KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-101881 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi A.
§ 113² lg 2 p 3 alusel nõuab hageja lisaks sissenõudmiskulu 50 eurot hüvitamist.
- Kostja vaidles hagile vastu, kuid ei vaidlustanud hagi aluseks olevate faktiväidete õigsust. Kostja oli 2020 septembris kuni 2021 novembris töötu. Lepingusse olid kirjutatud vääramatu jõuga seotud asjaolud. Hageja pole andnud kostjale maksepuhkust ega nõustunud realistliku maksegraafikuga. Kostjal on võlgnevusi ka teiste isikute ees (dtl 94 ja 106).
- Kohus selgitas 26.04.2022 määruses kostjale, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud tuleb lugeda kostja poolt vaikivalt omaks võetuks, kuna kostja pole neid vaidlustanud (dtl 102). Kohus selgitas kostjale seni esitatud vastuväidete alusetust ning seda, et võla tasumise ajatamine tuleks kostjal hagejaga kokku leppida. Kohus teatas määras edasised menetlustähtajad ja selgitas lihtmenetluse korda. Kohtu põhjendused
- Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2). 2
(4)6. Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 4879688 (hagiavalduse lisa 5, dtl 62), mis on krediidileping võlaõigusseaduse (
) § 401 tähenduses. Leping öeldi üles seisuga 21.11.2021 ja nõuded loovutati hagejale (hagiavalduse lisa 7, dtl 73). Kostja on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas seda hagejale 26.04.2022 määruses (dtl 102). Asjaolusid pole seega vaja tuvastada tõendite hindamise kaudu. 7. Kostja väited vääramatu jõu kohta on tähendusetud. Võlgniku makseraskused ei ole vääramatu jõud võlaõigusseaduse (
) § 103 tähenduses ja rahalise kohustuse täitmata jätmine ei saa olla vabandatav. Kohus selgitas seda kostjale 26.04.2022 määruses (dtl 102). 8. Kostja on võtnud omaks põhivõla summa, kokkuleppe intressinõude aluseks oleva intressimäära osas ega ole lükanud eelnimetatust järelduvalt ümber muid hageja intressinõude ja viivisenõude arvestuse alusasjaolusid. Võlaõigusseaduse (
) § 96 ja § 397 järgi tuleb krediidilt maksta intressi vastavalt kokkuleppele. Vastavalt
§ 8lg-le 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Lepingu põhitingimuste p 1.10 kohaselt oli kokkulepitud intressimäär oli 47,88% aastas (hagiavalduse lisa 5, dtl 67) ja selle järgi hageja intressi nõuabki. Hagejal on lepingu ja seaduse järgi õigus nõuda intressi kogu kostjale antud laenu eest kuni laenulepingu ülesütlemiseni.
§ 113
lg 1 kolmanda lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära alusel. Ka intressikokkulepe on kostja eespool selgitatu kohaselt omaks võtnud. Hageja esitatud viivisenõude kujunemise arvestuse (hagiavalduse p 2.3, dtl 26; lepingutingimuste p 3, dtl 68) õigsust pole kostja vaidlustanud. Kõrvalnõuete arvestamise perioodil (aprill 2021 – märts 2022) on tarbimislaenude krediidi kulukuse määr olnud Eesti Panga avaldatud andmete1 järgi keskmiselt vahemikus 18,68% 16,3%. Kokkulepitud intressimäär ületab seda vähem kui kolmekordselt, mistõttu pole kohtul põhjust järeldada intressikokkulepete tühisust
§ 406² lg 1 alusel ega ka muul õiguslikul alusel.
9.
§ 113
² lg 2 p 3 alusel on hagejal õigus nõuda kohtuväliste tasunõuete eest kokku hüvitist kuni 50 eurot. Kohtuväliste nõuete esitamise asjaolud (hagiavalduse p 2.4, dtl 26) on kostja omaks võtnud.
- Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3581,4 eurot (tagastamata krediidisumma ehk põhivõlgnevus 2479,15 eurot + intress 675,52 + seisuga 18.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 376,73 eurot + sissenõudekulud 50 eurot).
- Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi rahuldamata jääv osa on suhteliselt ebaoluline. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda. 1 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 3
(4)- Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 455 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise välja vastavas summas.
- Hageja taotluse alusel (hagiavalduse p 4.6, dtl 29) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4
(4)