← Eesti

2-22-6314/10

Obsah (10)§ 403§ 438§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177§ 434

2-22-6314 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Tallinna kohtumaja, 31. august 2022 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-22-6314 Tsiviilasi X hag

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 13.07.

  1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest poolte nõusolekud ja tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.

  1. Pärnu Maakohtu 27.04.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-3293 kohustati X’i tasuma Swedbank AS-ile põhinõudeid 7 085 krooni ja kõrvalnõudeid 1 167.98 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (t.lk. 43 ja pöördel). Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 01.12.2021 otsusega TMS § 481 lg 1 alusel lõpetati täitemenetlus täiteasjas 025/2010/3570 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks võlanõude täitmises 27.04.2010 kohtuahendi nr 2-09-32953 alusel seoses nõude täitmise aegumisega (t.lk. 44-46).
  2. Pärnu Maakohtu 13.08.2010 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas 2-09-52125 kohustati X’i tasuma EMT AS-ile põhinõudeid 13 213.11 krooni ja kõrvalnõudeid 3 936.28 krooni ning hüvitama riigilõivu 750 krooni (t.lk. 47-48l). Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e 07.09.2021 otsusega TMS 481 lg 1 alusel lõpetati täitemenetlus täiteasjas 022/2010/6892 sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks võlanõude täitmises 13.08.2010 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-09-52125 tuleneva nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega (t.lk. 49-50).
  3. Hagiavalduse juurde lisatud maksehäireregistri (taust.ee) tõendi kohaselt (t.lk. 10) Julianus Inkasso OÜ kui nõudja (käesolevas menetluses kostja) on avaldanud maksehäireregistris X’i (käesolevas menetluses hageja) kohta alljärgnevad nõuded: Nõude kuupäev Lõppkuupäev Valdkond Võlgnevus Staatus 16.06.2016 30.11.2021 Pangandus ja liising 13.46 eurot Aegunud (30.11.2021) 02.09.2017 08.03.2022 Telekommunikatsioon 559.29 eurot Aegunud (08.03.2022) Pooltel ei ole vaidlust kostja poolt hageja kohta selle informatsiooni avaldamise üle. Ei ole poolelt vaidlust ka selle üle, et hagejal on täitmata võlakohustused kostja ees, millede täitmist nõuete aegumise tõttu kostja enam nõuda ei saa. 6

(9)2-22-6314
  1. Hageja esitatud põhiväited on: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõiged andmed, kuna maksehäired ei ole nõuete aegumise tõttu kehtivad; 2) kostja võlanõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud; 3) hageja ei ole nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, mille tagajärjel aegumine katkeks ja algaks uuesti; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei ole lubatud sama paragrahvi lg 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada, kui kohustuse rikkumisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
  2. Kostja põhivastuväited on: 1) IKS sätestab kohustuse rikkumise lõppemist, mitte rikkumise algust; 2) hageja käsitlused, et aegumise mõistes peab lähtuma lepingute rikkumisest 2007 ja 2009 aastast, on väärad; 3) nõude aegumine ei lõpeta nõuet, vaid kooskõlas TsÜS § 142 lg 1 teise lausega pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Alates 01.12.2021 ja 07.09.2021 on hagejal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ning alates eelnimetatud kuupäevadest on hageja kohustuse rikkumine lõppenud; 4) IKS § 10 lg 2 p 5 alusel ei ole maksehäire avaldamine lubatud kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas hagejal on tekkinud õigus kostja vastu isikuandmete avaldamise lõpetamise nõudmiseks ning kas kostjal on õiguslik huvi ja seaduslik alus hageja kohta maksehäireregistris avaldatud andmete kustutamata jätmiseks.

  1. Alates
  2. jaanuarist 2019 kehtiva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 p 1 järgi reguleerib sama seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). IKS ei sätesta isikuandmete mõistet, kuid isikuandmete mõiste on sätestatud alates
  3. maist 2018 kehtiva üldmääruse (EL 2016/679) art 4 p-s 1, mille kohaselt isikuandmed on „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Kuna kostja on maksehäireregistris avaldanud hageja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning andmed väidetavate võlgnevuste jääkide kohta, siis kujutavad kostja avaldatud andmed hageja isikuandmeid. Kostja on menetluses tuginenud IKS § 10 lg 2 p 5, mis omakorda tähendab, et kostja arvates on tal õigus hageja isikuandmete töötlemiseks seoses hageja poolt võlasuhte rikkumisega.
  4. Isikuandmete töötlemist seoses võlasuhte rikkumisega reguleerib IKS § 10, mille lg 1 järgi võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. IKS § 10 lg 2 punkti 5 järgi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil andmeid koguda ja kolmandale isikule edastada ei ole lubatud, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Kostja ei ole toonud, milline huvi hageja isikuandmete edaspidi 7

