lg 1 p-s 2 nimetatud nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Kaitseressursside Ameti õigusnõunik S. P. karistas 12.12.2022. a koostatud otsusega Vladislav Litvinovi väärteoasjas nr 9630,22,000044
800 euroga. Otsusest nähtuvalt oli Vladislav Litvinov teadlik oma kohustusest ilmuda ajateenistusse 18.07.2022 kell 8.30, isik jättis mõjuvate ning seaduslike põhjusteta ajateenistusse ilmumata ega teavitanud oma mitteilmumisest, rikkudes sedasi
Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Vladislav Litvinov pani süüteo toime kavatsetult, kuivõrd isik läks 16.07.2022 vahetult enne ajateenistusse kutsumise päeva trenni ning hakkas kangiga trenni tegema, vigastades sedasi oma selga. Isiku selline käitumine näitab Vladislav Litvinovi suhtumist riigikaitsesse, kuna isik seadis endale eesmärgiks eirata ajateenistusse asumise kohustust. Vladislav Litvinov oma käitumisega väljendas ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigis kehtivatesse seadustesse ja korraldustesse. Väärtegu on toimepandud Vladislav Litvinovi poolt, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlemist välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu VTMS §-s 30 sätestatud alustel lõpetamisele. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isikut saab karistada rahatrahviga, kuivõrd isikul puuduvad kehtivad karistused. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut tuleb karistada rangemalt, et tagada Vladislav Litvinovi ustavus Eesti põhiseaduslikule korrale. Samuti tuleb arvesse võtta, et isiku elukohaks on Rahvastikuregistris märgitud Venemaa, kuid faktiliselt ta elab ja töötab Eestis. Antud asjaolu kinnitab, et Vladislav Litvinov ei kavatse osa võtta riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Siiski tuleb arvestada ka asjaoluga, et Vladislav Litvinovi näol ei ole tegemist isikuga, kes paneks pidevalt toime süütegusid. Seega tuleb Vladislav Litvinovi karistada rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. KAEBUSE SISU JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub isik kaitsja kaudu tühistada Kaitseressursside Ameti otsus ning lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt teavitas isik Kaitseressursside Ametit oma haigestumisest e-kirja teel. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et ta pani teo toime kavatsetult, kuna treeningul tekkinud vigastus oli õnnetus, mis ei olnud ettekavatsetud. Kohtuväline menetleja ei ole pädev hindama kas sporti tehes juhtunud õnnetus on ettekavatsetud või mitte. Vladislav Litvinov kahjustas oma tervist ning tema tervislik seisund vajas ravi ja isik jäi enda tervist koju ravima. Vladislav Litvinov esitas teate oma haigestumise kohta esimesel võimalusel, kui ta sai teada, et peab viivitamatult Kaitseressursside Ametit sellest teavitama. Seega on isiku haigestumine süüd välistav ja kergendav asjaolu väärteootsuse tegemisel. 2 4-22-4564 Määratud karistus ei ole toimepandud rikkumisega proportsioonis ning isegi kui kohus leiab, et Vladislav Litvinov on süüdi ei ole rahaline karistus summas 800 eurot proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kaebaja Vladislav Litvinov edastas Kaitseressursside Ametile mõjuva põhjuse ajateenistuse kogunemise kohta mitte ilmumiseks. Seega Kaitseressursside Ameti 12.12.2022. a otsus väärteoasjas nr 9630,22,000044 kuulub tühistamisele, kuna kohtuvälise menetleja ametnik ei ole üldmenetluse otsuse tegemisel hinnanud asjaolusid objektiivselt. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 31.01.2023. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et koostatud otsus on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kaebaja esitatud vastuväited ei ole põhjendatud.
lg 1 p 6 kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Vladislav Litvinov esitas EMO epikriisi 25.07.2022, mitte ei teavitanud Kaitseressursside Ametit esimesel võimalusel. Ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes teostatakse ajateenistuskohta saabumisest arvates 24 h tunni jooksul arstlik läbivaatus (
Seega on tõendamist leidnud, et Vladislav Litvinov ei ilmunud ajateenistusse ja rikkus kutsealusena ajateenistusse astumise kohustust. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel ei ole põhjendatud. Kergendavad asjaolud puuduvad. Määratud rahatrahv vastab isiku süüle ja on vajalik üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kaitseressursside Amet palub menetlusalase isiku kaebust mitte rahuldada ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Vladislav Litvinov ei ilmunud ajateenistusse 18.07.2022 kell 8.
