← Eesti

2-19-7932/43

Obsah (6)§ 657§ 654§ 230§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 657lg 1 p1).

  1. Pooled ei vaidle praeguse otsuse p-s 3.
  2. maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
  3. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda (

§ 654lg 6).

Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. I

  1. Kostja on oma väiteid tõendanud ja maakohus on otsuse põhjendamisel tuginenud poolte esitatud tõenditele. Eelkõige tugines kostja oma väidete tõendamisel ERR portaalis 30.11.2011 avaldatud artiklile „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“ ja Delfi portaalis 04.12.2011 avaldatud uudisele „79 IRLi liiget nõuavad V ja P tagasiastumist“.
  2. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist ega uute tõendite esitamise võimaluse andmist seoses sellega. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluse kinniseks kuulutamise küsimuses. Arvestades, et maakohus menetlust kinniseks ei kuulutanud, pidi hageja aru saama, et ta peab tõendama oma väiteid (

§ 230lg 1).

11. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohus on analüüsinud Postimehe esikaanel avaldatud reklaamlauset üksnes fraaside kaupa. Maakohus on andnud hinnangu artikli üldisele kontekstile ja kujundusele (vt maakohtu otsuse p 54). Asjaolu, et apellant sellega ei nõustu, ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohtu poolt elamislubade skandaaliga seonduvate tõendite hindamine ja sündmuse kui sellise toimumise tuvastamine ei ole menetlusõiguse rikkumine ka siis, kui hageja selliste sündmuste toimumise minevikus omaks võttis. 9

