4-22-4117/16

(940021000117)Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Keskkonnaameti 07.11.2022 otsus, millega Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus karistati tööstusheiteseaduse § 162 lg 2 alusel kokku 4 000 euro suuruse rahatrahviga Kaebuse esitanud isik Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus registrikood 10450572; asukoht Loovälja tee 125 Rebala küla, Jõelähtme vald, 74222 Harjumaa; e-post info@tjt.ee Kaitsja Kohtuväline menetleja Martin Triipan, Ellex Raidla Advokaadibüroo; e-post: martin.triipan@ellex.legal Keskkonnaamet Registrikood 70008658; asukoht Roheline 64, 80010 Pärnu; e-post info@keskkonnaamet.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 3, 134 lg 1, § 155-156 maakohus otsustas: Rahuldada Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kaitsja kaebus. Tühistada Keskkonnaameti 07.11.2022 otsus osas, millega Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus karistati tööstusheiteseaduse § 162 lg 2 alusel 2 000 euro suuruse rahatrahviga taaskasutamiskoodiga R5m materjalide taaskasutamises Tallinna Prügila siseteede ehitamisel (nn episood II). Tühistatud osas lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 4-22-4117 Mõista Eesti Vabariigilt Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kasuks välja 3 120 eurot (sh käibemaks 520 eurot) valitud kaitsja(te)le maakohtu menetluses makstud tasu katteks. Edasikaebekord Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 07.11.2022 otsusega karistati Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (edaspidi AS TJT) tööstusheiteseaduse (THS) § 162 lg 2 alusel rahatrahviga summas 2 000 eurot ja veel kord sama paragrahvi alusel rahatrahviga summas 2 000 eurot. Menetlusalusele isikule heidetakse ette alljärgnevate tegude toimepanemist. 1.1.Ettevõte ladustas juhatuse liikme ja vastutava isiku K T teadmisel 11.02.2021 xxx jäätmekeskuse Tallinna Prügila ladestusalal kolmes erinevas asukohas jäätmeid eesmärgiga need taaskasutada või üle anda teisele ettevõttele. Jäätmekomposti plaaniti kasutada
2. aasta kevadel haljastuskihi rajamisel, olmejäätmeid ootasid
3. aasta
4. nädalal toimuvat üleandmist Iru Elektrijaamale. Oma tegevusega rikkus ettevõte kompleksloa nr L.KKL.HA-18510 tabelis nr 6 (kehtiva loa lisas 2 tabelis nr 6) toodud nõuet. Vaheladustatud jäätmed tulnuks 31.12.2020 likvideerida. 1.2.K T teadmisel taaskasutati ajavahemikul 01.01.-31.12.2021 Tallinna Prügila ladestusala siseteede rajamiseks telliseid; betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegusid; kivisid ja pinnast ning süvenduspinnast. Oma tegevusega rikkus ettevõte kompleksloa nr L.KKL.HA-18510 tabelis nr 27 (kehtiva loa tabelis J6) toodud nõuet. Kompleksloa, ehitusprojekti ega sulgemiskava kohaselt ei ole mistahes jäätmete taaskasutamine taaskasutamiskoodiga R5m siseteede rajamiseks ette nähtud. K T pidanuks korraldama ettevõtte tööd nii, et kompleksloas toodud nõuded oleks täidetud ning jäätmed taaskasutamiskoodiga R5m taaskasutatakse vastavalt kompleksloas toodud nõuetele.
5. 22.11.2022 registreeris Harju Maakohus menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja 07.11.2022 otsuse, taotleb selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 alusel. Samuti taotles kaebaja menetluses tekkinud menetluskulu, s.o õigusabikulu riigi kanda jätmist. Kaebaja vaidlustab 01.01.-31.12.2021 toimepandud teo eest süüdimõistmist alljärgnevatel põhjustel. 2.
6. Jäätmeid kasutati ajutiste teede ja juurdepääsude ehitamisel, mis on prügila toimimiseks hädavajalik, laialt levinud ja aitab keskkonda võimalikult vähe kahjustada. 2.
