Obsah (9)

§ 306§ 414§ 180§ 178§ 7§ 126§ 175§ 179§ 176

Kriminaalasi nr 1-21-7376 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. august 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver,

§ 306lg 1 p 61 alusel karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 414

lg 1, 2 alusel lugeda vangistuse kandmise aja alguseks Aivar Kängsepa vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Aivar Kängsepale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414lg 3. 3. Kar

S § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Aivar Kängsepalt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 4.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel mõista Aivar Kängsepalt välja riigituludesse menetluskulud osaliselt, s.o sundraha summas 600 eurot.

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb Aivar Kängsepal tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-21-7376, menetluskulud, Aivar Kängsepp“.
3. Jätta sundraha summas 381 eurot Aivar Kängsepalt välja mõistmata ning määratud kaitsjale määratud tasu summas 1266 eurot, tunnistajale

§ 178

kohaselt makstav summa 39,08 eurot ja sundtoomise kulu summas 24,70 jätta riigi kanda.

1. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. Aivar Kängseppa süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.07.2020 kella 18:00 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Tartu tn 3 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta. Aivar Kängsepal on kehtiv karistus samasuguse teo eest - 06.09.2018 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 1-18-
3. Aivar Kängsepp rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega pani Aivar Kängsepp süüdistuse kohaselt toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.
4. Prokurör kohtuvaidlustes palus Aivar Kängsepp süüdi tunnistada ja karistada.
5. Aivar Kängsepa kaitsja leidis, et tegu ei ole tõendatud ja palus teha õigeksmõistev otsus. Esiteks ei ole kaitsja arvates tõendatud, et Aivar Kängsepp oli juhtimise hetkel alkoholijoobes. Roolist teda ei tabatud ja ei ole kindel, millal täpselt tema kaitsealune alkoholi tarbis. Teiseks seab kaitsja kahtluse alla tõendusliku alkomeetri kasutamise, täpsemalt ei ole kaitsja jaoks arusaadav, millal ikkagi täpselt seda kasutati ja kas selle näit on usaldusväärne.
6. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et süüdistus ei ole täpne ega anna edasi sündmusi, mis tegelikult aset leidsid. Nii jääb süüdistuse tekstist mulje, justkui tabati Aivar Kängsepp autoroolist 22.07.2020 kella 18 paiku ja mõõdeti tema väljahingatavas õhus oleva alkoholi hulka. Tegelikult see nii ei olnud. Aivar Kängsepp juhtis küll süüdistuses nimetatud autot, tegi aga sellega süüdistuses nimetatud ajal ja kohas avarii ning alkoholisisaldust tema hingeõhus mõõdeti alles ligi poolteist tundi hiljem, so kella poole kaheksa ajal õhtul. Seetõttu ongi vaidlus tõusetunud ennekõike sellest, kas Aivar Kängsepp oli juhtimise hetkel alkoholijoobes ja kas alkoholikogust mõõdeti õigesti.
7. Kohus on veendunud, et 22.07.2020 kell 19.30 oli Aivar Kängsepa väljahingatavas õhus alkoholi 1,09 mg/l ja et seda mõõtetulemust saab uskuda. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks pidanuksid politseiametnikud Aivar Kängsepa mõõtetulemust mingil põhjusel manipuleerima. Vaidlus tõusetus täpsemalt sellest, et tõendusliku alkomeetri väljatrükile on tehtud käsikirjaline parandus – väljatrükile on alkomeeter trükkinud mõõtmise alguskellaajaks „18.24 T“, kuid siis on sinna tehtud parandus ja märgitud käsikirjas mõõtmise kellaajaks „19“.
8. Aivar Kängsepa alkoholijoovet kontrollis 22.07.2020 Vilmar Müür. Ta käis kohtus tunnistusi andmas ning selgitas, et pärast kontrolli teostamist ning väljatrüki tegemist märkas ta, et tõendusliku alkomeetri väljatrükil on kellaaeg tund aega varasem, kui tegelik kontrolli teostamise aeg. Alkomeeter oli seadistatud talveajale. Seetõttu tegi ta ka väljatrükile käsikirjalise paranduse. Muus osas selgitas tunnistaja, et süüdistatav Aivar Kängsepp oli vabatahtlikult nõus alkomeetrisse puhuma ja et mingeid pretensioone tal toimingu kohta ei olnud.
9. Mingil põhjusel pidas prokurör augustis 2021, so ligikaudu aasta pärast tegu, vajalikuks pöörata sellele väljatrüki parandusele rohkem tähelepanu ja nii sai ta politseist oma järelepärimisele vastuse. Vastuses selgitatakse veenvalt, et see, kas tõenduslikul alkomeetril on kell talveajas või suveajas, ei muuda tõendusliku alkomeetri mõõtetulemust.
