Obsah (7)

§ 2742§ 183§ 310§ 126§ 199§ 306§ 175

Kriminaalasi nr. 1-20-8845 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kuupäev Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 08.03.2022. a. Kohtunik Rahvakohtunikud Aime Ivanson Erika Popovitš ja Toomas Kihulane Sekretärid Maire Viksi, Me

§ 2742lg 1 ja § 2052 alusel lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 15221000123 I Ni suhtes tema süüdistuses Kar

S § 394 lg 2 p 1, 3 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 2742lg 1 ja § 2052 alusel lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 15221000123 M OÜ suhtes tema süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 2742lg 1 ja § 2052 alusel lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 15221000123 E K suhtes tema süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 2742lg 1 ja § 2052 alusel lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 15221000123 S Je suhtes tema süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

§ 183

alusel hüvitada E Kle riigieelarve vahenditest tema poolt kohtueelses menetluses valitud kaitsjale tasutud mõistliku suurusega õigusabikulud summas 3000 eurot (sealhulgas käibemaks).

§ 183

alusel hüvitada I Nile riigieelarve vahenditest tema poolt kohtueelses menetluses valitud kaitsjale tasutud mõistliku suurusega õigusabikulud summas 3000 eurot (sealhulgas käibemaks).

§ 183

alusel hüvitada S Jele riigieelarve vahenditest tema poolt kriminaalmenetluses valitud kaitsjale tasutud mõistliku suurusega õigusabikulud summas 26227.20 eurot (sh käibemaks 4371.20 eurot). Jätta riigi kanda: - E K määratud kaitsjatele määratud tasu summas 5835 eurot; - I Ni määratud kaitsjale määratud tasu summas 2394.60 eurot; - M OÜ määratud kaitsjale määratud tasu summas 2772.60 eurot. Avalik-õiguslik nõudeavaldus X X X poolt esitatud avalik - õiguslik nõudeavaldus summas 2 514 500 eurot M OÜ ja E K vastu ning summas 154 000 eurot S Je vastu jätta

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kriminaalmenetluse tagamise vahendid: -Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 17.06.2016 määrusega nr 1-16-5363, arestitud E K ja O K ühisomandis olev kinnistu asukohaga xxx; -Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 21.06.2016 määrusega nr 1-16-5364 arestitud M OÜ-le kuuluv kinnistu nr xxx asukohaga xxx; -Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2016 määrusega nr 1-16-5368 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa xxx (katastritunnus xxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek I Nile kuuluvale kinnistule asukohaga xxx; -Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2016 määrusega nr 1-16-5366 seatud keelumärge, millega keelati S Jel käsutada ½ kaasomandis olevat kinnistut adressil xxx (Tartu 2 Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx, katastritunnusega xxx ja kustutada kinnistusraamatust Eesti Vabariigi kasuks seatud käsutamise keelumärge eelnimetatud vara osas. Asitõendid: CD-plaadid ja DVD-plaadid, kaks PIN-kalkulaatorit ja SIM-kaart (asuvad kriminaalasja toimikutes) –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Kohtumäärus edastada prokurörile, süüdistatavatele, kaitsjatele, xxx-le. Jõustunud määrus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebe kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Tuvastatud asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-20-8845 E K süüdistuses KarS § 210 lg 2 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, I Ni süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, S Je süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja M OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi üldmenetluses. Süüdistatavatele on esitatud süüdistus lühidalt järgmises: E Kle ja M OÜ-le, mida esindasid ja mille nimel ning huvides tegutsesid juhatuse liige I N ja tegevdirektor E K on esitatud süüdistus, et nemad said ajavahemikul 05.04.2010 – 25.05.2015 M OÜ-le pettuse teel projekti nr XXX ja projekti nr XXX raames xxx-lt soodustuse kogusummas 2 514 500 eurot. Seega pani E K toime soodustuskelmuse, s.o KarS § 210 lg 2 järgi ja M OÜ soodustuskelmuse, s.o KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S Jele esitatud süüdistus seisneb selles, et tema osutas aineliselt ja vaimselt kaasabi pettuse teel soodustuse saamisele, s.o pani toime KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E Kle ja I Nile on esitatud süüdistus KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis rahapesu toimepanemises suures ulatuses selleks, et varjata ajavahemikul 01.02.2012 kuni 25.01.2013 soodustuskelmuse tulemusena M OÜ kontole Rahandusministeeriumist üle kantud 2 360 500 eurot. E Kle, I Nile ja S Jele on esitatud süüdistus KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et nemad panid toime ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis rahapesu suures ulatuses eesmärgiga varjata ajavahemikul 17.12.2013 – 25.05.2015 soodustuskelmuse tulemusena M OÜ kontole Rahandusministeeriumist üle kantud 154 000 eurot. Kriminaalasi saadeti kohtusse 30.11.2020.a. 04.12.2020.a määrusega anti süüdistatavad kohtu alla ja eelistungi ajaks lepiti kokku 02.02.2021.a. 14.12.2020. a määrati I Nile riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaat Natalia Lausmaa. 06.01.2021.a määrati E Kle riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaat Sven Sillar 26.01.2021 kuni 28.01.2021 esitasid kaitsjad kaitseaktid. 10.02.2021.a määrusega määrati kohtistungi aegadeks 18.03.2021; 19.03.2021; 22.03.2021; 24.03.2021; 26.03.2021; 30.03.2021; 31.03.2021; 05.04.2021; 14.04.2021; 10.05.2021; 12.05.2021; 14.05.2021; 19.05.2021; 20.05.2021; 21.05.2021; 16.06.2021 ja 17.06.2021. 18.02.2021.a määrusega lõpetati

