2-22-12733/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12733 Tsiviilasi A. J. (J. ) avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/x Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja (võlgnik): A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tanel Riivits Puudutatud isikud: I (sissenõudja): CarCapital OÜ (registrikood 11609788) II kohtutäitur T. P. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata A. J. xxx/xxxx/x. avaldus täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr
3. Jätta menetluskulud A. J. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
5. A. J. (avaldaja, võlgnik) esitas
6. augustil 2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/x. Avaldaja palub ajatada 3446 euro 53 sendi suuruse võlajäägi tasumise maksegraafikuga 12 kuu jooksul. Harju Maakohtu
7. augustil 2022 määrusega edastati avaldus kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Avalduse kohaselt tekkis võlgnikul võlgnevus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tehtud maksekäsust. Kuivõrd võlgniku tulud on olnud ebastabiilsed, ei suutnud ta võlgnevust tasuda ja CarCapital OÜ (puudutatud isik; sissenõudja) pöördus kohtutäituri poole. Võlgnik on proovinud saavutada sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet, kuid viimane ei ole ettepanekule vastanud. Kohtutäitur koostas
8. juulil 2022 kinnisasja arestimise akti. Viimastel aastatel on võlgnik tasunud erinevaid võlgnevusi. Võlgnik ei ole majanduslikult võimeline võlajääki korraga maksma ning ka tema lapsed ei saa teda aidata. Viimaste aastate pandeemia olukorras on võlgniku tulud ja tervis halvenenud nö käsikäes. Võlgnik siirdub lähikuudel pensionile. Võlgniku kõrge vanus (64 a) on põhjustanud võimetuse konkureerida tööturul nooremate isikutega. Kodu sundvõõrandamine on aga raskeim võimalik tagajärg, mis viib võlgniku veelgi rohkem majanduslikult raskemasse positsiooni ning tekitaks uue elukoha leidmise (üürimisega) täiendavaid võlgnevusi.
9. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Enne täitemenetluse algatamist keeldus võlgnik korduvalt kompromisslepingu sõlmimisest. Võlgnik on pahatahtlik ega käitu heas usu. Täitemenetlus on kestnud juba neli aastat, kuid selle aja jooksul ei ole võlgnik midagi tasunud. Võlgnik jättis juba esimesed liisingumaksed tasumata ning lepingu lõpetamisel ei tagastanud vabatahtlikult sõidukit, vaid hakkas seda peitma.
10. Kohtutäitur ei pea ajatamist põhjendatuks. Võlgnik on
11. mai 2020 e-kirjas lubanud tasuda võlgnevust 100 eurot kuus, kuid kuni
12. oktoobrini 2022 on temalt laekunud vaid 804 eurot 74 senti. Võlgnikule kuulub äriühing xxxxxxxxxxxxxxxx, kinnisasi (registriosa nr xxxxxx) ning abielulise ühisvarana abikaasa M. J. . nimel korteriomand (registriosa xxxxxxx). Tema pangakontod asuvad väljaspool Eestit, seega ei ole võimalik nõudeid täita pangakontode arestimise kaudu. Võlgnik on täitemenetluse ajal elanud ja töötanud nii xxxxxx kui ka Eestis. Pangakontot käivet arvestades on võla tasumine võimalik ka ilma kinnisasja müümise ja pika maksegraafiku sõlmimiseta. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
14. Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse täitemenetluse ajatamiseks selliselt, et kohus võimaldaks tal tasuda 3446 euro 53 sendi suuruse võlajäägi 12 kuu jooksul. Avaldaja nõude aluseks on TMS § 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades ei saa olla väga pikaajaline (Riigikohtu
15. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).
16. Kohtu hinnangul ei tähenda praegusel juhul avaldaja ja tema abikaasa elukohaks oleva elamu realiseerumine ajatamise põhjendatust. Täitemenetluse ajatamine võiks olla põhjendatud, kui avaldajal oleks väikesed lapsed, kelle heaolu satuks sellises olukorras olulisel määral ohtu. Praegusel juhul on avaldajal töötav abikaasa. Samuti tuleneb kohtutäituri vastusest, et abikaasadel on ühisvarana korteriomand. Kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgniku 2 abikaasale xxxxxxxxxxxxx-x asuv korteriomand. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on see olnud võlgniku elukohaks alates xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
17. Kohtu hinnangul ei saa ka muid asjaolusid (vanus 64 a ja tervislik seisund) pidada erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes. Tervislik põhjus, mis saaks olla TMS § 45 järgi aluseks täitemenetluse peatamiseks, peab olema iseloomult selline, mis mõistetavalt takistab avaldajal oma kohustusi täitmast. Eesti Haigekassa andmetest (dtl 76, 77) nähtuvalt on võlgnikule makstud ajutise töövõimetuse hüvitist
18. aasta novembris ja detsembris, samuti
19. aasta jaanuaris. Samas nähtub xxxxxxxxxxxxxxxx deklareeritud andmetest (dtl 74, 75), et võlgnikule on makstud
20. aasta jaanuaris, veebruaris, juulis, augustis, septembris, oktoobris, detsembris ning
21. aasta juulis palgatulu. Seega ei ole võlgnik tõendanud, et püsivat ja pikka aega kestnud töövõimetust, mis pole võimaldanud tal sissetulekut teenida.
22. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest (dtl 142), et avaldajale kuuluv xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ tegeleb ehitustöödega, sh xxxxxx, ning võlgnikule kuulub pangakontod xxxx krediidiasutuses Esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et võlgnikul ei olnud võimalik enda võlga vähendada kasvõi väikeste osamaksetega. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ei ole äärmiselt ebaõiglane ja sellega ei rikuta oluliselt võlgniku õigusi. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluvad üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Eelneva tõttu jätab kohus avalduse rahuldamata.
23. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlust esitanud ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Seega tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3