10. Seega, nagu juba tõdetud, ei ole mingit veenvat põhjust uskumaks, et 22.07.2020 kell 19.2419.30 läbi viidud alkoholisisalduse mõõtmine Aivar Kängsepa väljahingatavas õhus oleks manipuleeritud ja see mõõtetulemus oleks kahtluse all.
11. Selleks, et väljahingatavas õhus oleks alkoholi 1,09 mg/l kohta, peaks keskmise kehakaaluga mees (70-90 kg) olema vahetult enne mõõtmist ära joonud ligikaudu 0,5 liitrise pudeli viina või 3-4 liitrit tavalist õlut (selles saab igaüks hõlpsasti veenduda, kui kasutada arvutamisel Widmarki valemit, mida kasutavad ka eksperdid oma eksperthinnangute andmisel, https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/2/soidukijuht-ja-soitja/joobes-juhtimine). Ehk siis, kui Aivar Kängsepal mõõdeti alkoholisisaldust 22.07.2020 kell 19.24, siis tuleb tuvastada, millal täpselt ta nii suure alkoholikoguse ära jõi, mis sisuliselt vastab ühele pooleliitrilisele pudelile viinale või 3 liitrile lahjale õlule.
12. Liikudes ajas tagasi, st alates kella 19.24st, siis on tuvastatav, et ajavahemikul 19.24 kuni umbes 18.40 viibis Aivar Kängsepp politseibussi kongis. Patrullpolitsei teenistuslehele kantud andmete kohaselt sai patrull 18.23 väljakutse Mxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Konsumi parklasse (kauplus xxxx). Sündmuskohale jõuti kell 18.
13. Patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxx kohtus antud ütluste kohaselt Aivar Kängseppa sel hetkel sündmuskohal ei olnud, ta jõudis sinna paar minutit hiljem. Sündmuskohale jõudes üritas Aivar Kängsepp võtta autost õllepurki ja seda avada. Pärast seda, kui xxxxxxxxxxx püüdis teda takistada, muutus Aivar Kängsepp agressiivseks ning ta paigutati politseibussi kongi. Arusaadavalt saab teha loetletud faktidest ammendava järelduse, et ajavahemikul 18.40 – 19.24 Aivar Kängsepp alkoholi tarbida ei saanud.
14. Järgnevalt vajab analüüsimist ajavahemik 18.40 – 18 paiku, nii nagu on kirjas süüdistuses.
15. 22.07.2020 õhtul kella kuue paiku istusxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklas parkivas autos tunnistaja xxxxxxxxxxxx. Hetkel, kui ta otsustas autost väljuda, nägi ta, kuidas sõitis mingi auto tühjale parkimiskohale, mis tunnistaja parkimiskoha vastas oli. Ta nägi, kuidas auto sõitis, ei peatunud ning põrkus autoga, mis seisis vastas parkimiskohal. Seejärel avanesid auto uksed ja juhipoolsest uksest kukkus välja inimene. „Ta oli autojuht. Ma nägin, kuidas ta sõitis ja kuidas ta kukkus välja juhi kohalt. Avas ukse ja kukkus asfaldile.“.
16. Edasi kirjeldas tunnistaja kohtus, kuidas talle tundus, et sellel inimesel äkki ei ole tervisega kõik hästi, vahel juhtub. Aga siis ta tõusis püsti ja hakkas poe poole liikuma, ta kõnnak oli vaaruv. Tunnistaja järgnes autojuhile ja tema kaaslasele poodi ja nägi kaupa, mis neil oli - nad võtsid alkoholikaupa. Tunnistaja üritas jälgida, et kui inimene teeb avarii, et tal on äkki halb olla. Küll aga, kui inimene ostis alkoholi, siis pole südame ega tervisega probleeme, et on võimalk, et oli alkoholijoobes rooli taga. Tunnistaja mäletas kohtus sedagi, et autojuht ja kaaslane ostsid õlut ja viina. Talle tundus, et juht on ebakaine ja see on ohtlik, sest suvel liigub palju lapsi ringi ratastega – tunnistajal endal on kaks last. „Mulle tundus, et sellises seisus võib ta ohtlik olla, et teeb uue avarii.“ Tunnistaja lahkus poest ja läks auto juurde ja seal nägi selle auto perenaist, kellele avarii tehti. „See naine seisis oma auto juures koos lastega, nägi avariid ja oli šokis. Astusin juurde ja ütlesin, et nägin, kes avarii tegi. Ta palus mu telefoninumbri, siis istusin autosse ja sõitsin ära.“
17. Kell 18.20 selsamal süüdistuses märgitud juulikuu päeval saab kõne Häirekeskus, helistab vahetusevanem xxxxxxxxxxxxxxxxx. Talle kaebas klient, kes nägi, kuidas kaks alkoholijoobes meest tulid poodi ja sõitsid parklas ühele autole otsa. Mõni hetk hiljem ulatab xxxxxxx vahetusevanem telefoni xxxxxxxxxxxxxxx, inimesele, kelle autole otsa sõideti. Häirekeskuse ametnik soovib üles märkida ka kannatanu andmed. Kõne käigus väljendab XXXXX xxxx häirekeskuse ametnikule, et tal on tunne, et nad on täielikult purjus, need kes talle autoga sisse sõitsid. Mõni hetk hiljem lisab ta, et mehed tulid poest välja ja üks pani jooksu: „Ma arvan see kes roolis…Nad.. kes poest praegu välja tuli see on nüüd … Aga juht pani praegu jooksu. /…/ Nad on jumalast purjus teate. Ta paneb praegu minema siit. /…/ Sinepikollane pruuni selline särgiga meesterahvas. Ta läheb ranna poole. /…/ Teksapüksid ja beežikas särk. Jumalast purjus on see juht. Ja ja kaasreisijad on ka purjus. /…/ Jumalast purjus. /…/ Aga juht on jumalast joobes. “.