§ 199lg 1 p 2 alusel I Ni suhtes kriminaalmenetlus tema süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi aegumistähtaja möödumise tõttu. 18.02.2021.a määrusega jäeti xxx-i poolt kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus käiguta ja anti kannatanule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 3 05.03.2021.a kõrvaldas xxx puudused ja 09.03.2021.a võeti xxx-i poolt esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus menetlusse. 18.03.2021 alates toimusid planeeritud kohtuistungid. 17.06.2021.a lepiti kokku uued istungi ajad 27.09.2021, 01.10.2021, 08.10.2021, 21.10.2021 ja 22.10.

1. Kohtuvaidlused toimusid 06.12.2021 ja 07.12.
2. Kohtuvaidlustes taotles I Ni ja M OÜ kaitsja M OÜ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, mis tähendaks seda, et ei saa alles jääda rahapesu süüdistust I Ni osas ehk siis I N tuleb mõista rahapesu süüdistuses õigeks. E K kaitsja taotles kohtuvaidlustes E K suhtes KarS § 210 lg 2 järgi esitatud süüdistuses esimeses episoodis (projekt nr XXX) kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu ja teises episoodis (projekt XXX) kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Rahapesu süüdistuses taotles õigeksmõistmist. S Je kaitsja taotles S Je õigeksmõistmist mõlemas süüdistuses. Prokurör leidis, et mõistliku menetlusaja kulgemist ei saa hakata lugema M OÜ taotluse rahuldamisest 13.12.2011.a. Kriminaalmenetlust sel hetkel ei olnud alustatudki. Käesolevas asjas on mõistliku menetlusaja alguseks 16.06.2016.a, mil kahtlustatavad kinni peeti. Arvestades, et tegemist oli mahuka uurimisega, oli tehtud arvukalt rahvusvahelist koostööd, analüüsitud kogu teavet, süüdistusesemeks on ka I astme kuritegu, kõige ajamahukam osa on käesolevaks hetkeks läbi, siis ei ole mõistliku menetlusaja nõuet tänaseks veel rikutud. Kuigi prokurör möönis, et menetlus on olnud pikk, kuid mõistliku menetlusaja nõuet rikutud ei ole. Vaatamata sellele, et prokuröri väitel ei ole menetluse mõistlik aeg ületatud, taotles ta ometi kohtuvaidlustes karistusettepanekut tehes

§ 306lg 1 p 61-le viidates karistuste kergendamist.

