) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine
lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.
lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga xxx parkimisega 21.06.2018 Keskturu parkimisalal (dtl 57). Kostja ei vaidle vastu hageja väitele selle kohta, et kostja parkis oma sõidukit registreerimismärgiga xxx 21.06.2018 Keskturu parkimisala (dtl-d 105, 109). Sõiduki parkimine 21.06.2018 Keskturu parkimisalal nähtub ka sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt, millelt on näha sõiduki registreerimisnumber (dtl-d 65-71). Sõiduki parkimise kohta tehtud fotode ja Keskturu parkimisala kohta tehtud fotode (dtl-d 72-81) võrdlusest nähtub, et sõiduk on pargitud Keskturu parkimisalale. Kohus leiab, et asjaolud ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled nende üle ei vaidle (
Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole teda leppetrahvist 2018.a teavitatud, sealhulgas ei ole olnud kviitungit sõiduki esiklaasil (dtl 105). Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 21.06.2018 kell 13:24 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 71). Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17-117146 p 12). Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 21.06.2018 leppetrahvinõue lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi 21.06.2018 aset leidnud lepingurikkumise eest, sest hageja on kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt muude rikkumiste eest hagejale tasutud leppetrahvid ei tõenda rikkumise puudumist 21.06.2018. Kostja on leppetrahvide tasumist tõendanud maksekorraldustega (dtl-d 111-115). Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist. 6. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks 3
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 9.
Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 10.
lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 75 eurot kindlaksmääramist. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 75 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 75 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 2 tundi. Lepingulise esindaja tasumäär on 80 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja lepingulise esindaja kulu 160 eurot kindlaksmääramist (2x80=160). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 45 minutit (1,75 tundi). Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäär 80 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 140 eurot (tunnitasu 80 eurot x ajakulu 1,75 tundi = 140 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.
§-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu
Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.
lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4
Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 215 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.