18. XXXXX xxxx käis kohtus tunnistusi andmas ja tundis selles mehes, keda ta Häirekeskuse töötajale kui juhti kirjeldas, ära süüdistatava Aivar Kängsepa. Veel mäletas ta seda, et Aivar Kängsepp köitis tema tähelepanu juba sel hetkel, kui ta sisenes koos oma kaaslasega Mustvee xxxxxxxxxx. Nad mõlemad olid tunnistaja sõnul purjus juba poodi sisenedes. Alles pärast kauplusest väljumist sai tunnistaja aru, et see sama purjus mees oli vahepeal sõitnud otsa tema autole. Kui tunnistaja oli parklas ja vaatas, millised on tema auto vigastused, nägi ta, kuidas Aivar Kängsepp ja kaaslane tulid poest välja. Kaaslane (vanem meesterahvas tunnistaja sõnul) istus autosse kõrvalistmele, kuid Aivar Kängsepp kõndis neist mööda ja läks ranna poole. Tunnistaja sõnul oli ta ära 3-5 minutit. Vahepeal jõudis kohale ka politsei. Kui Aivar Kängsepp tagasi tuli, muutus ta agressiivseks, eitas kõike. „Et tema pole alkoholi tarbinud, et tema pole roolis olnud. Ma ei mäleta neid sõnu, aga ta hakkas politseiga vaidlema.“
19. Punktides 12-15 tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et ajavahemikus 18 (parklasse sõitmine) kuni umbes 18.40 (politseibussi kongi panemine) oli võimalik Aivar Kängsepal alkoholi tarbida vaid nende 3-5 minuti jooksul, mil ta tunnistajate vaateväljas ei olnud. Ülejäänud ajal ei näinud keegi teda midagi joomas ja kui ta seda ka üritas, takistas teda selles politseiametnik.
20. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa seda võimalust, et süüdistatav selle 3-5 minuti jooksul alkoholi tarbis, tõsikindlalt ei eitada ega ka jaatada. Küll aga saab eluliselt usutavaks pidada seda, et alkoholikogus, mille Aivar Kängsepp võis ära juua, ei saanud olla suur. Ainuke info, mis selle aja kohta on asjas kogutud, on Aivar Kängsepa enda kohtus antud ütlused. Neid aga uskuda ei saa. Nõustuda võib kaitsjaga selles, et Aivar Kängsepp lihtsalt ei mäleta kahe aasta taguseid sündmuseid, kuid nii võiks siis inimene ka otse välja öelda, et ta ei mäleta. Ei ole tarvis hakata kohtusaalis midagi välja mõtlema, mis ülejäänud tõendipagasiga ei haaku.
21. Aivar Kängsepa sõnul oli ta autot juhtides kaine. Pärast seda, kui ta tuli poest välja ja sai aru, et on avarii pärast vahele jäänud, istus ta oma sõnul autosse ja jõi kaaslasega viina. Pärast seda võttis paar õlut ja läks randa. Need ütlused ei sobitu tunnistaja XXXXX xxxx ütlusega ega ka Häirekeskusesse tehtud kõnest kuulduga. Mõlemad tõendid kinnitavad, et Aivar Kängsepp autosse ei istunud, vaid läks poest väljudes otsejoones randa. Seega, mingit viinavõtmist autos ei toimunud.
22. Paarist õllest mille süüdistatav väidetaval randa kaasa võttis (süüdistatava sõnul 4,2-4,5 kraadi) 1,09 mg/l kohta joovet ei teki 30-40 minuti jooksul. See ei ole lihtsalt võimalik, ära tulnuks juua 3-4 liitrit õlut. Usutav ei ole seegi, et Aivar Kängsepp 3-5 minuti jooksul pudeli viina ära jõi. See oleks tal meeles ja pealegi väitis ta, et jõi viina autos.
23. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu jaoks veenvalt tuvastatav see, et Aivar Kängsepp oli purjus juba autot jutides ja poe parklas avariid tehes. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx sõnul oli Aivar Kängsepp autot juhtides purjus. Tunnistaja XXXXX xxxx sõnul oli Aivar Kängsepp poodi sisenedes purjus. Nende inimeste tunnistustes ei ole põhjust kahelda ega ka selles, millise hinnangu nad Aivar Kängsepa seisundile andsid. Seega saab koostoimes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga lugeda tuvastatuks, et Aivar Kängsepal pidi 22.07.2020 kella 18 paiku, mil ta autot juhtis, olema alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus rohkem kui 0,75 mg/l kohta – tunnistajad nägid teda joobes, aega suure koguse alkoholi tarvitamiseks pärast sõitmist ja enne puhumist ei olnud. Järelikult pidi ta olema joonud enne sõitmist ja pidi olema teinud seda palju.
24. Kohus möönab, et