Kuna

§ 306

lg 1 p 61 kohaselt tuleb lahendada karistuse kergendamise küsimus justnimelt mõistliku menetlusaja ületamise tõttu, on prokuröri seisukoht menetluse mõistiku aja ületamise osas järelikult vastuoluline. Kohtu seisukoht Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 punktis 21 asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Seega võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse ka siis, kui kohus on lahkunud nõupidamistuppa otsust tegema.

§ 2742

lg 1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§-s 2052 sätestatud asjaolud on kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahukus, kriminaalmenetluse senine käik ja muud asjaolud. Kuivõrd kriminaalmenetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu saab toimuda üksnes süüdistatava nõusolekul, siis küsisid kaitsjad 06.12.2021.a kohtuistungil oma kaitsealustelt kriminaalmenetluse lõpetamiseks nõusolekut. E K, I N ja S J on vastavasisulise nõusoleku ka andnud. Riigikohtu 20.detsembri 2019 lahendis on märgitud, et kui kaitsja taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja süüdistatav on andnud lõpetamiseks nõusoleku, siis tuleb kohtul lahendada see küsimus esmajärjekorras, sõltumata sellest, kas kaitsja taotleb lisaks menetluse lõpetamisele alternatiivselt ka süüdistatava õigeksmõistmist. Olukorras, 4 kus kohus tuvastab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise ja otsustab menetluse seetõttu lõpetada, pole taotlusel süüdistatava õigeksmõistmiseks enam iseseisvat tähendust. Niisugusel juhul on menetluse jätkamine ebamõistlikust menetlusajast tingitud menetluse lõpetamise tõttu välistatud. Selles seisnebki süüdistatava ja riigi kokkulepe, mille puhul loobuvad mõlemad pooled kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 2742lg 1 alusel süüküsimuse edasisest lahendamisest.

