← Eesti

4-22-3542/30

4-22-3542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3542 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Maria Zadonski väärteoasi LS § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg
  5. jaanuar
  6. a Apellant Menetlusaluse isiku Maria Zadonski (ik 60203200257) kaitsja Aleksander Laus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Maria Zadonski ja tema kaitsja Aleksander Laus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsus muutmata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 4-22-3542 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maria Zadonskile koostati
  10. septembril
  11. a väärteoprotokoll LS § 201 lg-le 1 vastava väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis M. Zadonski
  12. septembril
  13. a kell 08.30 A-kategooria mootorsõidukit Honda CBR600RR, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtuväline menetleja edastas
  14. oktoobril
  15. a väärteoasja materjalid menetlemiseks Harju Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti.
  16. Harju Maakohus tegi
  17. novembril
  18. a otsuse, millega tunnistas M. Zadonski süüdi LS § 201 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 7 päeva aresti. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus mõistetud aresti üldkasuliku tööga ning mõistis asendatud karistuseks 7 tundi üldkasulikku tööd. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistas A. Zadonski
  19. novembril
  20. a toimunud kohtuistungil oma süüd. Tema selgituse kohaselt võeti eelmise kohtuotsusega talt ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Viga tekkis sellest, et kuigi temale jäeti alles A-kategooria, siis ei olnud seal täis A-kategooriat. Mootorratta võimsus oli aga suurem kilovattide poolest, tema vaatas mootori mahtu, mis oli 600cm3 ja läheb A2-kategooria alla. Mootorratas, millega ta pani toime etteheidetava teo, läheb A-kategooria alla. M. Zadonski teadis seda enne väärteo toimepanemist. M. Zadonski tunnistas, et ta on mootorrattaga siiski edasi sõitnud. Kinnipidamisel näitas ta politseile kohtuotsust, et temalt võeti ära ainult Bkategooria juhtimisõigus. Juhiluba ei pidanud ta loovutama, kuna tal jäid mõned kategooriad alles. Tal oli B-kategooria, mis kohtuotsusega ära võeti, samuti AM-ja A2-kategooria. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidunud, ta on oma süüd tunnistanud. Ta tunnistas, et oli teadlik, et tal ei ole selle kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani M. Zadonski teo toime teadlikult ja tahtlikult. M. Zadonskit on varem mõistetud karistusena rahatrahvid, kuid need pole mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja leidis, et M. Zadonskile tuleks mõista LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistusena arest 8 päeva, mis asendada üldkasuliku tööga. M. Zadonski kinnitas, et saaks üldkasulikku tööd teha. Maakohus leidis, et A. Zadonskile ette heidetava väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist. Maakohus luges tõendatuks, et M. Zadonski rikkus LS 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt Transpordiameti liiklusregistri väljavõttele oli M. Zadonski juhitud mootorratta võimsus 599 cm3 ja 88 KW. Seega oli LS § 93 lg 2 p 2 järgi tegemist A-kategooria mootorsõidukiga. Transpordiameti väljavõtete ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et M. Zadonskil puudus A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 2 4-22-3542 Kohus ei pidanud M. Zadonski karistamist rahatrahviga otstarbekaks. M. Zadonski selgitas kohtus, et ta enam ei tööta, kuna koolis algas praktika ja praktika kõrvalt ei ole võimalik tööl käia. Pealegi ei ole varem määratud rahatrahvid vajalikku mõju avaldanud ja menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Kohus sedastas, et M. Zadonskil on kaks kehtivat väärteokaristust, millest üks on määratud liiklusnõuete rikkumise eest. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et M. Zadonskit tuleb karistada arestiga, kuid asendada arest üldkasuliku tööga. Kohus leidis, et M. Zadonskit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest asendades mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Maakohus leidis, et mõistetud arest võib jääda alla sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd M. Zadonski tunnistas oma süüd ja on toimepandut kahetsenud. Kohus lisas, et kuigi M. Zadonski juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, on tal olnud B-kategooria juhtimisõigus ja seega on M. Zadonskil olemas teadmised mootorsõiduki juhtimisest. Seetõttu leidis maakohus, et M. Zadonskit võib karistada 7-päevase arestiga, mis omakorda tuleb asendada 7 tunni üldkasuliku tööga. Maakohus leidis, et M. Zadonski etteheidetavat väärteo suhtes ei ole võimalik lõpetada menetlust VTMS § 30 alusel. Menetlusalune isik tunnistas, et oli enne sõitma asumist teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega eiras ta teadlikult ja tahtlikult liiklusnõudeid, mistõttu ei saa pidada M. Zadonski süüd väikeseks.