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.

1. a otsus nr 1-18-86, p 58 koos viidatud praktikaga).
2. Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega, sisaldab vastuolusid, mida Aivar Kängsepp veenvalt selgitada ei suutnud, ning lõpuks ei ole Aivar Kängsepa versioon toimunust ka eluliselt usutav. Seetõttu jätab kohus Aivar Kängsepa ebausaldusväärsed ütlused viina ja õlle joomise kohta tõendikogumist välja.
3. Aivar Kängsepp on juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis, täites sellega KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, sest teadlikult alkoholi tarvitanuna autot juhtima asudes seadis ta süüteokoosseisu teostamise oma eesmärgiks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aivar Kängsepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi.
4. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse isikut kuni nelja-aastase vangistusega. Prokurör taotles mõista Aivar Kängsepale karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, lisaks võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära juhtimisõigus üheks aastaks ja kuueks kuuks.
5. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
6. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 03.04.
7. a otsus 1-18-2232, p 71).
8. Mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest mõistetava sanktsiooni keskmine määr on kaks aastat vangistust. Kohtu hinnangul ei esine Aivar Kängsepa puhul ei karistust kergendavaid ega ka karistust raskendavaid asjaolusid tähenduses.
9. Toimepandud tegu hinnates tuleb eelkõige arvestada joobe suurust ja sõitmise asjaolusid. Aivar Kängsepal mõõdeti joove 1,09 mg/l väljahingatavas õhus (auto juhtimisest ligikaudu poolteist tundi hiljem, st joove oli juhtimise hetkel veelgi suurem), mis on oluliselt üle kriminaalse joobe piirmäära 0,75 mg/l. Ta juhtis autot tigeda liiklusega kaupluse juures parklas. Kaupluse parklas liigub ilmselgelt teisi autosid ja ka jalakäijaid, mistõttu võib joobeseisundis juht olla eriti ohtlik.
10. Aivar Kängseppa on ka varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud. Tartu Maakohtu 06.09.2018 otsusega mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 357 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Aivar Kängsepp ka kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse nõudeid ta ei täitnud ning karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmiselt vabanes ta 14.10.
11. Uue samasuguse kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav karistus olema eelmisest karmim.
12. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Aivar Kängsepale karistuseks kaks aastat vangistust, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kuna üldkasulik töö, mida võib pidada kõige rangemaks alternatiiviks reaalsele vangistusele, ei ole Aivar Kängseppa distsiplineerinud, tuleb tal praegu mõistetavat karistust kanda vangistuses.
13. Mõistetud karistust tuleb aga

§ 306lg 1 p 61 alusel vähendada.