Alles seejärel, kui kohus leiab, et mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud, või tuvastab, et see on küll möödunud, aga seda on võimalik heastada muul viisil kui menetluse lõpetamisega, saab ta jätkata süüküsimuse lahendamist.(1-17-10050 p 11) E Kt süüdistatakse nii esimese kui teise astme kuriteo toimepanemises, S Je teise astme kuriteole kaasaaitamises ja esimese astme kuriteo toimepanemises, I Nit esimese astme kuriteo toimepanemises ja M OÜ-d teise astme kuriteo toimepanemises. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on menetluse mõistlik aeg kõikide süüdistatavate suhtes juba praeguseks möödunud. Riigikohus lahendis 3-1-1-53-15 punktis 9 on selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginevalt märkinud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades algab isiku "süüdistamisega". "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". Peale isikule esitatud pädeva asutuse ametliku teate selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda. Kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita Kriminaalasjas nr 15221000123 alustati menetlust 06.10.2015.a E K, I N ja S J peeti kahtlustatavatena kinni 16.06.2016.a. Samal kuupäeval kuulati nad ka kahtlustatavatena üle ja otsiti läbi E K ja S Je elukohad ning M OÜ kontor. Kohtu hinnangul algas viimati nimetatud kuupäevast ka süüdistatavate suhtes mõistliku menetlusaja tähtaja kulgemine, sest sel kuupäeval sai nad teadlikuks sellest, et neid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Süüdistusakti punktist 10.248 nähtub, et 14.06.2016.a. kuulati üle M OÜ juhatuse liige V B M OÜ-le esitatud kahtlustusega seoses. Seega algas M OÜ osas menetluse mõistliku aja kulg 14.06.2016.a. Eeltoodust tulenevalt on 08.03.2022.a. seisuga olnud nad 5 aastat 8 kuud ja 20 päeva teadmatuses oma saatusest. Selline teadmatus kestab edasi ka käesoleval ajal, sest asja arutamine on küll esimeses astmes lõpusirgel, kuid ette ei ole näha, millal jõutakse jõustunud kohtulahendini. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König v. Saksamaa, otsus 28.juunist 1978, p-d 99 ja 111; Konashevskaya jt v. Venemaa, otsus 3.juunist 2010, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.detsembri 2009.a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 17). Vaid juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumine 5 üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt nt Estima Jorge v. Portugal, otsus 21.aprillist 1998, p 45) (RKKK 3-1-1-43-10 p 30). Kriminaalasi ei ole õiguslikult ega tõenduslikult keskmisest keerukam. Tegemist ei ole sellise süüteoga, mis hõlmaks arvukalt olemuselt erisuguseid episoode mitmete aastate jooksul. Kohus möönab, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga, milles on kolm füüsilisest isikust süüdistatavat ja üks juriidiline isik. Prokuröri tõendeid on kokku 15 köidet, viis köidet E K poolt kohtumenetluses esitatud tõendeid ja üks köide S Je poolt kohtumenetluses esitatud tõenditega, kuid umbes poole sellest tõendite mahust moodustavad tõlked ning mahukust suurendanud ka osaliselt topelt esitatud tõendid. Näiteks asuvad erinevad lepingud toimiku viiendas köites. Samad lepingud asuvad ka XII köites, mis on vaatlusprotokollide lisad. Kohtuistungite ajalist mahtu on suurendanud kaitsjatepoolse viie tunnistaja ülekuulamine. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasja mahtu suurendanud rahapesu, s.o KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos esitatud süüdistus. Kohus nõustub I Ni ja M OÜ kaitsjaga, et süüdistus rahapesus on prokuratuuri poolt üles ehitatud samadele rahalistele tehingutele, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava pettusliku teo. Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt on kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda kohtueelses kui ka kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. EIÕK on lahendis Cuško vs Läti (07.12.2017 lahend 32163/09) leidnud, et „mõistliku aja“ nõude rikkumise tuvastamist õigustavad vaid riigile omistatavad viivitused. Seega ei saa menetluse ajalise pikkusega seoses süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ette heita menetluse pahatahtlikku venitamist, sest neil on õigus esitada omapoolseid tõendeid kaitseõiguse teostamiseks, kui nende hinnangul on prokuratuur kohtule esitanud üksnes neid süüstavaid tõendeid. Ka kohtumenetluses ei ole esinenud põhjendamatuid viivitusi. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasja kohtueelses menetluses menetletud piisava kiirusega. Kui kriminaalasja menetlust alustati 06.10.2015.a. ja kohtusse saadeti süüdistusakt 30.11.2020, siis järelikult kestis kohtueelne menetlus juba ise natuke üle viie aasta. Kohtueelses menetluses olid peaaegu kõik tõendid kogutud, sealhulgas ka õigusabipalvete alusel tõendid saadud 2016.aasta jooksul. Samal aastal on kogutud tõendite alusel teostatud ka arvukad vaatlusprotokollid. Seega on aktiivselt kogutud tõendeid 2015.a. lõpul ja 2016.a. jooksul. Siis aga tekkis viivitus. 2017.aasta jaanuaris ainult tõlgiti dokumente ja 07.märtsist kuni 27.juulini koostati üks vaatlusprotokoll, mil vaadeldi M OÜ kontorist 16.06.2016.a. läbiotsimisel äravõetud sülearvutit ja selles leiduvat e-kirjavahetust. 2018.a. on koostatud vaid kaks vaatlusprotokolli. 09.07.2018.a vaadeldi kahte PIN-kalkulaatorit, millised E K andis vabatahtlikult välja juba 16.06.

