Obsah (9)

§ 76§ 75§ 199§ 65§ 209§ 213§ 64§ 68§ 200

1 Kriminaalasi nr 1-16-1046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1046 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 76

lg 5, 78 p 2 määrata D.F-ile katseaeg kuni 06.03.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada D.F-i katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,4,8 sätestatud järgmisi Kohustada D.F-i katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,2 kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata D.F kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D.F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5A, 41531 Jõhvi) kasuks 145,20 (ükssada nelikümmend viis eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 24,20 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani p oolt määratud korras süüdimõistetu D.F-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 145,20 (ükssada nelikümmend viis eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. D.F tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700085006 ning selgitus: „D.F , 1-16-1046, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 3 D.F kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1046 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 9 (20.01.2015 episood) järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti nimetatud kuriteo eest mõistetud karistus kaetuks 20.04.2015 Viru Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. D.F tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ja

§ 213

lg 2 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 01.07.2015 kuni 02.07.2015, kokku 2 päeva, ning 08.09.2015 kuni 09.09.2015, kokku 2 päeva, kõik kokku 4 päeva, ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 10.09.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kuritegude laad on sarnane varasemaga. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Varasemalt on isikut karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise, vägivalla kasutamise eest ametniku suhtes , mootorsõiduki joobes juhtimise ja röövimise eest, kuid praegune kuritegu on vargus ja kelmus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning käesoleval ajal töötab ta jäätmekäitlejana. Ajavahemikul 10.11.2015-16.08.2016 viibis isik sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, millega kaasnes sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine ja Corrigo tugigrupis osalemine. Lisaks on toimunud vestlused erinevatel teemadel kriminaalhooldusametniku ja psühholoogiga. 27.05.2016-31.05.2016 osales kinnipeetav tõstukijuhi koolitusel ja sai tunnistuse kursuse läbimise kohta. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üksinda üürikorteris aadressil xxxx . Peale võimalikku vabanemist soovib ta elama asuda xxxx "xxxx", mis asub xxxx. Keskuse direktor J M garanteeris isikule sinna elukoha ning annab võimaluse osaleda xxxx ja käia tööl. Kinnipeetav lõpetas Kohtla-Järve
2. Keskkoolis 9 klassi. Peale seda asus ta õppima Kohtla-Järve KKK nr 20 ehitaja erialal, kus ta jõudis õppida 2 aastat, misjärel katkestas õpingud. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Ta alustas riigikeele õpet A1-tasemel, kuid katkestas õpingud. Enne vangistust tegi kinnipeetav juhutöid ehitusel ning oli ka Töötukassas töötuna registreeritud. Ka enne seda on ta töötanud ehitusel (k.a Soomes) ja lukksepana. Kinnipeetava sissetulekuks oli juhutöödest saadud tulu, töövõimetuspension ja kuritegelikul teel saadud tulu. Isik on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid, kasutades vägivalda. Tema toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem. Kinnipeetav omab motivatsiooni töötada. Täitise andmetel on isikul rahalisi võlgnevusi ca 6306 euro ulatuses. Esimesest kooselust on kinnipeetaval poeg, kellega ta enam ei suhtle ning keda ta rahaliselt ei toeta. Vanemaid isikul ei ole, kuid tal on kriminaalse taustaga vend A K, kellega ta ei suhtle. Elukaaslast kinnipeetaval ei ole. Lähedastest on isikul tädi I B, kellega suhted on head ja 4 toetavad. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega ta väidetavalt ei suhtle. Isik on toime pannud kuritegusid ka grupis. Ta tunnistab, et on mõjutatav teiste poolt. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskiv. Alates
3. aastast hakkas isik kuritarvitama alkoholi. Kõige rohkem on ta tarvitanud 6 päeva järjest, kui oli 18 -aastane. Alkoholi tarvitades võib isik muutuda agressiivseks ja kasutada vägivalda. K innipeetavat on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Isik alustas
4. aastal narkootikumide tarvitamist amfetamiinist ja kanepist. Esinenud on narkootikumide ja alkoholi koos tarvitamist. Alates
5. aastast on isik fentanüüli tarvitaja. Viimane tarvitamine oli augustis
6. Kinnipeetav tarvitas nii üksinda kui ka koos tuttavatega. Tarvitamine toimus süstimise teel. Raha narkootikumide ostmiseks hankis kinnipeetav kuritegelikul teel. Isikul on diagnoositud sõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. Pärast sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibimist hakkas isik mõistma narkootikumide mõju oma käitumisele. Isik soovib vabaneda sõltuvusest. Kinnipeetav on mänginud hasartmänge ning selleks laenatud summad ei olnud väiksed. Kinnipeetavale oli määratud töövõimetus seoses raske peatraumaga. Seoses alkoholi kuritarvitamisega ja elukaaslasest (lapse ema) lahku minekuga tekkisid isikul suitsiidi mõtted, oli ka enesetapukatseid. Isiku käitumises esines impulsiivsust. Ta on ko rduvalt kasutanud vägivalda oma eesmärkide saamiseks. Isik on osaliselt õigustanud oma teguviisi. Arvestades isiku kuritegelikku tausta on alust arvata senise käitumismustri jätkumist. Kinnipeetav on kasutanud ametiisiku suhtes vägivalda ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik soovib muutuda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul 77%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades eeltoodut ei tee Viru Vangla ettepanekut vabastada kinnipeetav D.F tingimisi ennetähtaegselt. Kui kohus otsustab D.F-i vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata D.F-ile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 06.03.

1. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et D.F on elamisloakaart ja elamisluba kehtivusega kuni 28.12.
2. Kinnipeetava isa G S ja ema V S on surnud. Kodukülastuse ajal 11.12.2017 on kohtutud aadressil xxxx asuva xxxx „xxxx“ direktori J M, kelle sõnul nad garanteerivad D.F-ile elukoha oma keskuses, kus elatakse 4-kesi toas. Kommunaalkulude eest tasuda ei ole vaja. Xxxx kestab 12 kuud, misjärel toimub adaptsioon. Tööd tehakse keskuse territooriumil, näiteks koristustööd. Iga nädala lõpus saab käia xxxx treeningsaalis sportimas, näiteks jalgpalli mängimas. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kehtivaid kriminaalkaristusi 4 ja väärteokaristusi 11 . Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegusid toime pannes kordab isik oma vigu ega mõtle tegude tagajärgedele. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on enamasti puudulik probleemide lahendamise oskus. Alkoholi tarvitamine kuulub elustiili juurde. Vabaduses võivad käitumist mõjutada kinnipeetava tutvusringkond, lähedaste puudumine. Isik on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja. Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemisel puudub, seetõttu ka seaduslik kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks D.F-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 06.03.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata 1 ,4,7,8 sätestatud kohustused. D.F-ile

§ 75

lg 2 p 2,2 D.F ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja elama asuda xxxx, kuna soovib sõltuvusainetest vabaneda. Vabaduses ta ravil ei olnud, sest ei tahtnud. Selle karistusaja jooksul on ta aru saanud, et vajab abi. Peamine lähedane, kellega ta vangistuse ajal on suhelnud, 5 on tädi. Endise abikaasa ja pojaga suhtleb ta samuti telefoni teel. Enne vangistust ta abikaasaga koos ei elanud, kuna oli narkomaan ega tahtnud, et poeg teda näeks sellises seisundis. Kui ta vabaneb, siis tõenäoliselt ta töövõimetuspensioni saama ei hakka. Pigem on vaja leida töö, et maksta oma võlgu. Eesti keelt proovis ta isegi 2 korral õppida. Esimesel korral ta ei jõudnud eksamile luumurru tõttu ja teis el korral olid peatrauma tõttu mäluga probleemid. Ta on nõus täitma kõiki neid kohustusi, mida vangla ja kriminaalhooldaja on vabastamisel ette näinud. Xxxx on tööteraapia, erinevad programmid, seal õpetatakse, kuidas sõltuvusega võidelda. Peale elamise on ka toitlustus nende kulul. Ta ei otsi oma tegudele vabandusi ja kahetseb tehtut. Ta ise on huvitatud, et muuta oma elu. Ta elu on rahulikum, kui ta on kaine, sest siis suudab ta ka ennast kontrollida. Abiprokurör Mari Luuk on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa D.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, D.F-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et D.F kannab karistust teise astme kuritegude eest. Otsusest nähtuvalt oli tegemist valdavalt pisivargustega ja manipulatsioonidega pangakaarte kasutades. Kuigi vangla materjalides märgitakse, et ta on 6 korral karistatud ja kriminaalhooldaja arvamuses on, et 4 korral, siis kaitsja arvestuste kohaselt peaks tal olema praegu 3 kehtivat karistust. Esitatud materjalidest käib läbi, et tegemist on vägivaldse isikuga. Mis puudutab vägivalla kasutamist ametniku suhtes, siis tegemist on karistusega, mis on kustunud. Tol korral sai ta karistada 6 kuulise vangistusega, kantuks sai karistus augustis 2012 ja pealegi polnud tegemist ametnikuga, vaid turvatöötajaga. Mis puudutab röövimist, siis 1 korral on teda varem karistatud