(12)
  1. Fraseologism „ninamees“ ei ole eesti keeles iseenesest halvustava tähendusega ja maakohus on seda õigesti hinnanud. Pigem on tegemist ajakirjanduslikku keelt rikastava neutraalse tähenduse ja arhailise maiguga nimisõnafraasiga, sarnaselt nagu „juhtoinas“. Maakohus on toonud õigesti näiteid „ninamehe“ positiivse tähendusega kasutusaladest. Vaidlusaluse artikli kontekst on hageja suhtes õigustatult tauniv, sest hageja on eksinud ühiskonnas valitsevate moraalinormide vastu. Kuuludes rahvuskonservatiivsesse parteisse, aitas hageja teatud regioonist tulnud rikastel inimestel saada elamislubasid. Iga neutraalne fraas võib sõltuvalt kontekstist omandada positiivse või negatiivse varjundi, mis ei muuda seda ebakohaseks väärtushinnanguks.
  2. Ka väljendi „hämar raha“ osas kehtib eeltoodu ja sõltuvalt kontekstist võib see omandada erineva varjundi. Sõna „hämar“ viitab teadmatusele, ähmasusele, selgusetusele. Nii näiteks võib ülekantud tähenduses olla tulevik, lugu, aimdus hämar. Artiklis väideti, et hageja ja tema esindatud firmade saadud raha on hämar. Tegemist on praeguses kontekstis väärtushinnanguga raha kasutajatele, mitte rahale, nagu hageja ekslikult leiab. Maakohus leidis põhjendatult, et väljend „hämar raha“ viitab vaidlusaluse artikli kontekstis sellele, et raha päritolu ei ole teada. Artikli kontekstist ei tulene, et tegemist oleks kuritegelikul teel saadud (nn rahapesu) rahaga. Kui hageja osalusega äriühingutele maksti elamislubade saamise nõustamise eest läbi off-shore firmade, siis ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Maakohtu hinnang skandaali ulatusest ja artikli aluseks olevate tehingute mahust (maakohtu otsuse p 43) on kujunenud artiklis endas toodud viidete põhjal. Nimetatud seisukoht näitab maakohtu siseveendumuse kujunemist ja selle põhjendamisel ei pidanud maakohus viitama täiendavatele tõenditele.
  3. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kohtuotsuses puudub tegusõna „vahendama“ analüüs. Otsuse p-s 47 on maakohus „vahendama“ tähendust analüüsinud. Vahendama tähendab eesti keeles mh vahetalitajaks olemist. Artikli kontekstist saab mõistlik isik aru, et Vene kodanikud vajasid abi Eesti elamislubade taotlemisel ja hageja nõustas neid selles. Nii on maakohus väljendit „vahendama“ ka hinnanud. Sarnaselt eelnevale on maakohus hinnanud sõna „muretsema“. Artikli kontekst on hageja suhtes tauniv, kuid hagejat iseloomustatakse kui ebaeetiliselt tegutsenud isikut, mitte kui kurjategijat. Asjaolu, et elamislubade skandaali puhul pidasid uurimisasutused vajalikuks kontrollida võimalikku korruptsiooni, maakohtu hinnangut ei väära.
  4. Maakohus on põhjendatult leidnud, et sõna „kontor“ kasutamine artiklis viitab ettevõtte või koha kasutamisele. Sõna kontor tähendus eesti keeles on mh ärimehe või firma asjaajamisruumid. Ülekantud tähenduses saab seda mõista aga ka kui ärimehe või firma sellistes ruumides toimuvat tegevust ja sõna jutumärkides kasutamine ei muuda selle tähendust iseenesest negatiivseks. Kogu artikli kontekstis ei seondu kõnealuse sõna kasutamine mitte rahapesuga, vaid viidatakse elamislubade skandaalile.
  5. Artikli kohaselt asutati äriühingud just sellise suurusega osakapitaliga, mis oli vaja elamisloa saamiseks. Nimetatu näitab, et äriühingute asutajate eesmärk oli mitte majandustegevus, vaid nende juhtorgani liikmete jaoks elamisloa saamine. Artiklis ei ole väidetud, et hageja kohustus oli kontrollida, kas elamisloa taotleja äriühingul on reaalne majandustegevus. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et „kontorist“ elamislubade saanute majandustegevuse puudumine ei ole hageja kohta käiv faktiväide.
  6. Maakohus on otsuse p-s 54 piisavas ulatuses põhjendanud, miks artikli üldine kujundus ja kontekst ei ole selle sisu arvestades ebakohane. Seejuures on maakohus kujunduse osas viidanud vaidlusaluse artikli pealkirjadele ajalehe esiküljel ja sees, samuti suurtähtedega kirjale RAHAPESUSKANDAAL artikli kõrval. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et artiklist ei saa ka selle konteksti ja kujunduse alusel järeldada, et hageja tegeles rahapesuga. 10
(12)
  1. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hageja isikuandmete töötlemiseks seoses rahapesuga puudus avalik huvi, kuna puudusid tõendid hageja seotuse kohta sellega. Maakohus leidis põhjendatult, et elamislubade skandaali ja rahapesujuhtumi seoste kajastamine ajakirjanduses oli avalikes huvides. Seoses asjaoluga, et rahapesuga seotud isikud olid seotud varasema laialdast avalikku huvi äratanud elamislubade skandaaliga, oli kohane avaldada andmeid hageja isiku kohta. Praegusel juhul käsitleti artiklis ühe teemana Troika andmelekke kaudu ilmnenud asjaolusid rahapesu kohta. Artikli kohaselt nähtus lekkinud pangaülekannetest, et raha sai ka hageja. Artiklis viidati kahele
  2. aasta pangaülekandele ja nende seosele mõni aasta hiljem ilmsiks tulnud elamislubade skandaaliga. Selles olukorras vastas avalikule huvile see, et artiklis viidati kahtlusele, et raha võis olla tasu elamislubade vahendamise eest, ning toodi välja hageja seos rahapesuskandaaliga. Samuti ilmneb eelnimetatud asjaoludest, et artikli teemal ja rahapesuskandaalil oli seos ja nende koos kajastamine oli avaliku huvi rahuldamiseks põhjendatud.
  3. Maakohus ei jätnud tähelepanuta, et koos artikliga avaldati hagejast ka fotod. Maakohtu otsuse p-st 62 on aru saada, et kohus on hinnanud avaldaja isikuandmete ja fotode kasutamist koos. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlusaluste fotode avaldamine artiklis ei rikkunud ülemäära hageja õigusi ja huve. Hageja on varasema poliitikuna avaliku elu tegelane. Artiklis käsitleti hageja tegevust ajal, mil ta tegutses aktiivselt ühiskondlikus elus ja poliitikas. Fotode avaldamisega ei ole eksitud ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.11 vastu, mille järgi ei või fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused auditooriumi eksitada. Fotode kasutamine artikli juures oli põhjendatud, kui artikkel rääkis Eesti avaliku elu tegelasest ja temaga seotud rahapesukahtlusest. II
  4. Maakohus on õigesti hinnanud kostja esindajakulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust. 20.
  5. Hageja on vaidlustanud maakohtus tema 07.12.2021 seisukohale vastuse esitamise vajalikkuse (kostja menetluskulude nimekirja
  6. ja 29.12.2021 toimingud). Hageja väidab, et kohus ei nõudnud vastust hageja 07.12.2021 seisukohale ja selle esitamine oli tarbetu. Maakohtu 14.12.2021 määrusest (II kd, tl 24) nähtub siiski, et kostjale anti võimalus hageja 07.12.2021 taotlusele vastata. Seega oli vastuse koostamise ajakulu põhjendatud. 20.
  7. Hageja on palunud kaaluda, kas kostjate esindajate keskmine tunnitasu määr 140,53 eurot on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on mõistliku ja kohtupraktikas tavapärase tunnitasuga. 20.
  8. Maakohus on põhjendanud kostjal kahe esindaja osalemise vajalikkust asjas keskmisest mahukama ja keerukama õigusvaidlusega, hageja poolt korduvalt hagi muutmisega ja kahe väga sisulise istungi toimumisega. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm nr 3-2-1-115-14 p 11). Maakohus on oma diskretsiooniotsust piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohtul puudub alus sellesse sekkuda. 11
(12)III 21. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (

§ 171

lg 1).

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 21.

  1. Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb apellandilt kahe lepingulise esindaja kulude katteks 2712 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse analüüs 48 min, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 15 h ja 48 min ja ettevalmistus istungiks 3 h 24 min. Lisaks palub vastustaja välja mõista lepinguliste esindajate kulu vastavalt kohtuistungi kestusele. Protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 h ja 4 min. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. 21.
  2. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu ning ringkonnakohtu istungi kestust, peab ringkonnakohus vastustaja ajakulu 21 h ja 4 min ulatuses põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast pole võimalik järeldada, et esindajad oleksid dubleerinud teineteise tegevust. Põhjendatud ei ole siiski kahe esindaja osalemine istungil. Istungil piisanuks ühe, kõrgema kvalifikatsiooniga, esindaja viibimisest. Seetõttu tuleb istungil osalemise tasu vähendada (130 x 1 h 4 min) 139 euro võrra. Suurem osa osutatud õigusteenusest on osutatud tunnihinnaga 130 eurot. Ka tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (2712 + (170 x 1 h 4 min)) 2893 eurot.
  3. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt vastustaja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.