1. läbiotsimisel. Samuti on 30.08.2018.a vaatlusprotokollis vaadeldud SIM-kaarte, aga needki võeti ära juba 16.06.2016 OÜ M kontoris asukohaga xxx toimunud läbiotsimisel. Miks neid vaadeldi kaks aastat hiljem, jääb kohtule arusaamatuks. Neid võinuks ju ka vaadelda 2016.aastal, kui vaadeldi E K elukohast ja M OÜ kontorist läbiotsimisel äravõetud IT-seadmeid. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on 2019.a märtsis tõlgitud hulgaliselt e- kirju. Kuid need ekirjad on lisad 07.03.2017.a vaatlusprotokolli juurde. Seega neid eesti keelde tõlkimata e- kirju oli juba vaadeldud 2017.a ja nendes sisalduvat teavet oli juba menetleja saanud analüüsimisel kasutada. Igati loogiline oleks olnud see e-kirjavahetus lasta tõlkida kas enne või vahetult peale vaatlust, aga mitte selle tööga viivitada kaks aastat. Ka on 2019.a märtsis lastud tõlkida S Je arvelduskonto xxx pangas, kuigi seda on vaadeldud juba 17.06.2016.a vaatlusprotokolli lisana. Prokurör on selgitanud, et antud asjas on tehtud arvukalt rahvusvahelist koostööd. Tõepoolest on tehtud õigusabitaotlused erinevate riikide pankadest pangakontode väljavõtete saamiseks, kuid need taotlused on leidnud lahenduse juba 2016.a. 6 Sisuliselt oli kriminaalasja lahendamiseks kogutud tõendid kogutud umbes 1,5 aasta jooksul kriminaalasja alustamisest. Lisaks ei pidanud prokuratuur vajalikuks koguda isikulisi tõendeid. Üks tunnistaja- M OÜ raamatupidaja- kuulati ka üle 2016.a.
2. juunil. Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses 2017 suvest kuni 2020 kriminaalasja menetletud vähese intensiivsusega, tehtud vaid üksikuid menetlustoiminguid ja mõningad tõlkimised. Kohus nõustub prokuröriga, et antud asjas tuli analüüsida saadud tõendeid ja see võis teatud aja võtta, kuid mitte sisuliselt kolm aastat. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtueelse menetlusega on venitatud. Ka need üksikud toimingud ja tõlked, mis tehti
3. ja 2019.a oleks saanud teha 2017.a jooksul ja hiljemalt 2018.a. kriminaalasi kohtusse saata. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et isikud olid kahtlustatavatena üle kuulatud 16.06.2016, E K ja S J täiendavalt
4. 06.2016.a. Kohtumenetlusse puutuvalt märgib kohus, et 18.02.2021 määrusega lõpetas Harju Maakohus käesolevas kriminaalasjas menetluse I Ni suhtes süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi aegumistähtaja möödumise tõttu. Ka see asjaolu näitab kohtueelse menetluse pikka aega, mis tõi kaasa ühe süüdistatava suhtes ühe väidetava kuriteo aegumise. Seonduvalt E K kaitsja taotlusega lõpetada kriminaalmenetlus projekti nr XXX osas ehk esimeses episoodis aegumisega, märgib kohus, et vastavalt Riigikohtu lahendis nr 1-17-4309 öeldule tuleb kuriteo aegumise kulgu arvestada viimasest pettuslikust teost. Esimese projekti osas pandi viimane väidetav pettuslik tegu toime 18.01.2013.a väljamaksetaotluse esitamisega. Seega ei ole käesolevaks ajaks ka esimeses episoodis kuriteo 10-aastane aegumistähtaeg saabunud. Kuna süüdistatavad on olnud allutatud kriminaalmenetlusele alates 16.06.2016 (M OÜ alates 14.06.2016), on mõistlik menetlusaeg kestnud nende suhtes 5 aastat 8 kuud 20 päeva. Vaatamata sellele, et esimese astme menetlus on lõpusirgel, ei ole võimalik täpselt prognoosida, millal antud asjas jõutakse jõustunud lahendini. Arvestada tuleb sellega, et menetlust jätkatakse ringkonna- ja ka Riigikohtus. Kõige optimistlikum prognoos oleks sügis
