Obsah (8)

§ 132§ 29§ 30§ 209§ 123§ 87§ 19§ 22

4-22-4424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 03. veebruar 2023.a, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2023.a, Kuressaare kohtumaja Väärteoas

§ 132p 3, § 29 lg 1 p 2, Kar

S § 63 kohus otsustas:

1. Rahuldada L-J.R kaebus.
2. Tühistada PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsus väärteoasjas 2740,22,001386 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 2 alusel.

1. Jätta riigi kanda L-J.R määratud kaitsjale makstud tasu 65,34 eurot
2. Edastada kohtuotsus L-J.R-le, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. nr Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 4-22-4424 MENETLUSE KÄIK PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsusega väärteoasjas nr 2740,22,001386 karistati L-J.Re selle eest, et tema 02.09.2022 kella 21:55 ajal, Karja tn x, Kuressaare linnas, Saaremaa vallas, Saare maakonnas alaealisena oli tarvitanud alkohoolset jooki. Indikaatorvahendi 0,70 mg/l kohta. Rikkus: alkoholiseadus §
3. Väärteo kvalifikatsioon: alkoholiseaduse §
4. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud L-J.Re AS § 71 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. 14.12.2022.a saabus Pärnu Maakohtusse L-J.R kaebus PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsusele väärteoasjas nr 2740,22,
5. L-J.R taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt kohaldada mõjutusvahendina hoiatust. 15.12.2022.a. määrusega määras kohus L-J.R-le riigi õigusabi, mille osutajaks on advokaat Mirjam Frey. 16.12.2022.a saabus kohtule kaitsja seisukoht. Kaitsja palub kohtul rahuldada menetlusaluse isiku kaebus ja tühistada PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022 otsus ning lõpetada väärteoasjade menetlus otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

29.12.2022.a esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleks jätta muutmata või alternatiivina muuta otsust väärteoasjas karistuse osas ning määrata menetlusalusele isikule mõjutusvahendina üldkasuliku töö sooritamine või lükata karistuste täitmisele pööramine edasi

§ 209alusel.

KOHTU SEISUKOHT

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT tl 3-4) ja väärteootsuses (VTT tl 1-2) olevad teokirjeldused kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 1.Asjaolu, et L-J.R on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas, on tõendatud järgnevate tõenditega: - 02.09.2022.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (VTT tl 7), millise kohaselt 02.09.2022.a kell 21:55 kasutati L-J. R suhtes indikaatorvahendit, näit 0,70 mg/l; - joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT tl 8) - L-J.R-l esinesid joobele viitavad tunnused - silmade punetus, suured pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus (ei suuda liigutada jäsemeid), aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon (ei suuda toe najata istuda), unisus, oksendamine, alkoholi lõhn suust; - 02.09.2022.a joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll (VTT tl 9-10), 2 4-22-4424 millise kohaselt L-J.R toimetati 02.09.2022.a kell 21:55 kainenema, kuna ta oli alkoholijoobes teepeenral maas, ei suutnud omal jõul liikuda, võib tekkida alajahtumise oht. Koju vastu ei võeta, kuna rikub kodurahu; - 02.09.2022.a isikusamasuse tuvastamise protokoll (VTT tl 11-12), millise kohaselt tuvastati 02.09.22 kell 22.20 politsei andmekogust andmete kontrollimisel, et tegemist on L-J. R-ga. - kohtuistungil L-J. R sündmust ei mäletanud (kohtuisutngi protokoll lk 5), kuid 08.09.2022.a ülekuulamisel (VTT tl 13-14) tunnistas, et ilmselt 02.09.2022.a tarbis ta alkoholi. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et L-J.R tarvitas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas alkoholi, olles alaealine - 16 aastane. Sellega rikkus L-J.R alkoholiseaduse § 46, millise kohaselt alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Kohus leiab, et L-J.R poolt toime pandud tegu – alaealisena alkoholi tarvitamine – täidab alkoholiseaduse § 71 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on seisukohal, et L-J.R pani teo toime otsese tahtlusega. Olles alaealine teadis ta, et alkoholi tarvitada ei või, kuid siiski jõi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L-J.R on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et L-J.R poolt toime pandud tegu vastab alkoholiseaduse § 71 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 2. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 09.09.2022.a määrusega (VTT tl 6) kohtuväline menetleja lõpetas käesolevas asjas väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 4 alusel, kuid kuna L-J.R ei täitnud talle määratud kohustust tähtajaks (08.10.2022.a) uuendas menetleja väärteomenetluse 11.10.2022.a määrusega (VTT tl 5). AS § 71 kohaselt alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut, s.o kuni 40 eurot. Kohtuväline menetleja karista L-J.R-e AS § 71 järgi rahatrahviga 40 eurot, s.o 10 trahviühikut. Kohtu menetluses on viis L-J. R kaebust kohtuvälise menetleja 01.12.2022.a otsustele erinevates väärteoasjades, kus talle on kõikide otsustega AS § 71 järgi (teod 2.0931.10.22) määratud rahatrahv maksimummääras – 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuväline menetleja möönis kohtuistungil, et KarS § 63 tulenevalt ei oleks saanud 02.09-31.10.22 toimepandud tegude eest L-J.R-ele määrata karistusi iga teo eest maksimummääras. Põhjendatud oleks olnud üks rahatrahv kõikide tegude eest. Kaitsja taotles kohtuistungil väärteomenetluse lõpetamist

§ 29või § 30 alusel.

3 4-22-4424 Kohus leiab, et esineb

§ 29lg 1 p 2 sätestatud alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et Kar

S §-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks ja seetõttu võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-11 p 11 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2017 otsus väärteoasjas nr 4-16-4916 p 9). Lisaks on Riigikohus otsuses 3-1-1-106-04 p 10 selgitanud: „Eelnev kehtib juhul, kui karistus korduva rikkumise eest määratakse või mõistetakse ühe ja sama väärteoasja menetluse raames. Samas ei ole alati põhjendatud ega võimalik erinevaid episoode puudutavate väärteoasjade ühendamine ühte menetlusse. Kuigi karistusseadustik ei reguleeri seda, kuidas peaks toimima karistuse mõistmisel kirjeldatud olukorras, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo (mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas 3-4-1-2-02, RT III 2002, 11, 108). Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. L-J.R-e on 01.12.2022.a Lääne prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2740,22,001742 AS § 71 rikkumise eest karistatud rahatrahviga sanktsiooni maksimummääras (tegu 31.10.2022).

§ 29

lg 1 p 2 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis.

§ 132

sätestab maakohtu pädevuse kaebuse kohtulikul lahendamisel.

§ 132

p 3 võimaldab maakohtul kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada sama seadustiku §-des 29 ja 30 toodud alustel. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab PPA Lääne prefektuuri 01.12.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2740,22,001386 ja lõpetab

§ 29

lg 1 p 2 järgi väärteomenetluse L-J.R suhtes AS § 71 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Menetluskulu Väärteoasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu 65,34 eurot /tl 47-51/. L-J. R on alaealine (

§ 19

lg 3 nimetatud isik), kelle puhul on alates kohtumenetlusest kaitsja osavõtt kohustuslik. Kohus määras L-J. R-le

§ 22lg 3 alusel kaitsja riigi kulul.

Seega jääb kaitsja tasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4 4-22-4424 Piia Jaaksoo kohtunik 5