KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 21. veebruar 2023 1-20-5368 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Indrek Palmiste
(37909274725)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
- veebruari
- a määrus Indrek Palmiste Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ingmar Laas RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Indrek Palmiste tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- novembri 2020 otsusega KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 (kaks süüdistuse episoodi vastavad käesoleval ajal KarS § 1411 lg 2 p-de 1, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele), KarS § 145 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti I. Palmistele liitkaristuseks 8 aastat vangistust lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati I. Palmistele mõistetud karistust. Ärakandmisele kuulub 5 aastat 4 kuud vangistust alates
- maist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- septembril
- Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid I. Palmiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur ei toeta I. Palmiste tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Materiaalsed alused I. Palmiste vangistusest tingimisi vabastamiseks täidetud ei ole. Positiivse asjaoluna arvestas kohus I. Palmiste vabanemisjärgset elukohta. Tal on läbitud sotsiaalprogramm „Uus suund“, ta on osalenud majandustöödel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning vabaduses toetavad õde ja elukaaslane.
- I. Palmistet ei saa vabastada, sest ta pani toime äärmiselt raskete asjaoludega kuriteod alaealiste suhtes, sh seksuaalse iseloomuga kuritegusid 9-aastase kannatanu suhtes korduvalt mitme kuu vältel. Lisaks eeltoodule pani I. Palmiste toime 14-aastase kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. I. Palmiste on õigustanud oma käitumist KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi kvalifitseeritud kuritegudes probleemidega elukaaslasega. Teoga põhjustas I. Palmiste alaealise kannatanu psüühikale olulist kahju. Kannatanu vajas depressiooni tõttu haiglaravi ning ilmselt kahjustas tegu lapse vaimset arengut. Tartu Maakohtu
- novembri 2020.a. otsusest nähtub, et I. Palmiste on vähendanud oma rolli toimunu osas, lisaks ei tunnistanud ta enda süüd KarS § 145 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
- Ka süüdlase isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad andmed (sh suhtumine alkoholi) tingivad tema vabastamata jätmise. I. Palmiste kuritarvitas pikema aja jooksul alkoholi, töötuse perioodil rohkem.
- a diagnoositi tal alkoholisõltuvus. Ka seksuaalse enesemääramise vastase süüteo 12-aastase vastu pani ta toime alkoholijoobes. Alkoholilembus ning äärmiselt rasked süüteo asjaolud kujutavad suurt riski panna toime uus kuritegu. Oht seisneb füüsilises vägivallas ning seksuaalse iseloomuga tegude toimepanemises alaealiste suhtes. MÄÄRUSKAEBUS
- I. Palmiste palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
- Formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud. Vabastamise korral muutuks vaid karistuse kandmise viis. Tingimuste rikkumise korral tuleb vangistus ära kanda. Juba see motiveerib piisavalt. Vangla riskihinnangule ei saa toetuda, sest riskiprotsendid on koostatud kontrollimatu algoritmi abil. Maakohtu määruses on välja toodud kustunud kuriteo- ja väärteokaristused, et luua I. Palmistest võimalikult negatiivset kuvandit. Kuriteo raskusele ei saa samuti tugineda, sest sellele on antud hinnang karistuse mõistmisel. Kohus on teinud igasuguste motiveeritud põhjendusteta prognoosotsuse. Tegemist on I. Palmiste esimese vangistusega, mistõttu ei ole kohtul võimalik tõmmata paralleele või minevikust analooge otsides prognoosida tulevikku. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei suudaks I. Palmiste kriminaalhoolduse nõudeid täita või hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kõik kuriteod on I. Palmiste toime pannud lähisuhtes. See suhe on lõppenud, mistõttu puudub uute kuritegude oht.
- I. Palmiste vangistusaegne käitumine on hea – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta täidab ITK-d, võtab osa erinevates huvitegevustest, kahetseb siiralt toimepandud kuritegu ning on läbinud selle-teemalise sotsiaalprogrammi.
- a planeeritud sotsiaalprogrammi on võimalik läbida ka vabaduses. Alkoholiga seotud riskide maandamiseks on kohtul võimalik panna kohustus laboratoorse vereanalüüsi tegemiseks. Samuti on võimalik määrata seksuaalse hälbelise käitumise vastu suunatud programme või kehtestada teatud inimestele (gruppidele) kokkusaamise või lähenemise keeldu. Kohtumäärusest ei nähtu, mis peaks I. Palmistet motiveerima hästi käituma, kui seda ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei arvestata.
- Täitemenetlusi I. Palmiste suhtes ei toimu, tal ei ole ka võlgasid. Seega puudub ka oht varavastaste kuritegude toimepanemiseks. I. Palmistel on elukoht, õde ja toetav elukaaslane, 2 kes vajab abi. Kriminaalhoolduse ajal saab panna erinevaid piiranguid, mis uue kuriteo ohu miinimumini viivad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus nii kriminaalasja tagastamiseks maakohtule uueks arutamiseks, kui ka I astme kohtu määruse tühistamiseks.
- I. Palmiste märgib õigesti, et formaalsed eeldused tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Lisaks sellele puuduvad tal distsiplinaarkaristused, ta täidab ITK-d, võtab osa erinevatest huvitegevustest – neidki positiivseid asjaolusid on kohus kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et positiivne ei kaalu siiski üles negatiivset.
- Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette kaalutlusviga selles, et see rikkus põhjendamiskohustust - nimelt nägi I. Palmiste tulevikku põhjendamatult negatiivsena, ehkki ta kahetseb siiralt toimepandud kuritegu ning on läbinud selle-teemalise sotsiaalprogrammi, seksuaalkuriteoga ja alkoholiga seotud riske on võimalik ka vabaduses maandada ning ka
- a planeeritud sotsiaalprogrammi saab läbida vabaduses.
- Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud. Maakohus võis tugineda uue kuriteo prognoosimisel kuriteo asjaoludele, samuti oli põhjendatud arvestada süüdlase isikuga seotud riskidega. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise hindamine pärast vabanemist ongi süüdlase tulevast käitumist puudutav prognoosotsustus, mis tugineb tema minevikus asetleidnud käitumise analüüsil. Maakohus ei ole mittevabastamist põhjendatud kuriteo raskuse ja kestusega, vaid arvestanud konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuivõrd seksuaalkuriteod on süüteoliik, mille korduvtoimepanemise ohtu on ka Riigikohus hinnanud suureks, (vt määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15), siis kätkeb I. Palmiste varasem käitumismuster paraku retsidiivsusriski. Maakohus arvestas seejuures, et I. Palmiste pani seksuaalkuritegusid toime korduvalt ja mitme alaealise kasulapse vastu. Seksuaalkuriteod olid etteplaneeritud. Ka tema kehalise väärkohtlemise ohver oli noor 14-aastane tütarlaps. Viimaste kuritegude asjaolusid hinnates valib I. Palmiste välja endast nõrgemad kannatanud ning kahjustab nende kehalist ja vaimset puutumatust tagajärgedele mõtlemata ja end õigustades. Isegi kui panna talle kohustus hoida alaealistest eemale, on seksuaalkuriteod tihti seotud isikulise sättumusega, mistõttu ei pruugi katseajal pandav nõue välistada uusi raskeid kuritegusid.
- Isiku minevikku arvestades tema kuritegeliku käitumise muster kordub (vägivalla kasutamine ja alkoholi joobes kuriteo toimepanemine), sellele on viimaste kuritegude ajal lisandunud seksuaalne motiiv ning iseloomustuses täheldatud muud riskid nagu puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja suutmatus mõelda oma tegude tagajärgedele, kujutavad allakirjutanute jaoks suurt uue kuriteo riski. Samas nõustub kohtukolleegium süüdlasega selles, et oht varavastaste kuritegude toimepanemiseks käesoleval ajal puudub.
- Kui arvestada I. Palmiste käitumist vangistuses, siis distsiplinaarkaristuste puudumine on kindlasti positiivne. Samas ei tule õiguskuulekat käitumist vangistuse kandmise kestel siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisena. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase karistuse kandmisaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK 3-1-1-12-17 p 19; 1-09-14104/142 p 21; 1-14-10087/66 p 33; 1-09-3703/83 p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud 3 eesmärgid sugugi täidetud. Nimelt on süüdlane välja toonud seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimise, ent selle tagasisidest nähtub, et edaspidi oleks vajalik jätkata tööd erinevate probleemilahendusmeetodite kasutamise õppimise toetamiseks ning enesekesksuse vähendamiseks. Programmi läbivalt esines arutelude pealiskaudsust. Kinnitavate vestluste planeerimine tulevikus näitab, et I. Palmiste seksuaalkuritegevusega seotud riskid ei ole täiel määral maandatud. Ehkki tema vastutustunne programmi vältel kasvas, ei saa tõsikindlalt välistada süüdlase poolt uue raske kuriteo toimepanemist alaealiste tütarlaste vastu, sest kuritegu tunnistab I. Palmiste osaliselt ning esineb kahju vähendamist. Ka pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise ja alkoholist tingitud riskidega ei ole vanglas veel jõutud tegeleda – need sekkumised on plaanis viia läbi
- aastal. Iseloomustusest nähtuvalt tunnistab I. Palmiste, et võib alkoholijoobes osades situatsioonides kiiresti ärrituda ning olukorraga toimetulekuks kasutada füüsilist vägivalda. Ka ajavahemikul
- läbitud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ei pannud teda kuritegudest hoiduma, kuivõrd seksuaalkuriteo 12-aastase tüdruku suhtes pani ta toime alkoholi joobes. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et I. Palmistest lähtuvad riskid on hetkel maandamata.
- I. Palmiste on välja toonud sellegi, et uue kuriteo risk puudub, kuna ta ei ole enam lähisuhtes. Samas väärib välja toomist, et I. Palmiste siirduks elukohta, kus elab ka üks tema kehalise väärkohtlemise ohvritest. Ehkki tegemist on I. Palmiste esimese vangistusega, on tema varasemat karistatust arvestades oht toime panna just vägivallaga seotud kuritegusid. Ühtlasi iseloomustab I. Palmiste varasem elukäik tema üleolevat suhtumist õiguskorda.
- Määruskaebuse esitaja viitab sellelegi, et vangla arvamust ei tohiks arvestada, sest see rajaneb riskiprotsentidel, mis on koostatud kontrollimatu algoritmi abil. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas ollakse juba mõnda aega seda meelt, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud, ei saa vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades arvesse võtta, kui vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang peab olema kontrollitav: see peab kajastama andmeid, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt TrRKo määrus asjas nr 116-6652/40). Vangla arvamusega on kohus aga seotud vaid põhjendamiskohustuse kaudu ning ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seda kohustust ka täitnud seejuures riskiprotsentidele tuginemata.
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4