) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on üheteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk 27,3% võlausaldajatest. 5
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 72,7% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 89,3%. Seega võib kohus
S. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (Creditstar Estonia AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 13. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. H. S. on pärast Bigbank AS nõude suuruse täpsustamist rahalisi kohustusi üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 39 349,27 eurot, sh kõrvalnõudeid kokku 1156,78 eurot. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 90% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded 60 kuu jooksul 60 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev, jäädes vahemikku 80,81 kuni 90%, ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suuremad kõrvalnõuded. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Creditstar Estonia AS, AS SEB Pank ja AS LHV Pank nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajatele 90% põhinõudest. Samuti riivab põhinõude vähendamine 10% ulatuses kõigi võlausaldajate omandiõigust. 14. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et kava koostamisel on ka põhinõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja 6
lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt tasuma keskmiselt 1069,32 eurot (2150,76 – 725 = 1069,32). Vara (sõiduauto) müügist ja töötasust laekuks pankrotipessa kokku 26 163,38 eurot, mis on 66,5% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 33 573,25 eurot, so 85,3% koguvõlgnevusest. Seega arvestab ümberkujundamiskava võlausaldajate õigustatud huve (ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ja põhinõuete vähendamisel 10%) ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine võlausaldajatele soodsam menetlus kui pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus ka siis, kui võlgnikule kuuluva vara (sõiduauto) väärtus oleks suurem kui ümberkujundamiskavas märgitu, arvestades siinjuures ka asjaoluga, et töötasu arestimise skeemi (https://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme) järgi kuuluks võlgniku töötasust (keskmiselt 2150,76 eurot kuus) igakuiselt kinnipidamisele 950,51 eurot. 15.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul tuleb igakuisest sissetulekust (keskmiselt 2150,76 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 572,89 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus märgib, et vastuväite esitanud võlausaldajate (Creditstar Estonia AS ja AS LHV Pank) ettepanekute – tasuda neile kogu põhinõue kava täitmise tähtaja pikendamise teel – rahuldamise korral tähendaks see vastuväite esitanud võlausaldajate eelistamist ning muudaks nende mitte eelistamisel kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks (sest kõigi võlausaldajate põhinõuded tuleks täita 100% ulatuses). Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu, et vältida enda pankrotimenetlust. Kui kehtiva seaduse kohaselt tekib võlgnikul kolme aasta möödumisel vastava avalduse esitamisest pankrotimenetluses võimalus võlgadest vabaneda, siis antud juhul on võlgnik nõustunud 60 kuu jooksul elama 572,89 eurot väiksema sissetulekuga, et rahuldada võlausaldajate põhinõuded 90% ulatuses. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamiskava ei koostata selliselt, et parematel kuudel (kui võlgniku töötasu on suurem) teeks võlgnik võlausaldajatele suuremaid tagasimakseid. Usaldusisik on kava koostades põhjendatult lähtunud võlgniku sissetuleku keskmisest suurusest. Usaldusisiku kinnitusel on võlgnik pärast kohtu poolt ärakuulamist 17.10.2022 pidanud kinni kõigist ettekirjutustest, mis näitab võlgniku motiveeritust ja tahet oma kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgnik ei ole aasta enne avalduse esitamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud 7
lg 3 p 5 järgi võimalik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise alus (mitte ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise alus). Kohus märgib, et tahtlus tähendab teadlikult õigusvastase tagajärje soovimist. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks 05.12.2021 või 07.01.2022 arvelduskontole 3200 euro ja 4300 euro laekumisel jätnud oma kohustused võlausaldajate ees (tahtlikult) täitmata. Kohtute infosüsteemist ega täitemenetluste registrist ei nähtu võlgniku suhtes võlausaldajate poolt algatatud kohtu- ega täitemenetlusi. 16. Kokkuvõtteks rahuldab kohus H. S. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel ühes 02.01.2023 usaldusisiku märgitud parandustega. 17. 18.08.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 18.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 15. veebruariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel – 15.02.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
19. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 20. Usaldusisik on 02.01.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 11,5 tunni eest 920 eurot (tunnitasu 80 eurot). Tasu kanda xxxxxxx xx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 1 Maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine 0,5 Seadusandlusega tutvumine 1 Infopäringute koostamine ja võlausaldajate teavitamine 0,5 Suhtlemine võlgnikuga 8
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 11,5 tunni eest 920 eurot (80 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Kuna võlgnik on deposiidina tasunud kokku 1000 eurot (01.09.2022 700 eurot, 04.10.2022 280 eurot ja 05.01.2023 20 eurot), tuleb enam tasutud summa 80 eurot tagastada võlgniku AS SEB Pank arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „deposiidi tagastamine tsiviilasjas nr 2-22-11117“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 22.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.