Obsah (6)

§ 424§ 50§ 68§ 69§ 75§ 55

1-15-8564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8564 (15230200900) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav E.K Ik: XXX, EV kodanik, haridus 8 klassi, töökoht: alaline töökoht puudub, juhutööd, elukoht: XXX (ettevõtte territoorium). Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.09.

1. Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 26.09.2015 kuni 27.09.
2. Varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: Harju Maakohtu 09.07.2013 otsusega

§ 424

järgi vangistus 6 kuud.

65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 25.06.2011 otsusega ärakandmata karistuse osa võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust,

§ 50alusel võeti juhtimisõigus ära 1 aastaks.

Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. E.K süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.09.2015 kuni 27.09.2015, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes 1 ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 718 (seitsesada kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd. 4.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab E.K täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6127758). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada E.K järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata E.K-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

7.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata E.K-le lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 8.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada E.K suhtes lisakaristust, võttes E.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks ja 2 (kaks) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 1 aasta ja 2 kuulise tähtaja möödumisel. 9. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 10.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. E.K-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. E.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 705 (seitsesada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „E.K , 1-15-8564, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel E.K-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.K süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 26.09.2015 kella 19.00 ajal Harjumaal Maardu linnas, Altmetsa 1 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (0,91 mg/l). Sellise käitumisega rikkus E.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. E.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 16.10.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Kadi Ruusi, süüdistatava E.K ja tema kaitsja Liis Toomsalu vahel järgnev kokkulepe:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 24 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 2627.09.15 s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks jääb 23 kuud ja 28 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestades ühele päevale vangistusele vastavaks ühe tunni üldkasulikku tööd, seega vangistusele 23 kuud 28 päeva vastab 718 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada E.K käitumiskontrollile, kohustades teda täitma järgmisi

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti lisakohustusena

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 alusel mitte omama ja tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid ja alkoholi.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 2 kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424; § 50 lg 1 p-st 1, §-st 55 lg 1, § 68 lg-st 1, § 69 lg-test 1, 3 ja 4; §-st 75 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 21 asub kohus seisukohale, et E.K kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga. Lisaks on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse 4 tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5