt. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 7 Kuna kohus lõpetab Eurocar OÜ suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb Eurocar OÜ-le hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks väärteoasjas nr
lg 1 järgi, mille sanktsiooni ülemmäär 10 trahviühikut (40 eurot), valitud kaitsjale makstud tasu taotleti aga koos käibemaksuga summas 2825,40 eurot, arvestab kohus ka Riigikohtu 02.12.2011 lahendis 3-1-1-99-11 toodud seisukohta. Nimetatud lahendis punktis 8 selgitas Riigikohus, et menetlusaluse isiku huvi kaitsta end väärteomenetluses tõhusalt ei piirdu seega pelgalt varalise huviga pääseda rahatrahvi tasumisega kaasnevast väljaminekust. Õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina - sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valitud kaitsjatele makstavat tasu saab pidada mõistlikuks summa 1635 (995 + 640) euro ulatuses, mis tuleb Eurocar OÜ-le VTMS § 23 alusel hüvitada. Kuna Eurocar OÜ on kinnitanud, et ei saa kaitsjatasudelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, tuleb Eurocar OÜ kasuks välja mõista ka käibemaks 327 eurot, seega hüvitamisele kuuluvaks kogusummaks on 1962 eurot. Eurocar OÜ kaitsja on õigesti märkinud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu peab hüvitama Tallinna Linnavalitsus. Nii on ka Riigikohus 28.05.2020 otsuse 4-19-4092 p-s 10 selgitanud, et kui kohtuväline menetleja on Tallinna linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, peab järelikult isiku valitud kaitsjale makstud tasu VTMS § 23 alusel hüvitama Tallinna linn, mitte Eesti Vabariik. Seega kokkuvõtvalt tuleb VTMS § 23 alusel mõista Tallinna Linnavalitsuselt Eurocar OÜ kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 1635 eurot, millele lisandub käibemaks 327 eurot, mis teeb kokku 1962 eurot. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses antud seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja esitanud kuludokumenti (panga maksekorraldust), mis kinnitaks arve tasumist ning seetõttu ei saa osutatud õigusabi pidada asja sisu arvestades proportsionaalseks ja põhjendatuks. Kohus arvestab Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt ei saa valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. Kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14 p 10). Praegusel juhul nähtub kohtule LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt Eurocar OÜ-le esitatud arvetest, et ka Eurocar OÜ-l on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale makstud tasu ning seega vastavat taotlust saab pidada põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.