§ 200

järgi, karistus on kehtiv, kuid nähtuvalt kohtuotsusest oli tegemist piiripealse juhtumiga ja vähemohtliku vägivallaga, mis tingis selle kvalifikatsiooni. Sellest otsusest järeldub, et isik on vägivaldne, mis on ilmselt üle hinnatud. Oluline on see, et vangla on oma iseloomustuses viidanud sellele, et D.F on mõistnud oma tegudega tekitatud kahju suurust ja soovib oma elu muuta. Mis puudutab tema käitumist vangistuse kandmise ajal, siis tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on pidevalt töötanud, läbis erinevad programmid ja vestlused, oli sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Selles osakonnas ei olnud ainult loengu kuulamine, vaid on märgitud, et D.F oli avatud ja aus, ei kartnud rääkida oma probleemidest. Mis puudutab tema võimalusi vabaduses, siis xxxx ei võimalda mitte ainult elukohta, vaid sisuliselt täielikku ülalpidamist. Selles mõttes ei ole põhjendatud kriminaalhooldaja arvamuses toodud väide, et tal puudub majanduslikult toimetulemise võimalus. D.F soovib töötada, tal on varasem töökogemus, vangistuse kandmise ajal osales ta tõstukijuhi kursusel, mis kinnitab, et ta peaks olema võimeline majanduslikult toime tulema. D.F tunnistab, et on teinud endast sõltuva alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemide lahendamiseks. Kindlasti aitaks id sellele kaasa ka xxxx pakutavad programmid ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletavad kohustused aitavad maandada neid riske. Mis puudutab vangla poolt välja arvutatud uute kuritegude toimepanemise riskide protsente, siis ei saa neid eriti tõsiselt võtta. Kui võrrelda neid protsente eelmise tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidega, siis seal olid need numbrid hoopis teistsugused. Tartu Ringkonnakohus on viidanud sellele ja viimati ka lahendis nr 1-17-5725, et neid vangla poolt pakutavaid protsente ei saa üldse arvesse võtta, kuna pole teada metoodika ega see, milliste andmete alusel need välja arvestatakse. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel säiliks D.F-i üle riigipoolne järelevalve ja kaitsja usub, et tema vabastamise korral oleks uute kuritegude toimepanemise võimalus ilmselt väiksem kui sel juhul, kui ta kannab oma karistuse lõpuni ära ja läheb vabana tänavale. Kaitsja palub D.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 6

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.F-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et karistusregistri andmetel on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetava käitumine vangistuses on muutunud paremaks, millele viitab eelkõige see, et isikul puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. D.F on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samas ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning käesoleval ajal töötab ta jäätmekäitlejana. Iseloomustusest nähtub, et isik omab motivatsiooni töötada ning on seda kinnitanud ka kohtuistungil. Vangistuses on ta läbinud tõstukijuhi koolituse ning saanud sellekohase tunnistuse, mis võib aidata kaasa töökoha leidmisele vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine, kuid vangistuses on kinnipeetav ajavahemikus 10.11.2015-16.08.2016 viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osales Corrigo tugigrupis. Lisaks on toimunud vestlused kriminaalhooldusametniku ja psühholoogiga. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib muutuda ning mõistab oma probleemide põhjuseid. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski aitab maandada see, et isik asub vabanemisel elama xxxx „xxxx“, kus ta saab osaleda xxxx ning tegeleda oma sõltuvusprobleemidega. Xxxx on isikule tagatud täielik ülalpidamine, samuti saab ta seal teha tööd. Eelmisel korral, kui kohus arutas D.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, oli isikul Viru Maakohtu 07.07.2017 kohtumäärusest nähtuvalt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, seega käesolevaks ajaks on kinnipeetav oma käitumist vangistuses parandanud. Kuigi Viru Vangla ega prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et D.F-ile tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus D.F-ile katseaja ja käitumiskontrolli ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 06.03.2019 ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2 ,21 ,4,8 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 145,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 145,20 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste 7 Kohtunik