RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-23-7 14. märts 2023 Eesistuja Villu Kõve,

) § 194 lõike 1 järgi õigus vaadelda valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid ning sellele õigusele vastab jaoskonnakomisjoni esimehe kohustus tutvustada talle ruumi asukohta, kus hoitakse eelhääletamise 5-23-7 ajal hääletamiskasti ja valimisdokumente. Samuti on vaatlejal õigus tutvuda jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikuga.

1. Kaebaja salvestas kogu jaoskonnakomisjoni esimehega toimunud vestluse videole.
2. Paide linnasekretär palus jätta kaebuse rahuldamata. K. Grünthal on ülekuulaja rolli võtmisega ja valimiste korraldaja segamisega astunud selgelt üle vaatleja tegevusele

§ 194lõikega 4 seatud piiridest.

Kaebaja soovis valimiste korralduse kohta teavet, millel puudub seos konkreetse valimistoiminguga, ning filmis usutlust teise poole nõusolekuta. Vaatlejal ei ole õigust teada, millises ruumis hoitakse hääletamiskasti ja valimisdokumente, sest tal pole pädevust osaleda valimiste korraldaja toimingutes. Samuti ei kohusta seadus valimiste korraldajat näitama vaatlejale oma töövihikut ja andma talle sellega kogu infot jaoskonna käsutuses olevate turvavahendite kohta. Turvakaamera paigaldamise ettepaneku oleks kaebaja pidanud tegema enne valimisi valimisteenistusele.

1. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
2. märtsi
3. a otsusega nr 55 kaebuse ning tunnistas jaoskonnakomisjoni esimehe hääletamiskastide üleöö hoidmise asukoha näitamisest keeldumise põhjendusega, et see kahjustaks valimiste läbiviimise turvalisust, ja töövihiku näitamisest keeldumise seadusevastaseks.
4. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et valimiste vaatlemine on passiivne tegevus ning vaatleja ei tohi sekkuda komisjoni töösse. Samas on vaatlejal põhiseaduse (PS) § 46 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse järgi õigus esitada valimiste korraldajatele ettepanekuid töö korraldamiseks. Vaatleja võimalus puudustele tähelepanu juhtida on oluline, et tagada valimispõhimõtete parem rakendamine, tõsta valimiste usaldusväärsust ja tagada valimiste seaduslikkus. Valimiste läbiviimise terviklik hindamine ja usaldusväärsuse parandamiseks ettepanekute tegemine on võimalik vaid juhul, kui vaatleja saab lisaks toimingute pealtvaatamisele esitada valimiste korraldajatele küsimusi ja saada neile valimiste korraldajate tööd mittetakistavas ulatuses ka vastuseid. Valimiskasti turvaline hoiustamine on valimisjaoskonna ülesanne ja selle toimingu vaatlemiseks on vaatlejal õigus saada jaoskonnakomisjonilt teavet. Valimiskasti hoiustamise ruumi asukoht on avalik. Praegusel juhul ei keeldunud jaoskonnakomisjoni esimees vaatlejale ruumi näitamisest seetõttu, et ruumi näitamise ajal tuleb tal täita muid ülesandeid, vaid põhjendusega, et vaatlejal ei ole õigust ruumi näha. Sel põhjusel vaatlejale teabe andmisest keeldumine ei ole lubatav. Valimistoimingute kohta teabe saamise õigus on vaatlejal ka sel ajal, kui neid toiminguid parajasti ei tehta. Jaoskonnakomisjoni esimehel tuleb tagada, et vaatlejatel on võimalik näha seda ruumi, kus hääletamiskaste üleöö hoiustatakse. Vaatleja ei saa seejuures nõuda, et ruumi näitamine peab toimuma tema soovitud ajal. Ruumi näitamine võib toimuda ajal, mil see ei sega jaoskonnakomisjoni tööd. Vaatlejal ei ole õigust teada nende inimeste nimesid, kellel on hääletamiskasti asukoha ruumi võti, samuti võib jaoskonnakomisjoni esimees keelata vaatlejal filmimise, kui see takistab valimiste õiguspärast läbiviimist. 9.

§ 194

lõike 3 kohaselt on vaatlejal õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. Vaatlejale ei ole keelatud vaadata ka kõikide turvaplommide ja kleebiste numbreid. Jaoskonnakomisjoni esimehel tuleb vaatleja soovil näidata jaoskonnakomisjoni esimehe töövihikut, et vaatleja saaks veenduda jaoskonnakomisjoni töös kõrvalekallete puudumises. 10. Kui jaoskonnakomisjoni esimees leiab, et kaebaja on filmimise ja videosalvestise avalikustamisega rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. KAEBAJATE SEISUKOHT RIIGIKOHTUS 2

§-st 194 tulenevatele õigustele ja kohustustele ning võtta seisukoht K. Grünthali tegevuse kohta valimiste vaatlejana

1. veebruaril
3. K. Grünthal postitas video vestlusest jaoskonnakomisjoni esimehega sotsiaalmeediasse ja nimetas teda õigusrikkujaks veel enne kui Vabariigi Valimiskomisjon oli esitatud kaebust arutanud. Vabariigi Valimiskomisjon vaatamata linnasekretäri taotlusele K. Grünthali sellise tegevuse lubatavuse kohta seisukohta ei võtnud.
4. Vabariigi Valimiskomisjon asus kaebust lahendades seisukohale, et

§ 194

lõige 1 on carte blanche, mis võimaldab vaatlejal valimiste korraldaja kõiki tegevusi ja toiminguid ilma piiranguteta jälgida. Selline vaatleja õiguste laiendamine on vastuolus valimiste korraldamise senise praktikaga, seaduse mõttega ja valimisteenistuse juhistega. Jaoskonnakomisjoni tegevust hääletamiskasti ja valimisdokumentide hoidmisel reguleerib

§ 40

lõige 5, mis on erinorm

§ 194lõike 1 suhtes.