7. Tee ehitamisel jäätmete ladustamist ei saa käsitleda jäätmeseaduse järgi ladestamisena (§ 17 lg 1), vaid taaskasutamisena (§ 15 lg 1). Teed on rajatud ajutiselt ja neid tõstetakse aeg-ajalt ümber. Jäätmeid kasutatakse kasulikul otstarbel ja asendatakse looduslikke materjale, mida muidu peaks kasutama juurdepääsuteede ehitamisel. 2.
8. Jäätmete kasutamine teede rajamiseks vastab THS § 8 lg-s 1 kirjeldatud parima tehnika kasutamise nõuetele, sest vähendatakse loodusele tekkivat koormust ja säästetakse looduslikke ressursse. 2.
9. Pärast 03.07.2019 korraldust nr DM-100521-42 kehtinud keskkonnakompleksloa kohaselt oli lubatud etteheites märgitud jäätmete taaskasutamine koodiga R5m. Taaskasutamine iseenesest ei riku keskkonnakompleksloa nõudeid. 2.
10. Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt taaskasutamiskoodi R5m tohib kasutada ainult prügila ehitusprojektis ja sulgemiskavas ettenähtud jäätmete ja tegevuste 2 4-22-4117 puhul. Sarnaselt tavapärase tee-ehitusega ei pea prügila puhul ajutiste teede rajamine kajastuma ehitusprojektis või sulgemiskavas, vaid see on abitegevus ettenähtud tegevuste elluviimiseks. Keskkonnakompleksluba ei sisalda keeldu nende tegevuste elluviimiseks vajalike abitegevuste puhul R5m koodi kasutamist. Seega on ajutiste teede rajamine keskkonnakompleksloaga lubatud tegevustega hõlmatud. 2.
11. Väärteootsuses ei ole tuvastatud, millised nõuded sisaldusid ehitusprojektis ning seega ei ole ka tuvastatud, et rikuti kompleksloa nõudeid. 2.
12. Menetlusalusele isikule omistatakse K. T kui juhatuse liikme tegu, kuid ei ole välja selgitatud, millisel ajaperioodil tegutses K. T menetlusaluse isiku huvides. 2.
13. Väärteootsus on menetlusalusele isikule omistatav teo kirjeldus vastuoluline. Ühelt poolt heidetakse menetlusalusele isiku juhatuse liikmele ette, et ta on jätnud ettevõttes korraldused andmata (väärteootsuse lk 4), teiselt poolt, et ta on korraldused andnud (väärteootsuse lk 5). 2.
14. Väärteootsuses on juhatuse liikme tegutsemiskohustuse alusena viidatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 221, kuid säte käsitleb üldist hoolsuskohustust ja sellest ei saa tuletada tema karistusõiguslikku vastutust ega tegutsemiskohustust. Pelk rikkumise kirjeldus ei vasta KarS § 14 lg 1 nõuetele. Seega ei ole tuvastatud juhatuse liikme tegutsemiskohustuse alust. 2.
15. Väärteootsuses on märgitud, et tegu pandi toime juhatuse liikme K. T teadmisel ja heakskiidul, kuid milles see seisnes, seda ei ole märgitud. Ei saa eeldada, et K. T oli teadlik sellest, millistele tegevustele oli taaskasutuskoodi R5m kasutamine keskkonnakompleksloa alusel lubatav. Seega ei ole tõendatud füüsilise isiku tegutsemine juriidilise isiku huvides. 2.
16. Juhul kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu on süüline, siis võib vääteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur, sest ta reageeris koheselt kohtuvälise menetleja etteheitele, tegi koostööd ja lubas olla edaspidi tähelepanelikum. Samuti on tõendatud, et menetlusalusel isikul oli rikkumise ajal erinev arusaam kompleksloa nõuetest, siseteid rajati otstarbekalt, isikut ei ole varem sarnaste süütegude eest karistatud ning menetleja ise ei hinnanud ettevõtte süüd suureks.
17. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku ja tegi 16.12.2022 määruse, millega võttis kaebuse menetlusse ja määras selle lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus, et kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi kuni 04.01.
19. 02.01.2023 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha, milles taotletakse kaebuse rahuldamata ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning esitas kaebusele allolevad vastuväited. 4.