5. Selleks ajaks oleks menetlus kestnud juba üle kuue aasta. Süüdistatavate ebakindlus selles, kas nad tunnistatakse süüdi või mitte on hetkel kestnud ligi kuus aastat ja kohtu hinnangul võib kesta menetlus järgmistes astmetes veel mitmeid kuid ning sellist olukorda ei saa pidada mõistlikuks. Üldteada on asjaolu, et käimasolev kriminaalmenetlus ning teadmatus tuleviku osas on süüdistatavatele koormav, tekitab stressi ja psüühilisi üleelamisi. EIÕK artikkel 6 lg 1 sätestab, et igaühel on temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul, mis tähendab, et tuleb vältida olukorda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Üheks kriteeriumiks, millest tuleb mõistliku menetlusaja hindamisel lähtuda, on ka selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Süüdistatavad on lisaks teadmatusele oma saatuse osas pidanud taluma ka laiaulatuslikke piiranguid seoses nendele kuuluvate elamute ja kinnistustega. E K ja kolmanda isiku O K kinnistu arestiti, S Jele kuuluvale ½ kaasomandis olevale kinnistule seati keelumärge, I Ni kinnistule seati kohtulik hüpoteek ja M OÜ kinnistu arestiti. Kohtulik hüpoteek nimelt vähendab kinnistu väärtust tagatisvarana või asja võõrandamisel, kuna hüpoteegi realiseerimise võimalusega tuleb arvestada. Kinnistusraamatusse kantud keelumärge tähendab aga omandi käsutamise täielikku või osalist keelamist. Vastavalt AÕS § 63 lg 2 keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse, kas täielikult või osaliselt. Seega keelumärge sisuliselt „lukustab“ kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded ehk kõrvaldab kinnisasja tsiviilkäibest (kinnisasja ei saa võõrandada). Nii kohtulik hüpoteek, arestimine kui ka käsutamise keelumärge on olnud ulatuslikud omandipõhiõiguse riived, mis on kestnud üle viie aasta: varad arestiti juunis
6. 7 Kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu. See tähendab, et enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil. Kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise motiivil lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. (Riigikohtu lahend 3-1-1-4-17, p 37). Kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (Riigikohtu lahend 31-1-42-15, p 67). Avaliku menetlushuvi olemasolu hindamisel on üheks oluliseks kriteeriumiks süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude raskus. Kohus nendib, et kuigi rahapesu on esimese astme kuritegu ja avalik menetlushuvi võib selle puhul olla keskmisest suurem, siis kohtu hinnangul kohtueelses menetluses toimunud põhjendamatud seisakud, mille tõttu on menetlusaeg veninud nii pikaks, kaaluvad üles avaliku menetlushuvi ning menetluse jätkamine ainuüksi avalikust menetlushuvist tingituna riivaks siiski ebaproportsionaalselt süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata ka pelgalt süüdistatavatele mõistetava karistuse kergendamisega (seda muidugi juhul, kui nende süü leiab tõendamist ja nad süüdi mõistetakse). Kuivõrd juba enne kriminaalasja kohtulikku arutamise lõpetamist I astmes on mõistlik menetlusaeg ületatud ja jõustunud lõpliku lahendini jõudmine võtab veel pikalt aega, on menetluse lõpetamine süüdistatavate suhtes põhjendatud. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate suhtes on kriminaalmenetlus kestnud ebamõistlikult pikalt ning leiab, et menetlus tuleb lõpetada menetluse mõistliku aja möödumisega

