Obsah (8)

§ 17§ 18§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

§ 17

lg 1 p 3 on võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid esitanud.

§ 17

lg 1 p 3 nõuab ka võlgniku maksekontode viimase kolme aasta väljavõte lisamist käesolevale hinnangule. Seoses

äsjase jõustumisega puudub praktika, mida lugeda maksekontoks. Juhul kui seadusandja on mõelnud arvelduskontot, siis selle väljavõtte lisamine (ning kohtu kantseleipoolne väljatrükkimine) ei ole ilmselt menetlusökonoomiliselt otstarbekas. Panga poolt väljastatud võlgniku arvelduskonto väljavõte sisaldab põhiosas igapäevaseid kaarditehingute ridasid ning on mahus üle 200 lk. Kui kohus siiski peab vajalikuks selle arvelduskonto väljavõtte esitamist, siis on usaldusisik valmis selle kohe kohtule esitama. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekuks on palk umbes 700 eurot kuus. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. 4 2-22-13450 Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on kergekäeliselt pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul 2021. aastal. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt

§ 18lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.

Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 15 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi

1. Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Arvestades eeltoodut teeb usaldusisik ettepaneku kuulutada välja U S pankrot ning määrata pankrotihalduriks Jüri Truuts; II Kohtumääruse põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5 2-22-13450 PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 643 eurot kuus ja 14.90 eurot pangakontol, võlgnik kasutab kontol olevaid rahalisi vahendeid jooksvate elamiskulude katteks, mistõttu on see saldo muutuv. Võlgniku palk on viimasel ajal laekunud tema tütre E S kontole. Pensionikeskuse AS andmetel omab võlgnik kohustusliku kogumispensioni kontot xxx, saldo seisuga 26.10.2022 oli 5 277,765 Swedbank Pensionifond 1970-79 sündinutele osakut koguväärtusega 7 307.54 eurot. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. III pensionisambaga võlgnik liitunud ei ole. Võlgnikule kuulub sõiduk xxx, mille esmane registreerimise aasta on
3. Sõidukile on seatud käsutamiskeelud kohtutäiturite poolt alates 25.08.
4. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud sõiduki rahalise väärtuse hinnang on 400 eurot. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnik elab tütre korteris ja kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Kokku on väljaselgitatud võlgniku vara, mille arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, väärtuseks kokku umbes 400 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 45 184.01 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt saadud vastuse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud 15 aktiivset täitemenetlust, millest aktiivseid menetlusi on
5. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav, võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 6 2-22-13450 Usaldusisik on oma aruandes välja toonud, et võlgnikule on kuulunud kuni 13.08.2020 1/2 kinnistu nr xxx, milleks on korter 20 m2 aadressil xxx. Võlgnik võõrandas oma osa korterist tütrele E Sle kinkelepingu alusel. Praegu on korteri uued kaasomanikud A U ja E S. Alates 05.08.2022 on kinnistule seatud käsutamise keelumärge E S ½ mõttelisele osale korteriomandist osaühing XXX ja AS XXX kasuks tsiviilasjas nr 2-22-11354 hagi tagamiseks. Selline kinkeleping võib olla tagasivõidetav, kuid arvestades hagi tagamise keelumärget tuleb selle rahalist perspektiivi täiendavalt analüüsida.
7. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45lg 2 sätestab, et kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja

§ 45

lg 2 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei 7 2-22-13450 lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on kulutused igapäevasele toidule ja tarbeesemetele oluliselt kasvanud ja seetõttu on ta võtnud laene nende kulutuste tasumiseks, samuti on võlgnik maksejõuetuse põhjuseks pidanud oma tervislikust seisundist, pikkadest tööpäevadest tingitud väsimusest ja piinlikkusetundest tuleneva võimetuse täiendava töö otsimise võimatust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeliselt pikema aja vältel võetud erinevad kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2. Kohus selgitab U Sle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. U Sl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
3. Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks U S /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8