  21. Maakohtu otsuse peale esitas 03.01.
  22. a apellatsiooni M. Zadonski kaitsja Aleksander Laus, kes palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on rikkunud VTMS § 123 sätteid ega ole väärteo kohtulikul arutamisel tuvastanud kõiki väärteoasja menetlemiseks vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seetõttu on kohus sisuliselt jätnud lahendamata VTMS § 133 p-s 2 sätestatud küsimuse ja jõudnud menetlusaluse isiku käitumise suhtes valede järeldusteni. Maakohus on otsuse tegemisel, sh menetlusaluse isiku juhtimisõiguse olemasolu osas lähtunud Transpordiameti liiklusregistri andmetest, mis on kaitsja arvates formaalse tähendusega ega oma õiguslikku tähendust ja olid valed. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 10 lg 3 p 4 kohaselt on andmete registrisse kandmise aluseks olevateks dokumentideks ametiasutuse või kohtu otsus juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise või taastamise kohta. Antud juhul sai seaduslikuks dokumendiks, mis oleks Liiklusregistrile olnud menetlusaluse isiku juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise või taastamise kande aluseks, saanud olla vaid seaduslik dokument. See sai olla vaid Harju Maakohtu 18.11.
  23. a otsus väärteoasjas nr 4-21-2536, mis on lisatud apellatsioonile. Kuni antud otsuseni oli menetlusalusel isikul AM-, A2- ja B-kategooriate juhtimisõigus ja selle kohta väljastatud juhiluba. Menetlusalune isik on ka kohtuvälise menetleja ametnikele esitanud oma juhtimisõigust tõendava dokumendi, mis on ka väärteotoimikus korduvalt fikseeritud. Transpordiamet ei ole pidanud vajalikuks menetlusaluselt isikult juhiloa loovutamist nõuda, kuna on olnud 3 4-22-3542 seisukohal, et M. Zadonskil on AM- ja A2-kategooriate juhtimisõigus säilinud vastavalt 18.11.
  24. a otsusele. Samuti on selgitanud talle, et juhiluba ei ole tühistatud. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja ja maakohus on asja arutamisel lähtunud Transpordiameti väljastatud andmetest, mis kanti Transpordiameti liiklusregistrisse ebaseaduslikult, eirates 18.11.
  25. a otsust. Menetluse käigus ei ole ka tuvastatud, millal tehti Transpordiameti kanne menetlusaluse isiku AM- ja A2-kategooriate juhtimisõiguse tühistamise kohta. M. Zadonski sai sellest teada alles 22.12.
  26. a Transpordiameti vastusest tema 05.10.
  27. a päringule. Menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale ei ole teada, et Transpordiamet oleks vaidlustanud Harju Maakohtu 18.11.
  28. a otsuse või antud otsust mingil põhjusel muutnud. Seega peab Transpordiameti liiklusregistri andmete kohasel olema menetlusalusel isikul alles AM- ja A2kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus. Transpordiamet on saatnud 22.12.