20. Vaidlust ei ole, et jäätmeid kasutati prügila ladestusala teede rajamisel ning AS-le TJT väljastatud keskkonnaloal ei ole lubatud kasutada taaskasutuskoodiga R5m jäätmeid. Ettevõtte juhatuse liige T. T on ülekuulamisel märkinud, et ta mõistab taaskasutamiskoodi R5m kasutamise põhimõtteid ning taaskasutamiskood ei ole ette nähtud siseteede rajamiseks. 4.
21. Keskkonnaamet ei käsitle teede rajamist jäätmete ladestamisena. Väärteo lühikirjelduses on ette heidetud loaga mittelubatud jäätmete kasutamist. 4.
22. Tee-ehituse projekti ei saa võrrelda prügila ehituse- või sulgemise projektiga, sest keskkonnavaldkonnas rakendub ettevaatusprintsiibi põhimõte, mille kohaselt kirjeldatakse keskkonnaloas tegevusi, mida jäätmetega teha tohib. Käesolevas asjas ei ole keskkonnaloaga lubatud taaskasutuskoodi R5m siseteede rajamisel kasutada. 4.
23. AS TJT juhatuse liige (T. T) on sõnaselgelt möönnud, et ehitusprojekt ei sisalda taaskasutuskoodi R5m kasutamist siseteede rajamiseks. 3 4-22-4117 4.5.Juhatuse liikme T T ütlustest on näha, et kuni novembrini 2021 vastutas jäätmekäitluse eest K. T. Seega on K. T pädevus menetlusaluse isiku nimel tegutseda tõendatud. 4.6.Väärteo lühikirjeldus ei ole vastuoluline. K. T võimaliku õiguskuuleka käitumise kirjeldamise eesmärk on selguse tagamine, tema tegevuse subjektiivse külje kirjeldus ei muuda teokirjeldust vähem selgeks. 4.
24. Olukorras, kus juhatuse liikmete vahel on valdkondlik vastutus jagatud, paneb KeÜS § 221 juhatuse liikmele kohustuse tagada oma pädevuse piires seadusest tulenevate kohustuste täitmine ning nende täitmata jätmine toob kaasa juriidilise isiku vastutuse. 4.
25. Juhatuse liikme teadmise ja heakskiidu täpsem avamine ei ole vajalik, sest K. T korraldas jäätmekäitlust ettevõttes ning siseteede rajamine ei saanud toimuda tema teadmiseta. 4.
26. Valdkonnas tegutsejate puhul eeldatakse valdkonda puudutavate õigus- ja haldusaktide tundmist. Kui K. T oleks keskkonnaloaga korrektselt tutvunud, oleks ta teadnud, et taaskasutuskoodi R5m kasutamine siseteede rajamiseks ei ole loaga lubatud. 4.
27. Väärteomenetluse võib lõpetada otstarbekuse kaalutlusel siis, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku süü suurust karistuse määramisel arvestatud, teine tingimus ei ole aga täidetud, sest jäätmekäitlus mõjutab keskkonda kõiki inimesi tajutaval viisil ning rikkujaks oli Eesti suurim jäätmekäitleja.
28. 04.01.2023 edastas kaebaja kaitsja kohtule täiendava seisukoha, milles taotles väärteoasja lõpetamist aegumise tõttu ning täiendava menetluskulu väljamõistmist. Ühtlasi esitas kaebaja kaitsja oma seisukohad Keskkonnaameti 02.01.2023 seisukohale. 5.1.Kaebaja põhjendas menetluse lõpetamise taotlust alljärgnevalt. 5.1.
29. Väärteoprotokollis on märgitud, et teine etteheidetav tegu on toime pandud ajavahemikul 01.01.-31.12.2021, kuid materjalidest ei nähtu, mille põhjal see tuvastati. Ei saa eeldada, et tegu on toime pandud kogu märgitud ajavahemikul. 5.1.
30. Võimalikud kahtlused teo toimepanemise ajas tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. In dubio pro reo-põhimõttest tulenevalt tuleb teo toimepanemise ajana käsitada jaanuari algust, millest on kohtulahendi tegemise päevaks möödunud rohkem kui kaks aastat. 5.
31. Kohtuvälise menetleja vastuväidetele on kaitsjal alljärgnevad märkused. 5.2.
32. Käesolevas väärteoasjas on vaidluse all küsimus, millistel eesmärkidel jäätmeid kasutati. 5.2.
33. Tunnistaja T. T ütlusi on meelevaldselt tõlgendatud, pealegi ei saa juhatuse liikme ütlustega tõendada menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi. Nimetatud juhatuse liige ei pidanud teadma valdkonnas kehtinud nõuetest, tema ütlused kajastasid hetkeseisu teadmisi, hoolimata T. T ütlustest võis ehitusprojekt või sulgemiskava sisaldada R5m taaskasutamiskoodi kasutamise õigust ning juhatuse liikme ütlused põhinevad vaid teistelt isikutelt kuuldul. 5.2.
34. Ühe juhatuse liikme ütlustega ei ole võimalik tuvastada, millisel perioodil oli teine isik pädev tegutsema äriühingu juhatuse liikmena. 5.2.
35. Ei ole võimalik endiselt aru saada, kas menetlusalusele isikule omistatakse juhatuse liikme tegu või tegevusetust. 5.2.
36. See, et K. T korraldas väidetavalt ettevõttes jäätmekäitlust, ei välista teiste isikute ebanõuetekohast käitumist äriühingus ning jäätmekäitluse rikkumine ei eelda seda, et vastutav isik oli teadlik sellistest tegudest. 5.2.
37. Keskkonnaameti vastusest ei selgu, mille alusel loetakse K. Tt valdkonnas tegutsejaks. 5.2.
38. Kohtuväline menetleja ei selgitanud, milles seisneb kõrgendatud avalik huvi muude süütegudega võrreldes. Seadusandja ei ole välistanud oportuniteedi jäätmekäitlusega seonduvate rikkumiste puhul. 4 4-22-4117
39. Kaitsja esitas kaebuse ja täiendava seisukoha lisana kohtule menetluskulude nimekirja kokku 7204,80 (1478,40 + 5726,40) euro suuruses summas õigusabiteenuste hüvitamiseks. Arvetest tulenevalt tegid kaitsjad tööd kokku 28 tundi 18 minutit (28,30 tundi), kusjuures dokumentide analüüsile ja kommunikatsioonile kulutati 12 tundi 12 minutit (12,20 tundi) kaebuse koostamisele 11 tundi 42 minutit (11,70 tundi) ning kohtuvälise menetleja seisukohaga tutvumisele ja vastuse koostamisele 4 tundi 24 minutit (4,40 tundi). Õigusabiteenuseid osutati kolme erineva tunnihinna alusel: Martin Triipan 280 eurot; Kaisa Laidvee 230 eurot ning Käroli Tiirik 170 eurot. Hinnale lisandus käibemaks.
40. 16.02.2023 tegi kohus määruse, millega määras kaebust arutada suulises menetluses, s.o 26.01.2023 kohtuistungil.
41. 26.01.2023 edastas kaitsja kohtule menetluskulude nimekirja kokku 1 398 euro suuruses summas õigusabiteenuste hüvitamiseks. Arvest nähtuvalt tegid kaitsjad tööd kokku järgmiselt: Harju Maakohtu 16.01.2023 määruse analüüs 0,10 tundi (6 minutit); kommunikatsioon kohtuistungi aja kooskõlastamiseks 0,20 tundi (12 minutit), 26.01.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine 25.01.2023 1,50 tundi (1 tund ja 30 minutit), kohtuistungiks ettevalmistamine 26.01.2023 0,90 tundi (54 minutit) ja kaitsja osalemine 26.01.2023 kohtuistungil 1,50 tundi (1 tund ja 30 minutit). Õigusabiteenust osutati kahe erineva tunnihinna alusel: Martin Triipan 280 eurot, Käroli Tiirik 170 eurot.
42. 26.01.2023 kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse, kaebuse täienduste ning seal toodud taotluste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et toetab kaebust, võtab kaebuse omaks ja on nõus väärteomenetluse lõpetamisega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
43. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, sh kohtuvälise menetleja seisukoha, kes hindas kaebuse põhjendatuks, asub järgmistele seisukohtadele.
44. Kohtupraktikas välja kujunenud arusaama kohaselt kannab väärteomenetluses väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Kõnealust ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.
