1-15-10988/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-15-10988 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Vadim Ivanov süüdistuses KarS § 213 lg 1 p-de 1,4; § 209 lg 2 p-de 1,4 ja § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi; Albert Lapšin süüdistuses KarS § 200 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi L.D süüdistuses KarS § 200 lg 2 lg 4,7, § 199 lg 2 p-de 7,8,9; § 209 lg 2 p-de 1,4 ja § 213 p-de 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu ( Jõhvi kohtumaja)
3. jaanuari
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Vadim Ivanov (ik 38104212251), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Vadim Ivanovi apellatsioon Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsuse peale läbi vaatamata ning tagastada see apellandile. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega tunnistati Vadim Ivanov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ning KarS § 213 lg 2 p-de 1,4 järgi, mille eest karistati V. Ivanovi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2.-
10. mai 2015, s.o 3 päeva. Lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loetakse 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust algusajaga
11. juuli
12. Samuti mõisteti V. Ivanovilt välja tsiviilhagid N.A. , V.P, JJJ OÜ, MMM Eesti OÜ, AS-i EEE, N.B kasuks ning solidaarselt A. Lapšiniga tsiviilhagi L.K kasuks. Lahendati ka kriminaalmenetluse kuludega seonduvad küsimused. Kriminaalmenetluse kulud, 1545,70 eurot, määrati kandmisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
13. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Albert Lapšin, kes ei ole otsust vaidlustanud. L.D osas eraldati kriminaalasja materjalid eraldi menetlemiseks.
14. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis taotleb V. Ivanov kohtukulude ümbervaatamist kohtu- ja advokaadikulude osas (s.o summas 1545,70 eurot). V. Ivanov ei tööta ja on 40% ulatuses invaliid. Seetõttu taotleb ta menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti ei ole V. Ivanov nõus tasuma MMM Eesti OÜ-le 43,78 eurot, kuna asjad tagastati kauplusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu
16. jaanuari 2016 otsusega, kriminaalasja nr 115-10988 materjalide ja edasikaebusega, leiab, et V. Ivanovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
17. Apellatsioonis ei ole V. Ivanov vaidlustanud menetluskulude suurust ega väljamõistmist, vaid on taotlenud nende riigi kanda jätmist. V. Ivanov sõlmis
18. detsembril 2015 kokkuleppe, millega võttis endale muu hulgas kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud (ekspertiisitasu 342 eurot, sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 585 eurot, sundtoomise kulud 18,70 eurot ja kaitsjatasud) ning MMM OÜ-le tekitatud kahju 43,78 eurot (kd 8, lk 73-76).
19. jaanuaril 2016 toimunud Viru Maakohtu istungil tegi kohus V. Ivanovile ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, mille peale kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning jääb selle juurde (kd 8, lk 104 pöördel).
20. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud. Sellist kahtlust ei tekkinud ka ringkonnakohtul (kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas kannatanu MMM OÜ tsiviilhagi põhjusel, et kaup oli rikutud ja seega müügikõlbmatu 4 kd, lk
21. See, et kauba pakend oli rikutud, on kirjas ka süüdistusaktis). Ehkki V. Ivanov on apellatsioonimenetluses asunud eitama süü suurust MMM OÜ-le tekitatud kahju osas, ei ole see apellatsiooniõigust loovaks aluseks KrMS § 318 lg 4 tähenduses, mistõttu puudub V. Ivanovil käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi puudutavas osas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
23. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on kokkuleppe osa süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mis tähendab, et korrektse kokkuleppe sõlmimise korral ei saa süüdistatav menetluskulusid vaidlustada. Riigikohus on märkinud, et maakohtul tuleb juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
24. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest 2 tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
25. peatüki
26. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7.16, p 5.3).
27. Praegusel juhul ei ole apellant osundanud kriminaalmenetluse olulisele rikkumisele, vaid on üksnes välja toonud põhjendused, miks talle käib üle jõu menetluskulude maksmine. Seega puudub ringkonnakohtul alus kaebuse läbi vaatamiseks, see tuleb juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätta läbi vaatamata ning apellandile tagastada. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau