Obsah (4)

§ 101§ 2172§ 99§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10338 Tsiviilasi A. K. hagi A. K.

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohtu selgitused
2. Käesoleva tsiviilasja hind on 597,24 eurot (292-225, 64 x 9). Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks.
3. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi asjaolud ja hageja nõue
4. A. K. esitas 15.07.2022 hagi A. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on alaealine A. K. (edaspidi ka kostja) G. U. (edaspidi ka kostja seaduslik esindaja) ja A. K.i (edaspidi ka hageja) ühine laps. Kostja sündis xxxx. a. Kostja vanemad on sõlminud kirjaliku kokkuleppe kostjale ülalpidamise andmiseks. Hagi esitamise seisuga maksab A. K. kostja ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus. Hageja soovib määrata kohtulikult kindlaks igakuiselt makstava elatise suuruse, et kohtumenetluse järel ei oleks pooltel vaidlust hagejale makstava elatise summa ja ülalpidamise andmise korra osas. Seejuures on hageja jaoks oluline, et elatissumma kindlaks määramisel võetaks arvesse hageja tegelikke vajadusi ning elatissumma arvutamisel lähtutaks kehtivast perekonnaseadusest. Samuti on hageja hinnangul oluline, et kohtulahendiga kindlaks määratud ülalpidamise andmise kord arvestaks hageja varalist seisu ning hageja tegelikke võimalusi kostjale ülalpidamist anda.
5. Hageja leiab, et ta on kohustatud tasuma A. K. ülalpidamiseks 209.20 + 46.44 - 30 105.306188/hagejaga koos veedetav aeg = kokku 120.33 eurot. 2
6. Hageja palub elatist vähendada ja mõista hagejalt välja A. K.i ülalpidamiseks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni A. K. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxx)

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 120.33 eurot kuus.

Kostja vastus

1. Kostja toob esile, et hageja on viimase makse elatise näol teinud kostja seaduslikule esindajale 30.12.
2. Sellest ajast peale on elatis laekunud kohtutäiturilt R. S.. 08.09.2022 seisuga on kahe kuu elatis täies ulatuses tasumata. Kostja seaduslik esindaja on nõus elatise summaga 120,33 eurot juhul kui hageja tasub igakuiselt lisaks 1/3 lasteaia (lasteaia arve: 82,36 eurot) ja trenni (arve 38 eurot) kuludest ning hageja soetab lapsele igal hooajal kokkuleppel riideid kostja esindajaga võrdselt. Kohtu eelmenetlus
3. Kohus korraldas 09.02.2023 eelistungi. Kohus selgitas, et kui pooltel on erimeelsused lapse kuludes nagu toit, riided/jalanõud, haridus ja tervis, siis kohus võtab aluseks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
4. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ülalpidamiskulude standardeelarve, millele lisab juurde tarbijahinnaindeksi tõusu. Kohtu põhjendused
5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Riigikohus on
7. juuni
8. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-s 15.1 selgitanud, et jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates
9. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Riigikohus on selgitanud, et elatise vähendamisel võib olla vajalik võrrelda vanemate varalist seisundit.
10. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust 3 võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
11. Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt ei muutu elatise suurus alates
12. jaanuarist 2022 automaatselt.

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja hinnangul on hagejal

§ 2172

lõikest 2 tulenev õigus pöörduda kohtusse ka siis, kui senine väljamõistetud elatis on seotud seadusega kehtestatud miinimumääraga. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 2172

lg-st 2 tuleneb õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse tuginedes õigusliku olukorra muutmisele ka siis, kui väljamõistetud elatis on seotud elatusraha miinimummääraga (vt ka RK 30.11.2022 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-20-9571 punkt 13.) Hagiavalduse kohaselt on elatise väljamõistmise kohtumääruse järgselt kehtestatud hageja ja kostja suhtluskord, mille järgi viibib kostja hageja juures ühes kuus aasta kohta keskmiselt 7 ööpäeva. Kehtivas kohtumääruses elatise määramisel kostja hageja juures viibimist ei arvestatud. Seega on hagejal elatise vähendamise nõudeõigus ka tulenevalt TsMS §-st 497. 12.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16012;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 13.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.11.2020 kohtumäärusega nr xxxx/9 on A. K.ilt välja mõistetud elatis alates 30.09.2020 A. K.i ülalpidamiseks 292 eurot kuus kuni A. K.i täisealiseks saamiseni xxxx. 4 14. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

alusel on alaealisele lapsele elatise sätestatud miinimumelatise määramist põhjalikult muudetud.

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti seadusemuudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu

1. a veebruaris valminud lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta
2. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud, et lapsele oleks tagatud arengut toetav keskkond.
3. Hageja nõuab elatise vähendamist

§-s 101 sätestatud miinimummäärani. Miinimummääras elatise väljamõistmiseks ei ole lapse vajadusi vaja tõendada, kuid lapse vajadused tuleb vaidluse korral kohtule usutavaks teha. Esitatud hagis soovib hageja vähendada elatise suurust ja palub alates hagi esitamisest välja mõista elatis igas kuus 120.33 eurot (209/baassumma + 46 eurot 44 senti/kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 30/lapsetoetusest – 105.306188/hagejaga koos veedetud aeg). Elatise summat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi (

§ 101

lg 3) ja brutotöötasu muutmise võrra (

§ 101

lg 4) ning peretoetuste muutudes (

§ 101lg 5).

1. Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond ei ole 27.11.2020 kohtumääruses nr xxxx/9 lapse kulusid analüüsinud, mistõttu kohus tuvastab lapse kulud käesolevas menetluses. Kohus selgitas 09.02.2023 toimunud ärakuulamisel, et kui pooltel on erimeelsused kuludes nagu toit, riided/jalanõud, haridus ja tervis, siis kohus võtab aluseks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
2. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ülalpidamiskulude standardeelarve, millele kohus lisab juurde tarbijahinnaindeksi tõusu vastavalt Statistikaameti andmetele.
3. Kostja menetluses esitatud seisukohtades puudub vaidlus, et kostja kuludeks on lasteaiakulu 71, 25 eurot kuus. Pooled vaidlevad järgmiste kostja kulude üle: eluasemekulud, toit, riided/jalanõud.
4. Kohus hindab järgnevalt vaidluse all olevaid kostja kulusid:
5. Eluasemekulu. Kostja elab aadressil xxxx (xxxx), 3 toaline korter 84 m
6. Kostja märgib eluasemekuludeks 1200 eurot, millest kostja kulu on 300 eurot. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et kuivõrd laps saab vanema kasutuses olevas 5 eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, siis saab eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse, sh kohaliku keskmise turuhinna, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri kaudu (vt RKTKo 3-2-1-93-12, p-d 20-21; RKTKo 3-2-1-69-13, p 21). Kohus tuvastas kinnisvara 24.ee-st, et kostja elukohaga analoogse korteri üürihind on 1250 eurot, kätte saadav veebis https://kinnisvara24.ee/kinnisvaraotsing?gclid=EAIaIQobChMIs9Sj5bem_QIVxgOLCh2 bMQU2EAMYASAAEgLmY_D_BwE&hash=c500d96afe5a546521b403660a56ae01c7 80256f&page=
7. Viidatud tõendist loeb kohus tuvastatuks, et eluasemekulud on 1200 eurot kuus ning jagades kulu korteris elava nelja inimesega, siis on kostja põhjendatud eluasemekuluks 300 eurot kuus.
8. Toidukulu. Kostja märgib enda igakuiseks toidukuluks 200 eurot. Hageja leiab, et toidukulu on ülepaisutatud. Kohus selgitas 09.02.2023 ärakuulamisel, et vaidluse korral võtab kohus toidukulu tuvastamisel aluseks Tartu Ülikooli
9. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille kohaselt on kuni
10. aastase Tallinnas elava lapse toidukulu 46 eurot, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk
11. Nimetatud summale lisab kohus juurde tarbijahinnaindeksi tõusu. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks
12. aastal 4,6% ja
13. aastal 19,4 %, kätte saadav veebis https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-detsember-2021 https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-tousis-2022-aastal-
14. Viidatud tõenditest leiab kohus, et põhjendatud toidukulu on 57 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et laps peaks järgima erilist toitumist, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kostja saab lisaks lasteaias päevatoidu, mis on lasteaiakuluna elatisse arvestatud.
15. Riided/jalanõud. Kostja märgib nimetatud kulule 200 eurot kuus. Hageja leiab, et riietele ja jalanõudele võib kuluda igakuiselt 50 eurot. Kohus tuvastas Tartu Ülikooli
16. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille kohaselt on kuni
17. aastase Tallinnas elava lapse riided/jalanõud kulu 68 eurot. Kohus lisab juurde tarbijahinnaindeksi tõusu ja leiab, et põhjendatud kulu nimetatud artiklile on 84 eurot kuus.
18. Tervisekulusid kostja seaduslik esindaja välja ei toonud. Kostja ei põe kroonilisi haigusi.
19. Hinnates kostja kulusid asub kohus seisukohale, et kostja vajadused on väiksemad kui Pärnu Maakohtu 27.11.2020 kohtumäärusega välja mõistetud 292 eurot.
20. Hagiavaldus on esitatud 15.07.
21. Alates 01.04.2022 on elatise baassumma 209,20 eurot. Elatise baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hetkel 46, 44 eurot.

§ 101mõttes on elatise alammäär alates 01.04.2022 aastal 255,64 eurot.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (

§ 101lg 5).

Kuni 31.12.2022 oli igakuine lapsetoetus 60 eurot (PHS § 17 lg 3 esimene lause). 25. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise 6 summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja viibib hageja juures olulise osa ajast, samuti puuduvad tõendid, et kostja omab vahelduvat elukohta hageja juures. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale (RK: 3-2-1-56-15 03.06.2015 p 11), et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kuivõrd laps elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest. 26. Hagejale kuulub OÜ A. (registrikood xxxx, registreeritud 04.07.2022) ja sõiduauto xxxx 2005. aasta väljalase. Hageja elab üüripinnal. Suhtluskorra menetluses nimetas hageja enda palgaks 800 eurot. Kohus leiab, et hageja varaline seis on piisav, et maksta kostjale igakuist elatist summas 225, 64 eurot kahjustamata omaenese ülalpidamisvõimet. Menetluskulud 27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7