45. Juriidiline isik tegutseb õigusliku abstraktsioonina füüsilise isiku kaudu. Seega juriidilise isiku väärteoasjas peab väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. Kõnesolev nõue kehtib nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide puhul. Tegevusetusdeliktide puhul tuleb näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Samuti tuleb ära näidata, millises vormis süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnused realiseeriti (vt nt RKKKo nr 3-1-1-30-11 p 15).
46. Analüüsides menetluses koostatud väärteoprotokolli, siis selles ei ole (nn teise episoodi osas) selgitatud ega ära näidatud, millest tulenevalt tekkis K. T tegutsemiskohustus. Kaitsja märgib õigesti, et osutatud nõuet ei saa lugeda täidetuks läbi viite keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221, sest tegemist on üldise normiga. Seega on juriidilise isiku vastutuse eeldused 5 4-22-4117 nõuetekohaselt täitmata, kõnesolevat minetust ei ole võimalik kõrvaldada ja selle õigusliku järelmiks on kohtuvälise menetluse otsuse osaline tühistamine nn teise episoodi osas ja selles osas väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
47. Maakohtule adresseeritud dokumentides on taotletud Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus menetluskulu hüvitamist. Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjatele väärteomenetluses makstud 8 602,80 eurot.
48. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 ette nähtud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.
49. Arve nr 225535 spetsifikatsiooni kohaselt kulus kohtuvälise menetleja otsuse analüüsile 5,40 tundi ehk 5 tundi ja 24 minutit. Analüüsides kohtuvälise menetleja otsust, otsuse sisulisi põhjendusi, ei pea kohus 5,40 h ajakulu põhjendatuks. Suure osa otsusest moodustab väärtegude kirjeldus, lisaks on otsuses osiseid, mis sinna olemuslikult ei kuulu (nt otsuse lk 4 ole viide väärteoasjade liitmisele ja väärteoprotokolli koostaja andmed). Lisaks on arvestatav osa otsuse mahust hinnatav tõendite ümberkirjutamisena. Otsuses sisuline õiguslik analüüs sisuliselt puudub, teatavat põhistamiskohustust on täidetud karistuse määramise osas. Sellest tulenevalt hindab kohus kohtuvälise otsuse analüüsi põhjendatuks kuluks 2 tundi.
50. Arve nr 225535 spetsifikatsiooni kohaselt kulus kliendiga kirjavahetusele 0,30 h ehk 18 minutit. Kõnealust ajakulu peab kohus põhjendatuks.
51. Arve nr 225535 spetsifikatsiooni kohaselt kulus väärteomenetlusega seotud dokumentide ja toimikuga tutvumisele aega järgmiselt: 0,90 h ehk 54 minutit, 3,60 h ehk 3 tundi ja 36 minutit ning 2 h. Kõnealust aega kohus põhjendatuks ei pea. Kohus möönab, et väärteotoimik on kokku 152 lehel, ent suure osa sellest moodustab „Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ladestusala sulgemiskava sulgemislahenduse muutmises. Eelnõu“ (lk-d 89-115) ning Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus „Ladestusala sulgemise projekt“ (lk 117137). Osutatud dokumentide näol ei ole tegemist KrMS § 63 mõttes tõendiga, mistõttu ei evi kõnealused dokumendid menetluses tõenduslikku tähendust. Seadusekohasteks tõenditeks on sündmuskoha vaatluse protokoll (tl 1-3) ja selle lisaks olevad fotod (lk 4-22); samuti saab tõenditena hinnata ülekuulamise protokolle lk 23-25, ülekuulamisprotokolli lisa lk 27-29; lk 31-32 ning lk 33-
52. Menetluse eset silmas pidades saab asjakohaste dokumentidena käsitleda ka „Jäätmearuannet 2021“, „Käitise tegevusaruannet“ ja keskkonnakompleksloa väljatrükke. Samuti on menetluse seisuskohalt oluline tutvumine väärteoprotokolliga. Olgu siinkohal öeldud, et väärteoprotokoll erineb vaid vähesel määral väärteootsusest. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud ajakuluks väärteotoimikuga/väärteomenetlusega seotud dokumendiga tutvumise ajakuluks kokku 4 tundi.
