← Eesti

1-20-1862/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-1862 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  3. mai
  4. a määrus B.A-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.A (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Viru Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  8. Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar Narva osakond vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt B.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
  9. Mõista B.A-lt menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  10. B.A tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Viru Maakohtu
  12. märtsi
  13. a otsusega tunnistati B.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mille eest karistati teda 4 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui B.A ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uusi kuritegusid ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
  14. Viru Maakohtu
  15. juuli
  16. a määrusega kohustati B.A läbima alkoholivastane ravi ja esitama kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend.
  17. Viru Maakohtu
  18. veebruari
  19. a määrusega jäeti ametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja B.A katseaega pikendati kolme kuu võrra. Teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku ära nägemisel sotsiaalprogrammis.
  20. Viru Maakohtu
  21. aprilli
  22. a määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus tühistada Viru Maakohtu
  23. veebruari
  24. a määrusega määratud kohustus. B.A-le anti sotsiaalprogrammis osalemiseks aega kuni
  25. juunini
  26. a
  27. Kriminaalhooldusametnik esitas
  28. mail
  29. a maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb B.A-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on B.A rikkunud registreerimiskohustust ja keeldu mitte tarvitada alkoholi.
  30. Viru Maakohtu
  31. mai
  32. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja B.A-le tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
  33. Tõendamist on leidnud, et B.A on rikkunud neljal korral käesoleva aasta märtsis ja aprillis keeldu mitte tarvitada alkoholi, mida kinnitavad indikaatorvahendi kasutamise protokollid. Tuvastamist on leidnud ka registreerimiskohustuste rikkumised käesoleva aasta veebruaris. B.A väidab, et tal ei olnud trauma tõttu võimalik registreerimisele tulla, kuid selle kohta tõendit esitatud ei ole. Registreerimiskohustuse rikkumine on B.A puhul tavapärane ja ta on alates käitumiskontrollile allutamisest korduvalt jätnud vastaval ajal ametniku juurde ilmumata. See ei ole võimaldanud kontrollida tema suhtes ka teiste kohustuste nõuetekohast täitmist.
  34. B.A suhtes on erakorralisi ettekandeid juba korduvalt esitatud ja neile on kohus reageerinud. Ta suunati alkoholismivastasele ravile ja kohustati osalema sotsiaalprogrammis. Samuti pikendati ka tema katseaega. Talle anti võimalus enda alkoholiprobleemist üle saada ja edaspidi kohustusi korrektselt täita. Olenemata läbitud alkoholismivastasest ravist ja kohtu poolt antud täiendavatest võimalustest kanda karistust vabaduses, jätkas B.A kontrollnõuete- ja kohustuste rikkumist. Tema suhtes on juba kohaldatud kõiki võimalusi, mis võiksid tagada tema alkoholikeelust kinnipidamist ja kohtuotsuse nõuetekohast täitmist. Hoolimata määratud alkoholismivastasest ravist, ei tea ta ikka, mida tähendab alkoholi tarvitamise keeld. B.A rikub teadlikult talle määratud kohustusi ja maakohus ei ole veendunud, et ta edaspidiselt neid täitma hakkaks. Ta ei ole isegi täitnud (lisa)kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Täiendavate kohustuste määramine ei oleks seega tema puhul tõhus ja 2 korduvatele rikkumistele uute lisakohustuste määramisega reageerida ei ole asjakohane. B.A karistus tuleb täitmisele pöörata, sest tema õiguskuulekus ei ole teisiti tagatud. MÄÄRUSKAEBUS
  35. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.A kaitsja vandeadvokaat A. Matvejev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
  36. B.A ei ole kontrollnõuete sisust adekvaatselt aru saanud. Ta sai aru, et alkoholi võib tarvitada, kui seda tehakse väikestes kogustes ja kodus. Riigi kohustuseks on veenduda, et süüdimõistetu saaks aru kohtuotsuse sisust. B.A sai alles kaitsja selgituste järgselt aru, et alkoholitarvitamise keeld on absoluutne. On arusaamatu, miks ei ole kriminaalhooldusametnik seda talle varem selgitanud. Registreerimiskohustust rikkus ta seoses traumaga ja ei saanud seetõttu ametnikuga ühendust võtta ning vastuvõtule minna. Tal olid registreerimisele mitte ilmumiseks mõjuvad põhjused. B.A süü toime pandud rikkumiste osas ei ole väga suur ja ta teeks edaspidiselt kõik selleks, et kontrollnõudeid täita. Ta käib tööl ja tal on elukaaslane, kellega soovib abielluda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  37. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus on õigustatult pööranud B.A-le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
  38. Nimelt on kriminaalhooldus B.A suhtes tervikuna ebaõnnestunud. Siinkohal on äärmiselt ainetu süüdistada kriminaalhooldusametnikku B.A suutmatuses täita temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi või väita, et B.A ei saanud sellest kohustusest päris täpselt aru, arvates, et ta võib kodus n-ö natukene tarvitada. B.A mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses. Seega leppis ta prokuratuuriga ise kokku selles, et talle mõistetakse tingimisi karistus ja ta allutatakse kriminaalhooldusele, mille raames on tal keelatud alkoholi tarvitada. Kohus kinnitas kokkuleppe otsusega ja selgitas talle otsuse sisu veelkord üle. B.A on seega väga hästi teadlik, et käitumiskontrolli ajal ta alkoholi tarvitada ei tohtinud, missugune keeld oli absoluutne. Oluline on seegi, et alkoholi tarvitamise keeld määrati talle just nimelt seetõttu, et kohtuotsuse kohaselt tarvitas ta enda elukaaslase suhtes vägivalda ajal, mil ta oli alkoholijoobes. Seega võib B.A alkoholijoobes olles kuritegelikult käituda.
  39. Tema kriminaalhooldus algas
  40. aprillil
  41. a ja esmakohtumine ametnikuga toimus
  42. aprillil
  43. a, mil talle selgitati kontrollnõuete sisu ja nende rikkumise tagajärjed veelkord üle. Alkoholikeelust kinnipidamisega ta aga hakkama ei saanud, mistõttu kohustati teda läbima alkoholismivastast ravi. Selle ta ka läbis, kuid jätkas siiski alkoholi tarvitamist. Rikkudes sealjuures ka registreerimiskohustust, missugused rikkumised on hoolimata tema enda väidetavatest selgitustest trauma kohta tõendatud.
  44. B.A erinevatele rikkumistele on korduvalt reageeritud n-ö leebemaid meetmeid kasutades, kui karistuse täitmisele pööramine, kuid tulemusteta. B.A puudub suure tõenäosusega sisemine tahe esiteks pidada kinni alkoholikeelust ja teiseks täita nõuetekohaselt temale määratud kohustusi. Seda näitabki ilmekalt seegi, et ta suunati sotsiaalprogrammi, mis käsitleb lähisuhtevägivalda, mis on olemuslikult seotud tema kuriteoga. B.A ei olnud aga motiveeritud programmi töös osalema. B.A on justkui seisukohal, et tal on õigus kohtuotsusega määratud kohustusi valikuliselt täita. 3
  45. B.A karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud. Ka ei ole soovitud tulemust saavutanud tema suhtes karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamine. Vastasel korral oleks ta igakordselt kasutanud ära kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat abi. Seda näiteks enda alkoholi probleemi kontrolli alla saamiseks. B.A tingimisi karistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata, kuna ta ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
  46. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  47. mai
  48. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  49. B.A kaitsja vandeadvokaat A. Matvejev taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 64,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel B.A kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.