  29. a menetlusalusele isikule kirjaliku selgituse, mis on lisatud apellatsioonile. Apellatsioonile lisatud tõendid on menetlusalune isik maakohtu istungil ka tõenditena esitanud. Ka on menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ja maakohtu istungil esitanud vastavad selgitused. Siiski on kohus menetlusaluse isiku esitatud tõendid jätnud vastava tähelepanuta ja ei ole neid isegi e-toimikusse lisanud. Kaitsja hinnangul oleks ainuüksi menetlusaluse isiku ütlustest ja esitatud kirjalikest tõenditest pidanud tekkima kohtul põhjendatud kahtlus menetluses kasutavate andmete õigsuse suhtes. See oleks tinginud ka täiendavate andmete nõudmise ja ka võimaliku vajalike ekspertiiside tegemise. Honda CBR 600RR reg. nr-ga 21JH reg. tunnistusele kantud võimsuse osas on kaitsja seisukohal, et maakohus ja kohtuväline menetleja on piirdunud menetlusaluse isiku poolt võimaliku liiklusrikkumise toimepanemise tuvastamisel vaid Transpordiameti liiklusregistri andmetega ja sõiduki Honda CBR 600RR reg. nr-ga 21JH reg. tunnistusele kantud andmetega. Sõiduki tegelikku võimsust ei ole kindlaks tehtud ja välistatud ei ole, et tegelik võimsus vastab A2-kategooria mootorsõiduki nõuetele. Ka M. Zadonski on menetluse käigus andnud ütlusi, et ta jälgis sõiduki ostmisel, et see vastaks A2-kategooria nõuetele, küll aga ei pannud ta tähele sõiduki võimsuse andmeid registreerimistunnistusel. Seega on ebaõiged kohtu ja kohtuvälise menetleja seisukohad, et menetlusalune isik pani väidetava liiklusrikkumise toime tahtlikult. Menetlusalune isik juhtis ka tähelepanu asjaolule, et on vastuolu Transpordiameti andmete ja tegelikkuse vahel tema juhtimisõiguse küsimustes. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja ametnikud ei olnud võimelised tuvastama sõiduki tegelikku võimsust. Seega tugineb kogu M. Zadonski süüdistus liiklusrikkumise toimepanemises vaid Transpordiameti formaalsetel ja ebausaldusväärsetel andmetel. Kuivõrd liiklusrikkumine pole tõendanud, peab kaitsja põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kaitsja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja märgib, et väärteo toimepanemine ei tähenda vältimatult, et isikut tuleb karistada. Arvestades Transpordiameti liiklusregistri andmetega toimunud segadust ja menetluses tegemata jäetud toiminguid, on ilmne, et M. Zadonski tegevus ei olnud tahtlik. M. Zadonski juhindus 4 4-22-3542 Transpordiameti ebapädevast tegevusest teabe andmisel ja sattus tahtmatult ohvriks. Seega ei ole tema süü suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
  30. Ringkonnakohus tegi
  31. jaanuaril
  32. a määruse, millega võttis esitatud apellatsiooni menetlusse, määrates väärteoasja arutamisele kohtuistungil. Kohus ei teinud apellatsioonimenetluse pooltele istungist osavõttu kohustuslikuks.
  33. Ringkonnakohtu 24.01.
  34. a kohtuistungil osalesid menetlusalune isik ja tema kaitsja. Istungile ei ilmunud kohtuvälise menetleja esindaja. Menetlusalune isik möönis, et tal puudub A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tema väitel ei teadnud ta sellest hoolimata, et ta rikub mootorrattaga sõites seadust. Ta eeldas ta mootorratta kubatuurist ja müüja selgitustest, et tegemist on A2-kategooria mootorsõidukiga. Sõiduki tehnilise passiga ta ei tutvunud. Kaitsja leidis, et tuleb teha ekspertiis mootorratta tegeliku võimsuse tuvastamiseks. Tehniline pass ja teised dokumendid ei pruugi alati kajastada õigeid andmeid. Kaitsja arvates ei saa tugineda menetlusaluse isiku juhtimisõiguse tuvastamisel liiklusregistri andmetele, sest need on ebatäpsed. Transpordiamet on menetlusalust isikut eksitanud. Nimelt esineb vastuolu eelmise maakohtu otsuse ning Transpordiameti andmebaasis olevate andmete vahel. Transpordiameti vastus on seadusega ja kohtuotsusega vastuolus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  36. M. Zadonskile pannakse süüks seda, et ta juhtis A-kategooria mootorsõidukit selle kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata. Apellatsioonis leitakse, et tegemist võis olla A2-kategooria mootorsõidukiga ning kuigi Transpordiameti õiendi kohaselt ei ole M. Zadonskil ka A2-kategooria juhtimisõigust, on see tal tegelikult olemas. Ringkonnakohus hinnangul on maakohus põhjendatult lugenud tõendatuks, et M. Zadonski juhitud Honda CBR 600RR oli A-kategooria mootorsõiduk. Maakohus tugines Transpordiameti liiklusregistri väljavõttele, mille kohaselt oli M. Zadonski Honda CBR 600RR võimsus 88 kW. Apellatsiooni argumendid seda ümber ei lükka. 