1-22-4497/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-4497 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Roman Manjakile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Roman Manjak (ik 38702172240), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse Viru Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Roman Manjak süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Sellest kuulus koheselt kandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Manjak ei pane 3 aasta ja 3 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
9. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
10. novembril 2022 Viru Maakohtule taotluse R. Manjaki karistuse täitmisele pööramiseks, sest R. Manjak ei ole siiani ilmunud kriminaalhooldusosakonda ja tema asukoht on teadmata.
11. Viru Maakohtu
12. detsembri
13. a määrusega kuulutati R. Manjak tagaotsitavaks ja tuli tabamisel vahistada. Nimelt ei ilmunud R. Manjak hiljemalt
14. novembriks 2022 vanglasse karistuse kandmisele, kus tal tuli ära kanda ühe kuu pikkune vangistust.
15. R. Manjak peeti kinni
16. detsembril 2022 ja toimetati Viru Vanglasse karistust kandma.
17. Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega pöörati R. Manjaki kandmata karistus täitmisele.
20. Maakohus luges tõendatuks, et R. Manjak on rikkunud registreerimiskohustust, sest ta ei ilmunud kordagi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti ei elanud ta kindlaks määratud elukohas, sest kodukülastuse käigus selgus, et R. Manjak antud aadressil ei ela. Ta ei ole tundnud huvi temale kohtuotsusega määratud kohustuste vastu. Kriminaalhooldus R. Manjaki suhtes on ebaõnnestunud. R. Manjaki suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse saab järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. R. Manjaki senist käitumist arvestades ei ole maakohus veendunud, et ta hakkas edaspidiselt kohustusi täitma ja ei hakkaks neist kõrvale hoidma. Seetõttu ei ole ka täiendavate kohustuste määramine otstarbekas. R. Manjaki karistamine osaliselt tingimisi vangistusega ei ole eesmärki täitnud.
21. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Manjak, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
22. Ta sai erakorralisest ettekandest ja selle sisust teada alles maakohtu istungil. Ta ei nõustu, et kriminaalhooldus tema suhtes on ebaõnnestunud. Maakohus leidis, et ta rikkus tahtlikult registreerimiskohustust ja lahkus pärast kohtuotsust Soome. Ta ei ole teadlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidnud. Ta ei ole ühtegi e-kirja ega kutset kätte saanud. Pärast kohtuotsuse kuulutamist küsis ta advokaadilt, kas ta võib Soome sõita, sest tal on seal ehitusobjekt pooleli. Advokaat ütles, et see ei ole probleem. Informatsioon karistuse kandmisele asumise ja kriminaalhooldusele allumise kohta tuleb e-postile. Novembri alguses tuli ta Eestisse tagasi ja asus elama oma õe juurde. Kuna tema e-postile teateid ei tulnud, elas ta tavalist elu. Detsembris peeti ta politsei poolt kinni. Ta ei olnud kutsetest ega kriminaalhooldusametniku teadetest teadlik. Tema endise elukaaslase aadressile oli tulnud mitu kirja, kuid ta ei elanud seal enam. Tema endine elukaaslane ei andnud talle neist kirjadest teada. Kohtuotsuses on samuti vale e-posti aadress. Kriminaalhooldusametnik üritas teda kätte saada seega valelt e-posti aadressilt. Ta sai enda elu korda ja tal on Soomes töökoht. Pärast vangistuse ära kandmist
23. aastal määrati talle karistusjärgne käitumiskontroll, mille läbis edukalt. Ta oleks kõiki nõudeid kohusetundlikult täitnud, kui ei oleks tekkinud kommunikatsiooniprobleemi. Ringkonnakohtu seisukoht
24. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult R. Manjaki kandmata karistuse täitmisele.
25. R. Manjaki väited kutsete mitte kätte saamisest on ainetud ja ennast õigustavad. Mis puudutab väidetavalt vale e-posti aadressi, kuhu R. Manjakile vastavad kutsed ja teated saadeti, siis siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et antud aadress oli selliselt kirjas juba R. Manjaki, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppes ja kajastus sellisena hiljem ka kohtuotsuses. Samuti on tegemist tema rahvastikuregistrijärgse e-posti aadressiga ja seda juba vähemalt
26. aasta algusest. Kui R. Manjak vahepealsel ajal oma e-posti aadressi muutis, tulnuks sellest kohtule teada anda. Seda enam, et R. Manjak sai kohtuotsuse isiklikult allkirja 2 vastu kätte. Tal oli võimalus juhtida kohtu tähelepanu sellele, et selles märgitud e-posti aadress on väidetavalt vale. Seda R. Manjak ega ei teinud. Seega ei ole usutav, et R. Manjak ei olnud teadlik temale edastatud teadetest ega kutsetest, vaid ta lihtsalt otsustas neid ignoreerida. Samuti saadeti vastavad kutsed ja teated R. Manjaki enda poolt avaldatud aadressile Tammiku 5b, Kohtla-Järve. R. Manjak oli tegelikkuses kohustatud elukohavahetusest kriminaalhooldusosakonda teavitama, kuid ei teinud seda. Seetõttu on ainetu hilisemalt väita, et ta ei saanud neid kutseid kätte, kuna ei elanud antud aadressil.
27. Samuti oli R. Manjak teadlik, et tal tuleb ära kanda ühe kuu pikkune vangistus. Selle asemel otsustas R. Manjak aga Eestist lahkuda. Tema enda sõnul ootas ta vastavat teadet vanglasse karistuse kandmisele asumise kohta. Siinkohal on aga ringkonnakohtu jaoks arusaamatu, kui mingi aja möödudes sellekohast informatsiooni ei laekunud, miks R. Manjak ise ei kohtu ega kriminaalhooldusosakonnaga selles osas ühendust ei võtnud. Pigem on ilmne, et R. Manjak hoidis teadlikult karistuse kandmisele asumisest kõrvale.
28. R. Manjak on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Ja nagu ta ise avaldas, on ta varasemalt kriminaalhooldusel viibinud. Seega on ta teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest ja kohustusest. R. Manjak teadis, et ta on kohustatud mõistetud vangistusest ühe kuu ära kandma ja pärast seda alluma kriminaalhooldusele. Kuna tema väidetavalt mingisuguseid teateid kätte ei saanud, oleks ta pidanud kriminaalhooldusosakonnaga ise ühendust võtma, et välja selgitada, kuna ta peaks vanglasse karistust kandma minema ja millal tuleb tal alluda kriminaalhooldusele. Praegusel juhul ei ole R. Manjakiga sisulist tööd kriminaalhooldusperioodi vältel teha saadudki, sest ta lahkus päev pärast kohtuotsuse kuulutamist Eestist ja nagu ta ise väitis, „elas rahulikult oma elu edasi“. Ta peeti kinni alles detsembris, mil ta oli kuulutatud tagaotsitavaks ja võeti vahi alla ning toimetati vanglasse karistust kandma. Ringkonnakohtu nõustub maakohtuga, et R. Manjaki kriminaalhooldus on tervikuna ebaõnnestunud.
29. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu põhjal ilmselge, et R. Manjak on teadlikult kriminaalhooldusele allumisest kõrvale hoidnud ehk ta on suhtunud võimalusse kanda karistust tingimisi vabaduses ükskõikselt. Talle on juba antud piisavalt võimalusi ja aega kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest järgimiseks, kuid R. Manjak otsustas neid lihtsalt mitte täita. R. Manjak tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
30. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
31. jaanuari
32. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3