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Teo objektiivne koosseis on täidetud tema mitteilmumisega ning märgitud osa on kohus eelnevalt tõendatuks lugenud. Kohus leiab, et
järgi kvalifitseeritava teo on Vladislav Litvinov toime pannud otsese tahtlusega ehk Vladislav Litvinov ei ilmunud teadlikult teenistuskohta ega teatanud koheselt oma tervislikkust olukorrast Kaitseressursside Ametit. Nimelt nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Vladislav Litvinov sai kutse ilmuda ajateenistusse kätte 07.05.2021 kell 14.42. Kutses on kirjas, et kui isiku terviseseisund muutub enne ajateenistusse asumist, tuleb sellest viivitamatult Kaitseressursside Ametit kirjalikult teavitada. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et isik pidi olema teadlik, et kui tema tervises midagi muutub, siis peab ta koheselt teavitama sellest Kaitseressursside Ametit. Käesoleval juhul vigastas isik oma selga 16.07.2022, käies vigastust fikseerimas ka EMO-s, samas jättis isik koheselt EMO kaardi Kaitseressursside Ametile esitamata. 3 4-22-4564 Sellise tegevusega rikkus Vladislav Litvinov
Materjalidest nähtuvalt edastas isik oma EMO kaardi Kaitseressursside Ametile alles 25.07.2022, s.o enam kui nädal aega pärast vigastuse saamist ning nädal pärast ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramist. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et Vladislav Litvinov esitas teate oma haigestumisest esimesel võimalusel. Esitatud arstitõendist ei nähtu selliseid asjaolusid, mis oleksid takistanud Vladislav Litvinovil ise ka teenistuskohta kohale ilmumast ja enda vigastustest teatamast või veel vähem asjaolusid, mis oleksid takistanud tal nt e-kirja saata. Seega leiab kohus, et isik olles teadlik kohustusest ilmuda ajateenistusse (ning kohustusest teavitada viivitamatult tervislikku olukorra muutusest) jättis selle kohustuse teadlikult täitmata. Kuivõrd isikut ei olnud määratud voodirežiimile ega paigutatud statsionaarsele ravile, tal puudusid tegelikud takistused teenistuskohta ilmumiseks ning mitteilmumisest teatamiseks, siis 25.07.2022 esitatud tõend ei too kaasa süüd välistavat asjaolu. Selliselt leiab kohus, et täidetud on ka süüteo subjektiivne koosseis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Vladislav Litvinov oleks pidanud ilmuma 18.07.2022 ajateenistusse, kuna ravisoovituste osas ei ole kirjas, et isik ei saaks liikuda või peaks olema voodirežiimil. Sellest nähtuvalt oli isikul võimalik liikuda ning tal oleks olnud võimalik ilmuda ka ajateenistusse.
