lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
lg 3 alusel kuulub tasumisele ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
4.
lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust.
lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud
lg-s 4 sätestatud juhtudel.
lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (lk 49-51). Maakohtu istungi protokolli kohaselt F.L vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet (lk 61). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud
5.2. Ringkonnakohus leiab, et F.L-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises
2 2 Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele
lg 1 sätte rikkumisele.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punkt 7 kohaselt taotlust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rohkem kui üks aasta ei ole võimalik rahuldada, sest
§d 423, 417 lg 3 ja 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks. Sellisel juhul tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes
lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus F.L-i apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 3 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.