← Eesti

2-22-14073/15

Obsah (11)§ 444§ 468§ 124§ 133§ 134§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Põhineb hagi õigeksvõtul) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 02.11.2022 ja 05.12.2022 esitatud vastustes hagi õigeks võtnud. 4. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. 5. Kooskõlas

§ 468lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Tsiviilasja hind on

§ 124

lg 1,

§ 133

ja

§ 134lg 1 järgi 16 500 eurot.

Menetluskulud 7.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on hagi vastuses tunnistanud hageja nõuet, kuid ei ole kohtuväliselt hageja nõuet täitnud, seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja tasunud 22.09.2022 riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 980 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 980 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 731,50 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 20.09.2022-22.09.2022 kliendi saadetud 2 materjalide esmaseks ülevaatuseks, soovitusteks kliendile, hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks 3,4 tundi, 03.11.2022 kostja 03.11.2022 vastuse läbivaatuseks, infoks ja selgitusteks kliendile edasise menetluse kohta 0,15 tundi, 11.11.2022 vastuse koostamiseks kostja vastusele 0,33 tundi ja 14.12.2022 menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,3 tundi.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kokku 4,18 tunni ulatuses.
  4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 175 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta) on 4,18 tundi, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 731,50 eurot (ilma käibemaksuta).
  5. Kokku on hageja menetluskulud 1 711,50 eurot, millest 731,50 eurot on õigusabikulud ning 980 eurot riigilõiv. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.