7.1 Apellatsioonis on leitud, et liiklusregistri andmed ei pruugi olla õiged ning selle väljaselgitamiseks, kas tegemist oli A- või A2-kategooria mootorsõidukiga, oleks tulnud teha ekspertiis. Seisukoht, nagu saaks seda, mis kategooria sõidukiga on tegemist, selgitada välja ainult ekspertiisiga, on ekslik. Väärteomenetluses kehtivad VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse tõendamisreeglid. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 61 lg-le 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. See tähendab, et tõendamiseseme asjaolusid saab tõendada mis tahes süüteomenetluses lubatud tõendiga. Sellest tulenevalt on 5 4-22-3542 liiklusregistri väljavõte, mis annab teavet mootorsõiduki võimsuse kohta, tõend, millele saab mootorsõiduki kategooria tuvastamisel tugineda. Kaitsja ringkonnakohtu istungil esitatud seisukoht, et kindlaks tuleb teha konkreetse eksemplari võimsus ja selle tuvastamisel ei saa lähtuda dokumentidest, ei ole põhjendatud. Õigusliku regulatsiooni kohaselt tuleb eeldada, et seeriatootmises mootorsõiduki mingi mudeli eksemplarid on sarnaste tehniliste näitajatega: mootorsõidukil peab olema tüübikinnitus ja valmistaja peab tagama sõiduki vastavuse tüübikinnitusele. M. Zadonskile kuuluva mootorratta Honda CBR 600RR esmaregistreerimise ajal (
  37. aprillil 2007) kehtinud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja“ § 4 lg 8 p 4 kohaselt tuli uue sõiduki registreerimiseks esitada tüübivastavuse tunnistus. Eeskirja § 2 p 12 kohaselt oli tüübivastavuse tunnistus sõiduki valmistaja, tema ametliku esindaja, sissetooja või ARK-i väljastatav dokument, mis kinnitab, et toode vastab tüübikinnitusega määratud tüübile. „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja“ lisa 7 kohaselt kanti tüübivastavuse tunnistusele ka mootori võimsus. Seega oli kehtestatud kord registreeritava mootorsõiduki tehniliste andmete tuvastamiseks. See, et M. Zadonski mootorratas
  38. aprillil 2007 liiklusregistris registreeriti, tähendab, et selle registreerimiseks vajalikud dokumendid olid esitatud. 7.2 Apellatsioonis on avaldatud kahtlust, kas liiklusregistri andmed on õiged. Ringkonnakohus märgib, et pelgalt üldsõnalisest väitest, et andmed ei pruugi olla õiged, ei piisa tõendi ümberlükkamiseks. Tõendis kajastatud teabe õigsuses on alust kahelda siis, kui on mõni konkreetne asjaolu, mis näitab, et teave võib olla vale. Kohtule pole esitatud tõendeid, et registrisse kantud andmed M. Zadonskile kuuluva Honda CBR 600RR võimsuse kohta ei vastaks tootja andmetele selle mudeli kohta. Samuti pole esitatud tõendeid, mis näitaks, et mingil muul põhjusel tuleks kõnealuse mootorratta võimsuse andmetes kahelda. Väites, et liiklusregistri andmetele ei saa tugineda, on apellatsioonis viidatud sellele, et liiklusregistris olevad andmed M. Zadonski juhtimisõiguse kohta on valed. Ringkonnakohus ei pea seda väidet selliseks, mis seaks mootorsõiduki andmed kahtluse alla. Tegemist on eraldiseisvate andmetega – isegi kui mingid juhti iseloomustavad andmed on ekslikud, ei tähenda see, et ekslikud on ka tema sõidukit iseloomustavad andmed. Lisaks sellele on väidetavad valeandmed seotud konkreetse kohtuotsusega, see otsus ei puudutanud aga M. Zadonski mootorratta andmeid. Seetõttu ei ole mingit põhjust eeldada, et kui andmed M. Zadonski juhtimisõiguse kohta on valed, võivad olla valed ka tema mootorratast puudutavad andmed. Lõpuks tuleb märkida sedagi, et väide, nagu oleks M. Zadonski juhtimisõiguse andmed registrist valed, ei leidnud tõendamist. On tõsi, et maakohus võttis M. Zadonskilt vaid B-kategooria juhtimisõiguse. Liiklusregistri väljavõte aga ei ütlegi, et M. Zadonskil puuduks juhtimisõigus maakohtu otsusest tulenevalt. