Obsah (5)

§ 199§ 68§ 73§ 78§ 22

1-19-1167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1167 (16740000130) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuist

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Prokurör Süüdistatav N.L isikukood XXX; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht: puudub, arvel Töötukassas eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 04.08.2016-06.08.2016; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja kaitsja kohtumenetluses ei osalenud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada N.L süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva, so 04.08.2016 kuni 06.08.2016. Ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda karistusest kantuks N.L-i poolt tehtud üldkasulik töö 80 (kaheksakümmend) tundi, mis on võrdeline 2 (kaks) kuu ja 20 1 1-19-1167 (kakskümmend) päeva pikkuse vangistusega. Ärakandmata karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 3 (kolm) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele tingimusel, et N.L ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.03.

1. Tsiviilhagi: - kannatanu S K tsiviilhagi rahuldada. Mõista N.L-ilt TsMS § 440 lg 1 alusel välja kannatanu S K (snd xxx) kasuks 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 99 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda S K arveldusarvele XXX. Asitõendid: - kriminaalasja kd I lk 124 asuv mälukaart – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kirves, mis on tagastatud kohtueelsel menetlusel M M, jätta selle omanikule; - mobiiltelefon Samsung, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud N.L-ile, jätta N.L-ile. Mõista N.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot. Kaitsjatasu summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab N.L temalt väljamõistetud riigi nõude summas 810 (kaheksasada kümme) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700010984 ning selgitus „N.L , 1-19-1167, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. N.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 22.05.2016 kuni 23.05.2016 teades R L ja P Z kavatsusest toime panna vargus, toimetas viimased oma sõidukiga Mercedes Vanio sündmuskohale ja aitas hiljem varastatu ära viia. Selle eest sai N.L vaevatasu. Selliselt osutas ta tahtlikult füüsilist ja moraalset kaasabi 2 1-19-1167 R L ja P Z jalgratta Discovery väärtusega 300 eurot ja Classic Star väärtusega 150 eurot varguse toimepanemisele, millega tekitati kannatanu D T varalise kahju kogusummas 450 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusele kaasaaitamise ning teades P Z kavatsusest panna toime vargus ja saades selle eest vaevatasu, toimetas P Z tema kasutuses olnud sõidukiga Mercedes Vanio ajavahemikul 02.06.2016 kella 19.00st kuni 03.06.2016 kella 10.15ni sündmuskohale ja aitas varastatu ära viia. Sellega osutas N.L tahtlikult füüsilist ja moraalset kaasabi P Z aiandusühistust B aiamaa territooriumilt aadressil xxx O Z kuuluva muruniiduki Bocsh maksumusega 100 eurot ja elektritrimmeri maksumusega 100 eurot varguse toimepanemisele. Ühes majapidamishoone rippluku lõhkumisega tekitati O Z kahju kogusummas 218 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusele kaasaaitamise ja kes paneb harjumusest toime süstemaatiliselt vargusi, ning teades P Z kavatsusest panna toime vargus ja saades selle eest vaevatasu, toimetas P Z tema kasutuses olnud sõidukiga Mercedes Vanio ajavahemikul 31.05.2016 kella 14.30st kuni 04.06.2016 kella 11.00ni sündmuskohale ja aitas varastatu ära viia. Sellega osutas N.L tahtlikult füüsilist ja moraalset kaasabi P Z aiandusühistust I aiamaa territooriumilt aadressil xxx M M kuuluva muruniiduki MTD hinnaga 176,52 eurot ja kirve kollast värvi hinnaga 8 eurot vargusele. Vargusega tekitati kannatanu M M varalist kahju kogusummas 184,52 eurot. Seega N.L, olles kaasaaitaja, osutas oma tahtliku tegevusega füüsilist ja ainelist kaasabi teiste isikute õigusvastastele tegudele, võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ning süstemaatililiselt, s.o pani toime

§ 22lg 3 - 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifiseeritavad kuriteod.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusele kaasaaitamised ja isikuna, kes paneb harjumusest toime süstemaatiliselt vargusi, varastas ajavahemikul 25.06.2016 kuni 26.06.2016 tegutsedes grupis tuvastamata isikuga, S K kuuluva helesinise-musta värvi raamiga jalgratta Romet maksumusega 260,99 eurot. Selleks lõikas ta läbi aadressil xxx teise sissekäigu kolmandal korrusel asunud jalgratta turvatrossi. Kokku tekitas ta S K varalise kahju kogusummas 267,99 eurot. Seega pani N.L toime isikute grupis ja süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifiseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas N.L-i, tema kaitsja Galina Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör V. Lauri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus N.L-i süüdimõistmist

§ 199

lg 2 p-des 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka palub prokurör arvestada kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva ja tehtud üldkasulik töö 80 tunni ulatuses, s.o 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Kandmata karistuse osa jätta tingimisi

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

N.L tunnistab tsiviilhagi ja andis nõustumuse selle väljamõistmiseks. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub N.L-ilt välja mõistmisele menetluskuluna sundraha, s.o summas 810 eurot. Kaitsjatasu 360 eurot jääb riigi kanda. Menetluskulude tasumist võimaldatakse N.L 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas N.L, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega, tunnistab tsiviilhagi ja kohustub selle hüvitama. 3 1-19-1167 Samuti kohustub ta hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista N.L süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. N.L on hageja S. K nõude võtnud õigeks ja kohus rahuldab hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Kannatanute D. T, O. Z ja M. M tsiviilhagide osas on seisukoht võetud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsuses. 5. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4