Obsah (6)

§ 429§ 432§ 367§ 163§ 175§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-8574 Tsiviilasi M Ri hagi Pas

) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus lahendab käesolevaga hageja taotlused hagist osaliselt loobumiseks, mis puudutab hageja nõudeid mõista kostjalt hageja kasuks välja saamatajäänud töötasu 2021 aprillikuu eest 383,91 eurot ning tuvastada hageja ja kostja Pastoraat OÜ (tööandja) vahel töölepingulised suhted alates 10.09.2020 kuni 30.04.2021.

§ 429

lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asjas menetluse.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab vastu hageja loobumise viidatud nõuetest ja lõpetab nende osas menetluse.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi kostja juures tööd töölepingu või mõne muu teenuse osutamise lepingu alusel, kas lepingu ütles üles kostja ning kas ülesütlemine oli kehtiv.
2. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu. TLS § 1 lg 2 järgi tuleb eeldada, et tegemist on töölepinguga, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Riigikohus on selgitanud, et üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, tuleb eeldada töölepingut ning väidetaval tööandjal on vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu (vt Riigikohtu 20.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908/47, p 11).
3. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegutses suulise kokkuleppe alusel alates septembrikuust 2020 kuni aprillikuu lõpuni 2021 kostja juures kokana ning kostja tasus hagejale selle eest igakuiselt tasu. Pooled ei vaidle ka selles, et hageja töö vastas tavapärasele kokatööle, seisnedes eelkõige toidu valmistamises kostjale kuuluvas restoranis „Pastoraat“. Kuna on selge, et hageja tegi kostjale tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, ning pooltevahelisel kokkuleppel on töölepingu tunnused, lasub kostjal kohustus tõendada, et pooled sõlmisid muu teenuse osutamise lepingu.
4. TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. TLS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt aluseks võtta lepingupoolte ühine tegelik tahe ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu 5 olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi (Riigikohtu 20.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908, p 13).
5. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahelist suhet iseloomustavad asjaolud, mis on omased töölepingule. Hageja allus oma töös peakokale, töö tegemiseks kasutati kostja köögis olevaid vahendeid, kostja kattis töö tegemiseks vajalikud kulud, hagejale tasuti töö eest perioodilist tasu. Kohtu hinnangul on koka ametikoht oma olemuselt üldjuhul selline, mis allub töölepingu regulatsioonile ning muude teenuse osutamise lepingute kasutamine ei ole reeglina põhjendatud.
6. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis on ilmselgelt omased üksnes muule kui töölepingulisele suhtele. Kostja viitab eelkõige sellele, et hageja tööaeg oli äärmiselt paindlik. Kohus leiab siiski, et hageja polnud töötamise aja valikul täiesti iseseisev, vaid töötas siiski hageja juures regulaarselt ja arvestatavas mahus (osalise koormusega). Hageja töötas kostja juures graafiku alusel, mille osas oli tal tulenevalt õpingutest voli kaasa rääkida. Näiteks on 26.04.2021 sõnumivahetusest näha, et
7. aasta juunikuuks oli hageja tööks planeeritud 10 tööpäeva ning ka edasised kuud kulgeksid „pikk-lühike“ graafiku alusel (tl 35 pöördel). Hagejal tuli sealjuures leida endale ise asendaja (tl 35 pöördel). Asjaolu, et hageja töötas õpingute tõttu väiksemas mahus kui teised kokad, ei ole piisav, et eitada töölepingulist suhet poolte vahel.
8. Ka töölepingu sõlmimise suuline vorm ei ole piisav, et lugeda lepingut muuks teenuse osutamise lepinguks. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping võib olla töötaja tööle asumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12; nr 2-20-5834, p 11). Vaidlust ei ole selles, et hageja asus kostja juures tööd tegema. Ka viitab kostja esindaja 25.08.2020 sõnumis hagejale, et temaga sõlmitakse just tööleping (tl 31). Kuigi hageja vastusest võib järeldada kõhklust lepinguliigi osas, ei ole kohtule esitatud sellist tõendit, mis kinnitaks poolte vahel hiljem mõne muu lepinguliigi alusel kokkuleppe sõlmimist. Asjaolu, et kostja võis hagejat töötajate registris käsitada mõne muu lepinguliigi alusel töötajana, ei muuda hageja töö tegelikku olemust, mis vastab töölepingulisele suhtele.
9. Kohus leiab, et kostja väited seoses hageja praktikaga kostja juures ei muuda kohtu hinnangut töölepingu osas. Tõenditest ja poolte seisukohtadest nähtub, et hageja asus eelkõige kostja juures tööle kokana, mille kostja oli nõus vormistama osaliselt praktikana, kui hageja ka suveks tööle jääb (tl 32 pöördel). Poolte sms-vestlusest järeldub, et pärast lepingu lõppemist oli kostja nõus osaliselt praktikatunnid n-ö kirja panema, kuid hageja sooritas praktika teises kohas (tl 9, 73). Käesolevas asjas on aga eelkõige vaidluse all hageja töö olemus koka ametikohal, mille eest tasus kostja vastavalt tehtud töötundidele kindlaksmääratud tasu. Ei saa väita, et hageja olnuks kostja juures üksnes praktikal - see võis moodustada kogumist vaidluse kontekstis üksnes vähetähtsa osa. 6
10. Tuginedes pooltevahelist suhet iseloomustavatele tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Järgmiseks hindab kohus töölepingu lõppemisega seotud asjaolusid.
11. Hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Pooled vaidlevad selle üle, kas töösuhte lõpetamise algatas hageja, kostja või toimus see poolte kokkuleppel. Hageja väitel lõpetas temaga töösuhte peakokk K P 30.04.2021, saates hagejale ootamatult sõnumi tööriiete tagastamise ja kapi vabastamise palvega (tl 8). Kohus on seisukohal, et peakoka sõnumist ei nähtu, et kostja oleks teinud tahteavalduse töölepingu ülesütlemiseks. Sõnumist on järeldatav, et poolte vahel on enne sõnumi saatmist toimunud suhtlus, milles emb-kumb on avaldanud soovi töölepingu lõpetamiseks. Sõnum on üksnes eelneva suhtluse järelm, millega kostja restorani peakokk soovib reguleerida lepingu lõpetamise järgseid tegevusi (tööriiete tagastamine, kapi vabastamine). Seda kinnitab ka hageja vastus viidatud sõnumile, milles hageja nõustub riiete äraviimisega ning tänab kostjat saadud kogemuse eest. See pole tavapärane reaktsioon töölepingu ootamatule lõpetamisele sõnumi teel. Seega ei saa kohus käsitleda 30.04.2021 sõnumit töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena, mille tühisust oleks kohtul võimalik tuvastada.
12. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel on töölepingu lõpetamise algatanud hageja ise. Seda kinnitab hageja 28.04.2021 sõnum kostja restorani peakokale, milles väljendab, et Pastoraati jäämine pole (kokandus)võistlusi silmas pidades õige otsus ning väljendab kahetsust kokkuleppe rikkumise pärast (tl 35). Kokkulepe, millele hageja 28.04.2021 sõnumis viitab, on ilmselt hageja ja kostja vaheline kokkulepe suvel töölejäämise kohta. Ta viitab ka sellele, et kahes kohas töötamine käiks talle üle jõu ning väljendab kahetsust „viimasel hetkel teatamise“ pärast. Hageja leiab, et tema jaoks oleks kõige mõistlikum töötada suvel võistluse juhendaja juures. Hageja viitab sõnumis ka eelnevalt poolte vahel arutatule, mille kohaselt jääks hageja kostja juurde hommikusöögivahetusse, kuid hageja teatab, et see poleks mõistlik. Hageja viitab teise restorani pakutavatele parematele tingimustele (jooksvale graafikule) (tl 40).
13. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades hageja ja kostja vahelist suhtlust, võib kostja 30.04.2021 sõnumist järeldada kostja nõustumist lepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel, kusjuures initsiatiiv lepingu lõpetamiseks tuli hagejalt. Seega ei ole tuvastatav lepingu ülesütlemine kostja poolt, mistõttu ei saa kohus tuvastada ka selle tühisust. Kohus jätab hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 1 alusel ning hüvitisenõude TLS § 109 alusel, sest nimetatud sätete kohaldamine eeldab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist.