§ 2742lg 1 tunnustel.

Menetluskulud

§ 183

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalasjas on riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele määratud tasu järgmiselt: E K kaitsjale Sven Sillarile 5835 eurot, I Ni kaitsjale Natalia Lausmaale 2394.60 eurot ja M OÜ kaitsjale Natalia Lausmaale 2772.60 eurot. Eelnimetatud summad jäävad riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muuhulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja vastavuses kriminaalasja mahukuse ning keerukusega ja kas küsitud tunnitasu on mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus nr 1-18-4590/82, p 46) (RKKKo 1-20-2473 p 7 ) E K on taotlenud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise või õigeksmõistmise korral kohtueelses menetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist riigi poolt summas 3000 eurot, sh käibemaks. Õigusabi kulu koosneb kohtueelses menetluses õigusalasest konsultatsioonist kliendiga 4 tundi, kriminaalasja materiaalõiguslik analüüs 3 tundi, ülekuulamisel osalemisel 1 tund, läbirääkimised Põhja Ringkonnaprokuratuuris 2 tundi ja toimikuga tutvumine 10 tundi. Kohus on seisukohal, et valitud kaitsja tunnitasu saab pidada mõistikuks, s.o 125 eurot, millele lisandub käibemaks. 8 Kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses nimetatud toimingute loetelu ja nendele kulunud aeg (kokku 20 tundi) põhjendatud. I N on taotlenud tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise või õigeksmõistmise korral kohtueelses menetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist riigi poolt summas 3000 eurot, sh käibemaks. Õigusabi kulu koosneb kohtueelses menetluses õigusalasest konsultatsioonist kliendiga 4 tundi, kriminaalasja materiaalõiguslik analüüs 3 tundi, ülekuulamisel osalemisel 1 tund, läbirääkimised Põhja Ringkonnaprokuratuuris 2 tundi ja toimikuga tutvumine 10 tundi. Kohus on seisukohal, et valitud kaitsja tunnitasu saab pidada mõistikuks, s.o 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses nimetatud toimingute loetelu ja nendele kulunud aeg (kokku 20 tundi) põhjendatud. S Je kaitsja on esitanud taotluse S Je kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt vajaliku ja põhjendatud menetluskulu summas 29 308.80 eurot kohtueelses ja kohtumenetluses. Taotlusele on lisatud arved, maksekorraldused ja pangaväljavõte. Kohus on seisukohal, et valitud kaitsja tunnitasu saab pidada mõistlikuks, s.o 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus loeb kohtueelses menetluses ja kuni kohtuistungiteni põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 33 tundi 36 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitama arvetel märgitud kantseleikulusid. Süüdistatava kaitsja Martin Männiku poolt esitatud arvetele lisatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kulunud kohtumenetluses õigusabi osutamisele 118,6 tundi. Kohus ei pea kogu ajakulu põhjendatuks. Kohtu hinnangul on ajakulu kliendiga nõupidamistel üle paisutatud. Kohus arvestab sellest põhjendatuks ja vajalikuks 10 tundi 30 min, tõendite ettevalmistamiseks (5,5t) ja teeside koostamiseks ( 3 tundi) - 8 tundi 30 min. Tsiviilhagi analüüsiks kulunud aega 1 tund 12 min loeb kohus põhjendatud ajakuluks. Kuivõrd arvete spetsifikatsioonides on märgitud kohtuistungitel osalemise aeg koos nõupidamised kliendiga, siis kontrollis kohus kohtuistungite toimumisi ja neile kulunud aega, sh aega lõunapausideks ja sai ajakuluks 82 tundi 45 minutit. Seega peab kohus kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 103 tundi. Seega loeb kohus S Jele osutatud põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 136 tundi 36 minutit, s.o 21856 eurot, käibemaks 20%- 4371,20 eurot kokku 26227,20 eurot. Kohus juhindub

§ 2742

,

§ 183

lg 1,

§ 175lg 1.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aime Ivanson kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Erika Popovitš rahvakohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Toomas Kihulane rahvakohtunik 9