MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.T-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 M.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega lühimenetluse korras
lg 2 p 8,9 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi.
alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistes talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistas M.T vangistusega 2 aastat.
lg 1 kohaselt arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis M.T-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 10.09.2015. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla M.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung M.T taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda elama Aktiviseerimiskeskusesse, kuid tahab üürida endale korteri, minna tööle ja maksta ära kõik trahvid. Töökoha nime ei mäleta, aga see asub Jõhvis. Selgitas, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna sooritas uue kuriteo. Kinnitas, et on muutunud, läbinud kõik rehabilitatsiooni programmid ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on minevik. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemast tingimisi karistusest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, seega ei ole ta osanud hinnata ega õigustanud talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Sõltuvustega seoses võib isikul tekkida tagasilanguse perioode, mida prokuröri hinnangul saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör märgib, et mõistetud karistusest on isikul kandmata veel üle 10 kuu ja karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega ei oleks M.T puhul põhjendatud ega õiglane, kuna ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele ning distsiplinaarkaristuste olemasolule. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.T käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades 2 kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on muutunud raskemaks, suurenenud on vägivaldsus. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama aadressile xxxx poolt pakutava majutusteenusega, kusjuures vanglast vabanenud isikuga sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kestusega 6 kuud ning lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohus on seisukohal, et majutusteenuse kasutamine ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Lisaks saaks kinnipeetava katseaeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega olema pikem (kuni 07.09.2017), kui seda võimaldab teenuse osutaja (6 kuud). Märkimist väärib ka asjaolu, et kuna teenust pakutakse kuni 12-le vanglast vabanenud isikule, siis ei pruugi kriminaalse taustaga keskkond olla korduvkaristatud kinnipeetavale elukohaks sobilik. Positiivseks peab kohus M.T häid ja toetavaid suhteid oma tädiga, rohkem lähedasi tal pole. Samas on tädi teatanud, et ta ei saa kinnipeetavat majanduslikult toetada, kuna on ise töövõimetuspensionär. Seega lähedasi, kes saaks isikut vabanemisel materiaalselt toetada, ei ole. Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et M.T on vanglas osalenud majandustöödel, osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning lõpetas tõstukijuhi koolituse. Seega kasutab kinnipeetav vanglas viibimise aega otstarbekalt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist arvestades asjaoluga, et kinnipeetav on mõjutatav. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav oli enne käesolevat vangistust töötuna arvel Töötukassas, tegeles juhutöödega, elatus töövõimetuspensionist ning kuritegelikul teel saadud tulust. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul kinnipeetava toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ning seda olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid summas 3099,47 eurot. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, samuti on tal probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks, kuna raha narkootikumide ostmiseks hankis ta kuritegelikul teel. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab sõltuvusainete tarvitamine ja sissetuleku puudumine. Vangla iseloomustuse kohaselt ei teadvusta M.T oma tegude tagajärgi, osaliselt õigustab oma tegevusi, alkoholijoobes olles võib tarvitada vägivalda. Kuritegelik käitumine kordub. Probleeme ei lahenda sihipäraselt, väldib nendega tegelemist eelistades tarvitada sõltuvusaineid. 3 Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele, seega varasem tingimuslik karistus ei ole M.T-le mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohtu hinnangul on M.T puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.T tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.