← Eesti

4-23-529/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruaril 2023.a, Tallinn Väärteoasja number 4-23-529 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kaebuse sisu V Ki ka

§ 116

alusel palus kohus kohtuvälisel menetlejal esitada väärteotoimik, mis laekus kohtule 09.02.2023. Kohus, läbi vaadanud kohtule esitatud kaebuse ning tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud asjas 23.12.2022 koostatud väärteoprotokollis on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.01.2023. Nimetatud kuupäevast algab

§ 114

lg 4 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendile kaebetähtaeg ning järelikult oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 06.02.2023 (04.02.2023 kuupäev langes puhkepäevale). Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteoprotokolli kätte saanud 23.12.

  1. Menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikutele tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Järelikult oli menetlusalune isik teadlik ka lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, millest seaduse kohaselt algab ka otsusele edasikaebamise tähtaeg. Ka 17.01.2023 otsuses väärteoasjas nr 2302,22,017143 on selgelt kirjas, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.02.
  2. Riigikohus on märkinud, et

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. /…/ (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-99-10, p 16). Samuti on Riigikohus märkinud, et tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Antud juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotletud. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamist ei ole taotletud, tuleb V Ki kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.01.2023 otsusele väärteoasjas nr 2302,22,017143 jätta läbi vaatamata. Arvestades kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikku alust ei pidanud kohus põhjendatuks ja otstarbekaks jätta kohtule esitatud kaebus eelnevalt käiguta selle mittevastavuse tõttu

§-s 115 toodud nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.