1-20-1862/4

(19233000351)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi N.M süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav N.M ik XXX; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; määramata kodakondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 26.03.2019-27.03.2019; kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole kaitsja Tatjana Massalina kohtumenetluses ei osalenud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada N.M süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva, s.o 26.03.2019-27.03.

1. N.M-i ärakandmata karistus on 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Kohaldades KarS § 74 lg-d 1 ja 3, jätta N.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p -des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud 1 1-20-1862 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.M on kohustatud: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. 31.03.
2. Asitõendid: - elektrooniline andmekandja, s.o plaat, mis asub toimiku materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista N.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest kakskümmend) eurot. summas 420 (nelisada KrMS § 180 lg 3 alusel peab N.M temalt väljamõistetud menetluskulud summas 1 296 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011639 ning selgitus „N.M , 1-20-1862, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. N.M on kohtu alla antud selles, et ta 26.03.2019 kella 12.22 paiku Narvas xxx asuvas korteris ühise alkoholitarvitamise käigus lõi x X Xt armukadedusest lahtise käega vasaku näo piirkonda ning käega jõuga rinna piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Dmitri 2 1-20-1862 N.M kannatanule X Xle füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoom vasakul pool näo alaosa piirkonnas, huulevigastus. Sel moel pani N.M toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Kooskõlas N.M-i , tema kaitsja Tatjana massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus N.M-i süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 5 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka kuulub arvestamisele 2 kohtueelses menetluses kinnipeetud päeva. Karistuse kandmata osa jätta täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseaja kestel, kohaldades KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. N.M-ilt kuulub väljamõistmisele sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu summas 420 eurot. Menetluskulude tasumist võimaldatakse N.M-ile otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
7. Kohtuistungil avaldas N.M , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
8. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
10. peatüki
11. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista N.M süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.
12. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-
13. Innokenti Menšikov kohtunik 3