53. Arve nr 225535 spetsifikatsiooni kohaselt kulus kohtule esitatud kaebuse koostamisele aega järgmiselt: 5,20 h ehk 5 tundi ja 12 minutit, 4,50 h ehk 4 tundi ja 30 minutit ning 2 tundi. Arvestades kaebuse sisulisi põhjendusi ja esitatud argumentide asjakohasust ning põhjendatust, hindab kohus põhjendatud kaebuse ajakuluks 7 tundi. 6 4-22-4117 St, et arve nr 225535 spetsifikatsioonide põhjendatud ajakuluks hindab kohus kokku 13 tundi ja 18 minutit.
54. Arve nr 230002 spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjal Keskkonnaameti seisukohaga tutvumisele ning taotluse ja seisukoha ettevalmistamiseks Harju Maakohtule 4,40 h ehk 4 tundi ja 24 minutit. Kohus peab kõnealust ajakulu põhjendatuks.
55. Arve nr 230042 spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjal Harju Maakohtu määruse analüüsiks 0,10 h ehk 6 minutit; kohtuistungi aja kooskõlastamisele 0,20 h ehk 12 minutit. Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulus kaitsjal 1,50 h ehk 1 tund ja 30 minutit ning 0,90 h ehk 54 minutit. Kohtuistungil osalemise ajakulu on 1,50 h ehk 1 tund ja 30 minutit. Analüüsides eelnevat, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks määruse analüüsile ja kohtuistungi kooskõlastamisele kulunud aega, mis on vastavalt 6 minutit ja 12 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis kulus kohtuistungiks ettevalmistamisele. Juba eelnevalt on kohus määranud kindlaks väärteotoimiku materjalidega tutvumise/analüüsimise ajakulu ning ajakulu, mis kulus kaebuse esitamisele. Neil asjaolude on kaitsja juba eelnevalt olnud teadlik menetluses käigus uurimisele tulevatest tõenditest, nende sisust. Seega peab kohus põhjendatud kohtuistungi ettevalmistamise ajakuluks 1 tundi ja 30 minutit. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungist osavõtu ajakulu. Kohtuistungi algas kell 14 ja sai läbi kell 14.
56. Kohtuistung kestis sedavõrd lühikest aega põhjusel, et kohtuväline menetleja hindas kaebuse argumendid põhjendatuks ning ta tunnistas väärteoprotokolli minetusi, mis toovad õiguslikult kaasa väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega on kohtuistungi ajakuluks 11 minutit. Kuna kohtul on kohustus kuulutada kohtuotsus suulises menetluses, siis tuleb kohtuistungi ajakulu hulka arvata ka kohtuotsuse kuulutamise aeg, mis ei ole enam kui 15 minutit. Seega on kohtuistungi ajakuluks kokku 26 minutit. St, et arve nr 230042 spetsifikatsioonide põhjendatud ajakuluks kokku on 2 h ja 16 minutit.
57. Käesoleva otsuse p-s 15 märkis kohus, et lisaks põhjendatud ajakulule tuleb kohtu hinnata ka kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatust, so kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et kaitsjate ühe tööühiku hind, olles 170 eurot, 230 eurot ja 280 eurot on liialt kõrge. Viimase aja kohtupraktikas on väärteomenetluse kaitsjatasu mõistlikuks tunnihinnaks peetud lihtsamates asjades 120 eurot, millele lisandub käibemaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.04.2022 otsus nr 1-21-7774, p 43 või 24.11.2022 määrus nr 1-22-607, p 15) ning keerulisemates asjades 150 eurot (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.03.2022 otsus nr 1-19-9061, p 20 ja 17.03.2022 otsus nr 1-19-5641, p 25). Kaitsja ei ole taotluses märgitud kõrgemat tunnihinda millegagi põhjendanud ning ka kohus ei leia, et arutatav väärteoasi oleks eriliselt keerukam ning tingiks senise kohtupraktika eiramist. Pidades silmas Riigikohtu asjaomast praktikat, peab kohus praegusel juhul mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega määrab kohus Eesti Vabariigilt Aktsiaseltsi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kasuks välja mõista 2 600 eurot (kokku 20 h) valitud kaitsja(te)le maakohtu menetluses makstud tasu katteks. Sellele summale lisandub käibemaks summas 520 eurot, so kokku 3 120 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7