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub M. Zadonskil juhtimisõigus mitte sellepärast, et see on ära võetud, vaid sellepärast, et see on kehtetuks tunnistatud. Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine on LS § 98 lg 1 kohaselt Transpordiameti enda pädevuses. Seda, et Transpordiameti on tõesti teinud otsuse M. Zadonski juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise kohta ja M. Zadonski juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks täies ulatuses, kinnitab Transpordiameti vastus M. Zadonski järelepärimisele, mille apellant ringkonnakohtul esitas. 6 4-22-3542 7.3 Mis puutub kaitsja ringkonnakohtu istungil esitatud väitesse, et mootorratas võib olla ümber ehitatud A2-alamkategooria mootorsõidukiks, siis kõnealuse mootorratta ümberehitamine A2-alamkategooria mootorsõidukiks on õiguslikult välistatud. LS § 93 lg 2 p 2 kohaselt on A2-alamkategooria mootorsõiduk mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt ületab M. Zadonski mootorratta võimsus (88 kW) enam kui kahekordselt LS § 93 lg 2 p-s 2 sätestatud määra (35 kW), mis tähendab, et seda mootorratast ei saa ümberehitamisega muuta A2-alamkategooria mootorsõidukiks. 7.4 Eelnevast tulenevalt ei lükka apellatsiooni argumendid ümber maakohtu järeldust, et M. Zadonski juhtis A-kategooria mootorsõidukit. Seetõttu ei oma praegusel juhul tähtsust küsimus, kas M. Zadonskil on A2-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Selle üle, et M. Zadonskil A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole, vaidlust pole. Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et M. Zadonski on pannud toime LS § 201 lg-le 1 vastava väärteo. Seega ei esine VTMS § 29 lg 1 p 1 kohast väärteomenetlust välistavat alust.
  39. Apellatsiooni argumendid ei anna alust ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kontekstis ei ole asjassepuutuv väide, et menetluses on jäetud tegemata vajalikke toiminguid. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel sõltub isiku süü suurusest ja sellest, kas väärteomenetluse jätkamiseks on avalik menetlushuvi. Isiku süü suurus ei sõltu sellest, milliseid toiminguid teeb menetleja tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. Nagu eespool selgitatud, on apellatsiooni väited, et menetleja on jätnud vajalikud menetlustoimingud tegemata, pealegi alusetud. Kaitsja väide, justkui oleks M. Zadonski pannud väärteo toime Transpordiameti tekitatud segaduse ohvrina, on alusetu. M. Zadonski väärteo seisukohalt tähtsust omavate asjaolude kohta ei ole Transpordiamet esitanud mingit segadust tekitavat infot. Apellatsiooni kohaselt on Transpordiamet andnud vastuolulist infot selle kohta, kas M. Zadonskil on A2-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. See ei puutu aga asjasse, sest M. Zadonski ei juhtinud A2kategooria mootorsõidukit, vaid A-kategooria mootorsõidukit. A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu või puudumise küsimuses pole vähimatki segadust – vaidlus puudub, et M. Zadonskil A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust polnud. Ka ei ole mingeid andmeid, et Transpordiamet oleks andnud M. Zadonskile kuidagi põhjust arvamuseks, et tema mootorratas on A-kategooria mootorsõiduk. Seoses apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil esitatud väidetega, et M. Zadonski sai mootorratast ostes aru, et see on A2-kategooria mootorsõiduk, märgib ringkonnakohus, et oluline on see, mis kategooria sõidukiks pidas M. Zadonski oma mootorratast väärteo toimepanemise ajal. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on M. Zadonski kinnitanud, et on teadlik, et ei tohi selle mootorrattaga sõita. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistas M. Zadonski ka maakohtu istungil, et sai suvel teada, et tema mootorratas ei lähe temal olevate 7 4-22-3542 juhtimisõiguse kategooriate alla. Sellest hoolimata jätkas ta selle mootorrattaga sõitmist. Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et M. Zadonski pani väärteo toime tahtlikult. Niisiis ei lükka apellatsiooni argumendid ümber maakohtu seisukohta, et menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel pole põhjendatud.
  40. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.