Obsah (4)

§ 143§ 142§ 144§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6540 Tsiviilasi Advanced M

) § 143 eesmärk on tagada füüsilisest isikust käendaja huvide efektiivne kaitse tema vastutuse summaarsete piirangute ettenägemise kohustuse ning füüsilisest isikust käendaja parema informeerimise kaudu tema vastutuse potentsiaalsest ulatusest (

§ 143komm p 1).

Tegemist on õigussuhte nõrgemat poolt kaitsva sättega ning on seetõttu oluline Eesti õiguse põhimõte. Puudub ka selge loogika (käendusleping on sõlmitud Venemaal Singapuri ettevõtte ja Eesti kodaniku vahel) NY osariigi õiguse kohaldamiseks. Kohus täitis õiguse kohaldamise osas 08.02.2021 kohtu selgitamiskohustuse (dtl 219-220). 14.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja esitas tõendina üksnes kostja allkirjaga käenduslepingu ja selle tõlke (dtl 18-37). Kostja leiab, et käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna sellel puudub hageja esindaja allkiri. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu.

§ 144lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.

Käenduslepingu sõlmimiseks piisab põhimõtteliselt käendaja ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale, millega käendaja võtab endale kohustuse põhivõlgniku kohustuste käendamiseks. Seega on piisav käendaja tahteavaldus, millest tuleneb käendaja käendustahe. 4 15. Kostja esitas käenduslepingu tühisuse vastuväite, kuna tarbijakäenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja (kostja) rahalise vastutuse maksimumsuurust.

§ 143

lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Säte kehtib alates 05.04.20211. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Raamlepingu käendamiseks on sõlmitud käendusleping füüsilise isiku K. Kuga. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga

§ 143lg 1 tähenduses.

16.

§ 143

lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingu p-s 2 on pooled kokku leppinud, et käendaja (kostja) garanteeris hagejale pöördumatult ja tingimusteta kõigi põhivõlgniku lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Asjaolu, et käendaja (kostja) oli samal ajal ka põhivõlgniku juhatuse liige ja oli võlgnevusest teadlik, ei väära käenduslepingu käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma märkimise kohustust. Kohus märgib, et hageja ei ole ise ka väitnud, et juhul kui käenduslepingule kohaldub Eesti õigus, on käendusleping

§ 143lg 2 sätestatule vaatamata siiski kehtiv.

17. Kuna käenduslepingus ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, siis kohtu hinnangul on hageja ja V. Ku vahel 19.05.2017 sõlmitud käendusleping

§ 143lg 2 kohaselt tühine.

Seega on hageja poolt V. Ku vastu esitatud nõude eeldused täitmata ja hageja nõue jääb V. Ku pankrotimenetluses tunnustamata. II

1. Advenced Material Trading Pte. Ltd palub tunnustada tsiviilasjas nr 2-19-8772 kindlaks määratud menetluskulude nõuet. Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 kohus rahuldas Advenced Material Trading Pte. Ltd (hageja) avalduse V. Ku pankroti väljakuulutamiseks ning määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 2654,04 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 74-78). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. PankrS § 146 lg 1 kohaselt enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 143 lg 1 p 3 kohaselt koostab haldur pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse mh andmed PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta. Pankrotihaldur on pädev tegema PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Hageja menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid (TsMS § 153).
2. sMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulude suurus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega ning kuulub välja maksmisele pankrotivarast enne tunnustatud nõudeid. Kohus jätab hagi menetluskulude nõude tunnustamiseks läbivaatamata, kuna hageja ei vaja õiguskaitset. Menetluskulud 5
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi osaliselt läbivaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja palub määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja dokumentaalse tõendi saamise kulu 2 eurot ja õigusabikulu 8 tunni ja 56 minuti eest 1500,79 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna kostja on füüsiline isik, siis kohus käsitleb summasid koos käibemaksuga.

1. Kostja tasus 22.03.2021 menetlusdokumendi lisana kohtule esitatud M OÜ äriregistri üld- ja isikuandmete ajaloo eest Riigi Infosüsteemide Keskusele 2 eurot. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks äriregistrist tehtud päringu tasu 2 eurot.
2. Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).
3. Kostja esindaja tegi õigusabi osutades järgmised toimingud: 11.09.2020 kostja vastuse koostamine – 4 tundi ja 4 minutit; 12.01.2021 eelistungiks ettevalmistumine – 43 minutit; 13.01.2021 eelistungil osalemine – 1 tund ja 4 minutit; 22.03.2021 vastuse koostamine hageja 01.03.2021 seisukohale 1 tund ja 53 minutit; 20.04.2021 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 12 minutit. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 168 eurot.
4. Kohus vähendab lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 57 minuti võrra. Kuna lõplikud seisukohad kordavad lühidalt varasemalt kohtule esitatud seisukohti ja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole keeruline, siis põhjendatud ajakulu on 15 minutit.
5. Eeltoodust johtuvalt ning asja keerukust (vaidlus puudutas ka eri riikide õiguse kohaldamise küsimust) ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatud 7 tundi ja 59 minutit. Esitatud menetlusdokumentide koostamise ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise ajakulu on adekvaatne. Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 168 eurot. Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks. Põhjendatud õigusabikulud on 1341,20 eurot.
6. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1343,20 eurot (sh tõendi saamise kulu 2 eurot ja õigusabikulu 1341,20 eurot). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
7. Harju Maakohtu 03.07.2020 määrusega kohus kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks 2250 eurot kohtu deposiiti. Hageja tasus summa 22.07.
8. Kohus selgitab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus tagatise hageja avalduse alusel (PankrS § 195 lg 1). 6 (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 7