lg 1 kohaselt teeb ajateenija arstliku läbivaatuse ajateenistuskoha ülema määratud arst 24 tunni jooksul ajateenistuskohta saabumisest arvates. Seega kui Vladislav Litvinov oleks ilmunud ajateenistusse, oleks ta saanud koheselt pöörduda oma probleemiga arsti poole, kes oleks siis vastavalt terviseprobleemile saanud määrata isikule ravi, eritingimused või kui esinevad alused, siis ka isiku ajateenistusest vabastada. Kuna Vladislav Litvinov ei ilmunud ajateenistusse, ei saanud kaitseväe arst ka tema tervislikku seisundit uuest hinnata. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja põhjendustega, et Vladislav Litvinov kavatsetult läks trenni ja tekitas endale vigastuse. Kohus nõustub kaebuses esitatud väitega, et kohtuväline menetleja ei ole pädev hindamaks, kas treeningute käigus juhtunud vigastus on ettekavatsetud või mitte ning ühtegi tõendit selles osas kohtuvälise menetleja esindaja esitanud ei ole (nt tunnistaja ütlus, videosalvestus trennist vms). Samuti ei ole kohtuvälisel menetlejal õigust ette heita isikule tervislikke eluviise, s.h ka trenni tegemist. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud materjale, mis näitaksid, et Vladislav Litvinovil esinesid vastunäidustused trenni tegemiseks, ei saa kohus eeldada nende esinemist ning loeb isiku poolt trenni tegemise 16.07.2022 isiku tavapäraseks harjumiseks, millega isik hoiab ennast vormis. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Vladislav Litvinov on toime pannud temale etteheidetud väärteo. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
Kohtuvälise menetleja esindaja on isikut karistanud 200 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 800 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Vladislav Litvinovi käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Kohus nõustub sellega, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, küll aga leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel eksinud. Kohtu põhjendused on järgmised. Kuigi Vladislav Litvinov ei ilmunud 18.07.2022 ajateenistusse ega teavitanud viivitamatult Kaitseressursside Ametit oma tervisliku olukorra muutumisest, on kohus siiski tuvastanud, et isik vigastas treeningute käigus oma selga sedasi, et ta pidi selle vigastuse tagajärjel pöörduma EMO-sse. Epikriisist nähtuvalt soovitati isikule 1-2 nädalat rahu ja puhkust, trenni ei tohi teha ning raskusi tõsta. Töövõimetusleht vajadusel arsti poolt. Kuigi kohus tuvastas, et märgitud vigastus ei saanud olla tegelikkuses takistuseks ilmuda ajateenisusse, tuleb tõdeda, et isiku tervislik seisund ei olnud tavapärane ning kuigi nädal aega hiljem, tuleb tõdeda, et isik siiski andis enda 4 4-22-4564 mitteilmumise põhjustest teada, millest tulenevalt on Vladislav Litvinovi teosüü keskmäärast väiksem. Kohus nõustub kaebuses esitatuga, et 16.07.2022 juhtunud vigastuse näol on tegemist õnnetusega ja mitte ettekavatsetud teoga, millega pääseda ajateenistusest. KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Käesoleval juhul leiab kohus, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda isiku tervislik olukord. Lisaks on põhjendamatu kohtuvälise menetleja seisukoht, et raskema karistuse määramisel suudetakse tagada isiku ustavus Eesti Vabariigile. Ühegi määratud karistusega ei ole võimalik tagada isiku(-te) ustavus riigikorrale, pigem tekitab ebaõiglane karistus rohkem vimma ja mõistmatust riigi suhtes. Sellisel alusel raskema karistuse mõistmine irdub ka karistuse mõistmise praktikast. Ka Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt RKKKo 3-11-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). (p 28). Karistusregistri andmetest Vladislav Litvinovi kohta nähtub, et isikut ei ole karistatud ei väärteoega ka kriminaalkorras. Seega puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb Vladislav Litvinovile mõistetavat karistust suurendada, kuivõrd avalikkusele tuleb anda signaal, et ajateenistusse ilmumine on kohustuslik ning tekkivatest takistustest tuleb anda viivitamatult teada Kaitseressursside Ametile. Seega on kohus tuvastanud, et Vladislav Litvinovi teosüü
mõttes on keskmäärast väiksem, esineb karistust kergendav asjaolu, millega karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja ei arvestanud, puuduvad eripreventiivsed, kuid esinevad üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, mistõttu kokkuvõtvalt leiab kohus, et Vladislav Litvinovile mõistetud karistust tuleb korrigeerida. Kohtuvälise menetleja esindaja on mõistnud karistuse üle sanktsiooni keskmäära, kuid arvestades eelmärgitud asjaolusid, on põhjendatud karistuse vähendamine alla sanktsiooni keskmäära. Kohus peab kohaseks karistuseks 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Arvestades määratud rahatrahvi summat, leiab kohus, et see on küllaltki suur ka tööl käiva isiku jaoks, mistõttu peab kohus põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine 12 kuu peale. Märgitu ei välista soovi korral trahvi varasemat tasumist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Vladislav Litvinovi kaebus talle mõistetud karistuse osas tuleb rahuldada ning Kaitseressursside Ameti 12.12.2022. a otsus väärteoasjas nr 9630,22,000044 tuleb tühistada mõistetud karistuse osas. Kohus mõistab Vladislav Litvinovile rahatrahvi 100 (ükssada) trahviühikut, s.o summas 400 (nelisada) eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.