Kohtuvaidlustes tõstatas kaitsja küsimuse, et kriminaalasja ei ole menetletud mõistliku aja jooksul ja selle kriitikaga tuleb nõustuda. Kohus luges tuvastatuks, et Aivar Kängsepp pani teo toime 22.07.

1. Kohtusse jõudis süüdistusakt aga alles 28.10.
2. Kohtule ei ole viivituste põhjused teada. Kohtuvaidlustes palus kohus prokuröril selgitada viivituste tagamaid, kuid prokurör seda ei teinud. Seega tuleb lugeda viivitused kohtueelses menetluses ebamõistlikuks. Tegemist on lihtsa asjaga ja varakult pidanuks selge olema asja lahendamise perspektiiv kohtueelses menetluses. Arusaadavalt arvestab kohus ka Aivar Kängsepa põhjustatud viivitusi kohtumenetluses ning leiab, et ära kandmisele kuuluvaks karistuseks on kaheksa kuud vangistust.
3. KarS § 424 lg 4 p 1 lähtudes tuleb Aivar Kängsepalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks ja kuueks kuuks. Kohus on veendunud, et mõistetud põhikaristus ei ole piisav Aivar Kängsepast tuleneva ohu tõrjumiseks ja kuivõrd lisakaristus oma kahetisest iseloomust tulenevalt ongi ennekõike ohu hinnangu tulemus, tuleb seda rakendada. Ühtlasi on kohus arvamusel, et mõistliku menetlusaja rikkumisele reageerimine ammendub põhikaristuse vähendamises ega ulatu lisakaristuseni. Seega seab kohus praegusel juhul ühiskonna huvid kõrgemale Aivar Kängsepa huvidest, ehk siis üldpreventsioon prevaleerib ja kohus ei usu, et see karistuse suurus väljub süü suuruse piiridest.
4. Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega.

§ 126

lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud CD-plaadi

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

34. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on 981 eurot, määratud kaitsjale määratud tasud (

§ 175

lg 1 p 4) summas 1266 eurot, tunnistajale makstud summa 39,80 eurot (

§ 175

lg 1 p 2) ja sundtoomise kulu summas 24,70 eurot (

§ 176lg 1 p 2).

Kokku on käesolevas asjas menetluskulud 2311,50 eurot. 35. Vastavalt

§ 180

lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 36. Aivar Kängsepp elatus juhutöödest ja ema pensionist. Võttes lisaks eeltoodule arvesse sedagi, et Aivar Kängsepal tuleb asuda kandma karistust vanglas, kus sissetuleku teenimine on raskendatud, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. 37.

§ 180

lg 3 alusel jätta sundraha summas 381 välja mõistmata ja menetluskulud riigi kanda. Aivar Kängsepalt tuleb mõista välja sundraha summas 600 eurot. Väljamõistmisele kuuluv menetluskulu määrata tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. jaanuaril 2023 Kriminaalasja number 1-21-7376 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Aivar Kängsepa (Kängsepp) süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a otsus − Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto − Aivar Kängsepa kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt Teised apellatsioonimenetluse süüdistatav Aivar Kängsepp, isikukood 36509162726, pooled elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht – töötu, tõkendit ei ole kohaldatud Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a otsus osaliselt, s.o Aivar Kängsepale mõistetud põhi osas, mõistliku menetlusaja ületamise tõttu karistuse vähendamise osas ning Aivar Kängsepalt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, ning teha selles osas uus otsus.
7. Mõista Aivar Kängsepale KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
8. Muuta Tartu Maakohtu
9. augusti
10. a otsuse põhiosa ja jätta selle punktist 32 välja lause: „Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks ja kuueks kuuks.“
11. Mõista Aivar Kängsepalt lisaks juba väljamõistetud sundraha osale menetluskuludena riigi kasuks välja sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude summa on kokku 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot 70 senti, mille tasumine toimub maakohtu otsuse resolutiivosa p-s 5 sätestatud tingimustel.
12. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
13. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
14. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 214 (kakssada neliteist) eurot 80 senti, sh käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot 80 senti, vandeadvokaat Anu Vildile süüdistatav Aivar Kängsepale määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
15. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.