(9)2-22-6314 edastamise vastu kostjal on, tema arvates IKS § 10 lg 2 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda kohustuste rikkumise lõppemisest, mitte rikkumise algusest.
  1. Käesoleva otsuse punktides 25 ja 26 tooduga on tuvastatud, et kostja poolt hageja kohta maksehäireregistris avaldatud nõuded on aegunud. Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt 12.12.2011 otsuse nr 3-3-1-70-11 p-s 16 antud selgituse kohaselt nõude aegumist on võimalik arvestada andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise kaalumisel IKS § 11 lg 7 p 2 alusel. Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, sh edastamine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust, ning seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Hageja suhtes 27.04.2010 ja 13.08.2010 tehtud kohtulahendite alusel alates nendes lahendite sundtäitmiseks algatatud täitemenetluste lõpetamisest (vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.2021) ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel veel 5 aasta jooksul hageja isikuandmete töötlemist üldjuhul saab lugeda hageja põhiõiguste intensiivse riivamisena. Käesolevas punktis viidatud Riigikohtu otsuse punktis 22 on Riigikohus leidnud, et 10-aastase aegumistähtaja (TsÜS § 146 lg 4) ning lisaks analoogiast IKS § 11 lg 7 p-ga 4 tuleneva kolmeaastase tähtaja möödumisel on andmete edasine edastamine andmesubjekti õigustatud huve üldjuhul ülemäära kahjustav. Riigikohtu senise praktika kohaselt lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole isiku usaldusväärsust sedavõrd kauakestvalt negatiivselt iseloomustav asjaolu. Samas eeltoodu ei tähenda, et sellest tulenevalt peab kohus hagi rahuldama.
  2. Aegumistähtaja alguse reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147, mille lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sundtäitmisele esitatud nõuded hageja vastu muutusid sissenõutavaks enne maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamist, s.o tsiviilasjas 2-09-32953 enne 10.07.2009 (t.lk.43 ja pöördel) ja tsiviilasjas 209-52125 enne 12.10.2009 (t.lk.47-48). Vaidlust ei saa olla selle üle, et enne makskäsu kiirmenetluse avalduste esitamist võlausaldajad on nõudnud hagejalt kohustuste täitmist. Kohustuste täitmise tagamiseks on hageja suhtes algatatud ka täiteasjad, millede täitemenetlused kestsid üle 11.a. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Maakohtu arvates õigus keelduda kohustuse täitmisest hõlmab ka IKS § 10 lg 2 p 5 alusel isiku andmete kogumise ja kolmandale isikule edastamise lõpetamise õigust. Samas ka see ei ole hagi rahuldamise aluseks.
  3. Kostja vastuse järgi hagejal on täitmata kohustused tsiviilasjas nr 2-09-32953 summas 575.40 euro tsiviilasjas nr 2-09-52125 summas 1 143.98 euro. Kostja nõuded hageja vastu aegusid vastavalt 01.12.2021 ja 07.09.
  4. Seega nendest kuupäevadest alates on hagejal tekkinud õigus keelduda täitmata jäänud kohustuste täitmisest ja nendest kuupäevadest alates algab IKS § 10 lg 2 p 5 nimetatud kohustuse rikkumise lõppemine. Maakohus leiab, et olukorras, kus kostja, vaatamata seni rakendatud jõupingutustele, ei suutnud hagejalt võlgnevust sisse nõuda, on kostjal säilinud IKS § 10 lg 2 p 5 sätestatud õigus endiselt avaldada (hoida avaldatuna) ja edastada kolmandatele isikule hageja kohta kogutud andmeid ja hagejal on kohustus taluda andmete avaldamist kuni 01.12.2026 ja 07.09.
  5. Hageja senist käitumist arvestades ei ole võimalik järeldada, et kostja väldatud andmed hageja õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavad. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. 8
(9)2-22-6314 Menetluskulud 36.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 37. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 38.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Kostja lepinguline esindaja vastas

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud 02.

  1. 2020 vastuse hagiavalduse ja 11.07.2022 menetluskulude nimekirja.
  2. Käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega. Kohus leiab, et kostja esindajal kulus dokumentide analüüsimiseks, asjaosalistega suhtlemiseks asjaolude tuvastamiseks ning vastuses koostamiseks 2,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu arvates on esindaja tunnitasu suurus mõistlik. Eeltoodu põhjal kohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja õigusabi kulude suuruseks 330 eurot (120 eurot x 2,75 tundi), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. 40.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude nimekirjas nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 41. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.