Lähtudes

§ 40

lõikest 5 ei riku valimiste korraldaja seadust, kui ei luba vaatlejale juurdepääsu valimisvahendite hoiuruumile ega kommenteeri selle asukohta.

1. Jaoskonnakomisjoni esimees lähtus vaatleja taotluste lahendamisel valimisteenistuse antud juhistest, mis on kirjas valimiste käsiraamatus. Käsiraamatu peatükk 1.5 kirjeldab vaatlemise passiivset olemust. Jaoskonnakomisjonide liikmetelt ei nõuta juriidilisi teadmisi, jaoskonnakomisjoni esimees rakendas oma töös valimisseadust, nagu seda oli talle juhistes ja valimisteenistuse koolitusel selgitatud.
2. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) seisukoha järgi on vaatlejapoolne avalik etteruttav järeldus valimiste läbiviimise kohta aluseks tema vabastamisele vaatleja staatusest. K. Grünthal, olles kandidaat käimasolevatel Riigikogu valimistel, on oma sotsiaalmeediakontol avalikult kommenteerinud valimiste läbiviimist konkreetses valimisjaoskonnas ja üritanud enne seda saada vaatleja staatust kasutades teavet, mille saamiseks tal puudus õigus. Võttes vabakutselise ajakirjaniku rolli ja survestades jaoskonnakomisjoni esimeest, minetas K. Grünthal vaatleja rolli. Samuti sekkus ta valimiste korraldaja tegevusse oma ettepanekuga kaamerate paigaldamiseks ja nõudis juurdepääsu hoiuruumile, milleks tal puudus

§ 40lõike 5 kohaselt õigus.

Sarnaselt valimiste korraldajaga täidab ka vaatleja riiklikult olulist ülesannet ning peab tegema seda korrektselt ja jääma seadusega ette nähtud piiridesse. Vabariigi Valimiskomisjon on ekslikult omistanud vaatlejale suuremad õigused, kui seadusega ette nähtud, ja jätnud kaebust lahendades tähelepanuta, et ta rikkus oma tegevusega

§ 194lõiget 4.

Vaatleja staatust tuleb muuta selgemaks, algatades selleks vajaliku seadusemuudatuse. 16. Valimiste korraldust üldiselt puudutavad soovid ja ettepanekud (turvakaamerate paigaldamine ja valimiskastide hoiustamine) oleks vaatleja pidanud esitama valimisteenistusele, mitte jaoskonnakomisjonile. Kuna valimised on

§ 2

lõike 2 järgi ühetaolised, peaksid ka kaamerad olema valimismaterjalide hoiuruumide juures igas valimisjaoskonnas.

§ 15

lõike 1 punktist 3 tulenevalt korraldab valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust valimisteenistus. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT 17. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et linnasekretäri ja jaoskonnakomisjoni esimehe kaebeõigus on

§ 721

lõike 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 järgi küsitav.

§ 70

järgi on huvitatud isik üksikisik, kandidaat ja erakond, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Riigikohtule kaebuse esitamise õigust ei ole

§ 721lõike 1 kohaselt valimiste korraldajatel või teistel isikutel. PSJKS § 37 lõike 1 järgi nõutava 3

§ 70

ja § 721 lõike 1 kohaselt on Riigikohtule kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutud. 20. Käesolevas asjas on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale Riigikohtule kaebuse esitanud Paide linnasekretär ja Paide linna jaoskonnakomisjoni nr 1 esimees.

§ 13

lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt on linnasekretär ja jaoskonnakomisjon valimiste korraldajad. Linnasekretär täidab kohaliku omavalitsuse organina Riigikogu valimiste korraldamisel

§-s 171 sätestatud avalik-õiguslikke ülesandeid. Jaoskonnakomisjon on kohaliku omavalitsuse volikogu moodustatud organ, mis täidab Riigikogu valimiste korraldamisel

§-s 192 sätestatud avalik-õiguslikke ülesandeid. 21. Linnasekretär ja jaoskonnakomisjon täidavad valimiste korraldamisel riiklikke kohustusi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 4 punkti 1 tähenduses, tegutsevad Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse järelevalve all (

§ 9

lõige 1 ja § 15 lõike 1 punkt 2) ning peavad alluma nende ettekirjutustele ja korraldustele (

§ 9lõike 2 punkt 1 ja § 15 lõike 2 punkt 2).

22. Oma ülesannete täitmisel ei ole linnasekretär ja jaoskonnakomisjon, sealhulgas jaoskonnakomisjoni esimees, käsitatavad isikutena PSJKS § 37 lõike 1 ja

§ 70mõttes, vaid avaliku võimu kandja osadena.

Samuti ei saa valimiste korraldajate kui avaliku võimu kandja organite pädevust ja volitusi käsitada subjektiivsete õigustena, mille rikkumise korral nad saaksid Riigikohtule PSJKS-i

1. peatükis sätestatud korras kaebuse esitada. Selle kaebemenetluse eesmärk ei ole kaitsta valimiste korraldajat tema suhetes Vabariigi Valimiskomisjoni või muude avaliku võimu organitega.
2. Kaebajad ei ole väitnud, et vaidlustatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus riivab nende kui füüsiliste isikute õigusi. Kolleegium ei näe, kuidas saaks vaidlusalune otsus kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda.
3. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 40 lõikele 1 tuginedes tagastab kolleegium kaebuse läbivaatamatult. (allkirjastatud digitaalselt) 4