14. TLS § 28 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustus anda ettenähtud puhkust ja maksta puhkusetasu. Kohus rahuldab hageja puhkusetasu nõude, arvestades ka, et kostja on puhkusetasu väljamõistmisega nõus, kui kohus tuvastab poolte vahel töölepingulise suhte (tl 106). Kostjal pole vastuväiteid hageja esitatud puhkusetasuarvestusele. Seega rahuldab kohus hageja nõude puhkusetasu väljamõistmiseks summas 318,03 eurot (neto) ajavahemikul 10.09.2020 kuni 30.04.2021 kasutamata puhkuse 17,87 kalendripäeva eest.
15. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui 7 kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
16. jaanuari ja
17. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Kuna kohus rahuldab puhkusetasu nõude, on hagejal õigus nõuda kostjalt puhkusetasu tasumisega viivitamise tõttu viivist. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded (sh puhkusetasu nõue) sissenõutavaks. Hageja taotleb viivist alates hagi esitamisest 28.05.2021 kuni nõude täitmiseni. Kohus arvutab viivise kuni otsuse tegemiseni 25.01.2023 ning kohustab kostjat tasuma nõudelt viivis alates otsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Viivise arvutab kohus järgmiselt: perioodil 28.05.2021 kuni 31.12.2021 määras 8% (arvestatud päevi 583) ning alates 01.01.2023 kuni 25.01.2025 määras 10,5% (arvestatud päevi 25). Kokku on viivis perioodil 28.05.2021 kuni 25.01.2023 summas 42,93 eurot. Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise alates 26.01.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu 318,03 eurot, viivise puhkusetasult alates hagi esitamisest 28.05.2021 kuni 25.01.2023 summas 42,93 eurot ning alates 26.01.2023 kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jäävad hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 36.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi ca 18,7% ulatuses, jäävad poolte menetluskulud 18,7% ulatuses kostja ja 81,3% ulatuses hageja kanda. 37.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja taotleb menetluskuludena lepingulise esindaja kulude kokku 3009,5 euro väljamõistmist (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnihind on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on taotluse kohaselt teinud asjas järgmisi toiminguid: 1) kliendiga arutelu, nõude selgitamine, tõendi analüüs (1,5 h); hagi koostamine 4,5 h); kohtumääruse ja kostja taotlusega tutvumine 02.07 ja 07.07 (0,15 h); osaline nõudest loobumine (1 h); kostja 28.07.2021 vastusega tutvumine, analüüs, kliendiga arutelu (2,5 h); vastuse koostamine kostja vastusele, tõendid (2,5 h); kostja 27.09.2021 vastuväide, tõendid, analüüs, kliendiga arutelu (2,5 h); hageja 15.11.2021 vastus (2,5 h); 22.10.2022 kohtumääruse 8 analüüs (2,5 h); kompromissiarutelu, 08.11.2022 teade kohtule (0,5 h); hageja täiendav osaline nõudest loobumine 24.11.2022 (0,5 h); kostja 24.11.2022 seisukohtadega tutvumine (1,5 h); hageja 22.12.2022 vastuväited (1,5 h); menetluskulude taotluse esitamine (1 h).
2. Kohtul tuleb analüüsida hageja esindaja menetluses tehtud toimingute vajalikkust ja nendeks kulunud aega. Kostja leiab, et hageja esinduskulud on ülepaisutatud, välja arvatud kirjete 1 ja 3 osas, ning esindaja tunnihind on tema kvalifikatsiooni arvestades liiga kõrge.
3. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamisele ja sellele eelnenud analüüsile kulunud 6 h on põhjendatud – menetlust algatava dokumendi koostamisele on põhjendatud kulutada enim aega, sest selle käigus teeb esindaja endale selgeks nõudega seotud põhiküsimused ja kujundab enda seisukohad, samuti koondab vajalikud põhitõendid. Nõudest loobumise taotluse koostamise ajakulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja kanda, arvestades, et kostja tasus nimetatud nõude enne hagi menetlusse võtmist ja talle kätte toimetamist. Seega vähendab kohus esindaja ajakulu nimetatud kirje osas 1 h võrra. Kostja 28.07.2021 vastusega tutvumisele kulunud 2,5 h on kohtu hinnangul liigne – kostja vastus polnud mahukas (tl 27-29), mistõttu vähendab kohus ajakulu selles osas 1,5 h (põhjendatud ajakulu 1 h). Arvestades, et hageja oli juba kostja vastusega tutvunud, on sellele 23.08.2021 seisukoha (tl 51-52) koostamine põhjendatud 2,5 h asemel 1,5 h jooksul (kohus vähendab ajakulu 1 h võrra). Ülemäärane on ka aeg, mis on esindajal kulunud kostja 27.09.2021 vastuväitega (tl 57-60) tutvumisele (taotluses märgitud 2,5 h) – sellises mahus dokumendi lugemiseks oli põhjendatud aeg 0,5 h, mistõttu vähendab kohus tutvumisele kulunud aega 2 h võrra. Hageja 15.11.2021 seisukoht on kõigest 1,5 lk pikk, mistõttu polnud selle koostamisele põhjendatud kulutada üle ühe 1 h (kohus vähendab ajakulu kirje osas 1,5 h võrra). 22.10.2022 kohtumääruse analüüsiks oli menetluse etappi ja kohtumääruse sisu arvestades põhjendatud kulutada 2,5 h asemel 1 h (kohus vähendab ajakulu 1,5 h võrra). Täiendava nõudest loobumisega seotud toimingute kulu pole põhjendatud jätta kostja kanda, seega vähendab kohus ajakulu siinkohal 0,5 h võrra. Ka kostja 24.11.2022 seisukohtade tutvumisele polnud nende mahtu arvestades põhjendatud kulutada üle 0,5 h (kohus vähendab ajakulu 1 h võrra). Hageja 12.12.2022 vastuväited olid ühel lehel ega puudutanud õiguslikult keerukaid küsimusi, mistõttu vähendab kohus nende osas ajakulu 1 h võrra (põhjendatud ajakulu 0,5 h). Menetluskulude taotluse koostamisele polnud põhjendatud kulutada üle 0,4 h (kohus vähendab ajakulu 0,6 h võrra). Kokkuvõttes on hageja esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas menetluses 13,05 h.
4. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esindaja tunnihind 130 eurot (ilma käibemaksuta) vastab pigem advokaadi kvalifikatsiooniga esindaja keskmisele tunnihinnale. Kohus leiab, et arvestades esindaja kvalifikatsiooni, vastab turu keskmisele õigusabihinnale tunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1435,5 eurot (130 x 13,05).
5. Kostja taotleb menetluskuluna esinduskulude kokku 900 euro väljamõistmist. Kostja esindaja on menetluses kulutanud esindamisele 9 h tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja esindaja on asjas teinud järgmisi toiminguid: 1) suhtlus kliendiga (0,25 h); hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine (3,75 h); hageja seisukohaga tutvumine (0,25 h); suhtlus kliendiga (0,25 h); vastuväidete koostamine (1,5 h); tutvumine hageja vastusega kostja 27.09.2021 menetlusdokumendile (0,5 h); seisukoht kohtu kompromissiettepanekule (0,25 h); 25.11.2022 kostja täiendavad seisukohad, taotlused (2 h); kohtukulude nimekirja koostamine (0,25 h).
6. Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud on olnud kõik vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Kostja esindaja teenuse tunnihind (100 eurot ilma käibemaksuta) on sellise kvalifikatsiooniga esindaja puhul mõistlik 9 ja vastab turu keskmisele. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 900 eurot (ilma käibemaksuta).
7. Hageja kanda jäävad menetluskulud 81,3% ulatuses ning kostja kanda 18,7% ulatuses. Seega peab hageja kandma kostja menetluskulud summas 731,7 eurot ning kostja hageja menetluskulud summas 268,4 eurot.

§ 445

lg 1 alusel tasaarvestab kohus poolte kantud menetluskulude nõuded ja mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 463,3 eurot (ilma käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 10