Väärteoasi nr 4-22-3996 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2023.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-22-3996 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Kohtuasi R. L. (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-22-3996 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.10.2022.a otsus väärteoasjas nr. 2302,22,
- 05.01.2023.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja R. L. kaitsja Paavo Paal kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja M. K. RESOLUTSIOON Jätta R. L.’u kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.10.2022.a otsus väärteoasjas nr. 2302,22,014337 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 09.02.2023.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrullpolitseinik K. S. koostas 28.09.2022.a. väärteoprotokolli 20220928438501 R. L.’ule selle eest, et tema, 28.09.2022.a. kella 13:06 ajal Harjumaal, Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn, J. Smuuli tee ja Tapri tn, suunaga Tapri tn, juhtis mootorsõidukit SCANIA G 480 LB6X2MNA, reg nr XXX, kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus R. L. väärteoprotokolli kohaselt LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. karistas R. L.’ut väärteoasjas nr. 2302,22,014337 20.10.2022.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 481 lg-st 1, § 56 lg-st 1 LS § 227 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, seda määratud karistuse osas, palub mõista karistuseks rahatrahv ja jätta kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja kahetseb väärteo toimepanemist, kuid ta töötab autojuht-transporttöölisena ning juhtimisõiguse olemasolu on töötamise eelduseks, ka elatab kaebuse esitaja tööst saadava tasuga nii ennast, kui ka alaealist poega. Ka on kaebuses märgitud, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse koostamisel arvestanud esitatud vastulausega, mistõttu on rikutud oluliselt menetlusõigust. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja märkis, et nad jäävad kaebuse juurde ning paluvad juhtimisõiguse äravõtmise jätta kohaldamata, kuna kaebuse esitaja töötab autojuhina ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas, et ta ei õigusta enda tegu, teab, et käitus valesti, kuid soovib karistuseks rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud LS § 227 lg 2 järgi, määratud rahatrahvid ei ole mõju avaldanud. Ka märkis, et tegu pandi toime N3 kategooria mootorsõidukiga, milleks on raskeveok ning sellise sõidukiga kiiruse ületamine on ohtlikum teistele liiklejatele kui kiiruse ületamine M kategooria sõidukiga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus on isiku süüle vastav ja proportsionaalne ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja R. L., kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: -väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-7/; -väärteoprotokolli /kohtutoimik 9-10, väärteotoimik lk 1/; -kohtuvälise menetleja 20.10.2022.a otsust väärteoasjas nr 2302,22,014337 /kohtutoimik tl 11-12, väärteotoimik lk 10/; -R. L. ja X OÜ vahelist töölepingut nr 22011 /kohtutoimik tl 14-20/; 2 -R. L.u töötamise registreeringu väljatrükki Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis /kohtutoimik tl 21/; -R. L.u andmete väljatrükki eesti.ee portaalist /kohtutoimik tl 22/; -kiiruskaamera LaserCam 4 salvestuse andmete väljatrükki /väärteotoimik lk 3-4/; -R. L.u 11.10.2022.a vastulauset /väärteotoimik lk 5/; -Politsei- ja Piirivalveameti tõendit kiirusemõõtja koolituse läbimise kohta /väärteotoimik lk 12/; -kiiruskaamera LaserCam 4 nr LE0985 taatlustunnistust /väärteotoimik lk 14/; -Transpordiameti liiklusregistri andmete väljavõtet /väärteotoimik lk 15/; -Karistusregistri andmete väljatrükki /väärteotoimik lk 16/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis 28.09.2022.a. kella 13:06 ajal Harjumaal, Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn, J. Smuuli tee ja Tapri tn, suunaga Tapri tn mootorsõidukit SCANIA G 480 LB6X2MNA, reg nr XXX, kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h, antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Seda kaebuse esitaja ka ei eita ning need asjaolud nähtuvad üheselt väärteoasjas uuritud kirjalikest tõenditest. Kiiruskaamera LaserCam 4 salvestuse andmete väljatrükist nähtub, et mootorsõiduk SCANIA G 480 LB6X2MNA, reg nr XXX 28.09.2022.a kell 13:06 sõitis kiirusega 76 km/h kohas, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h (lk 3). Mõõtmine teostati taadeldud seadmega (lk 14) ning mõõtja oli läbinud pädeva mõõtja koolituse (lk 12). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid on lubatavad ja omavahel riimuvad ning neis pole alust kahelda. Kaebuse esitaja rikkumine on tõendamist leidnud eelrefereeritud tõenditega, tema poolt süü tunnistamisega, samuti on kaebuse esitaja tegevus fikseeritud ka 28.09.2022.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 1). Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine R. L.’u poolt. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud R. L.’u poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõude rikkumine, rikutud on LS § 15 lg 1 p 2 kohustust. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul rikkus R. L. antud liiiklusseaduse normi. Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h. Kohus asub seisukohale, et R. L.’u poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. 3 Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (lk 10). Kaitsja väitis, et otsuse koostamisel pole arvestatud esitatud vastulausega, mistõttu rikuti menetlusõigust, kuid kohus sellega nõustu. Nii nähtub koostatud väärteootsusest, et kohtuväline menetleja on arvestanud esitatud vastulausega ning karistuse mõistmisel on arvestatud kergendava asjaoluga (kahetsus). Ka on kaebuse esitaja tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (lk 1). Samuti tuvastas kohus, et mõõtetulemus teostati taadeldud seadmega (lk 14) ning mõõtja oli läbinud vastava koolituse (lk 12). Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et R. L. on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi R. L. võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses (mitte vähem kui 23 km/h üle lubatu) pidi olema isikule tajutav, eriti arvestades asjaolu, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Kohus märgib, väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt LS § 227 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Arvestades, et isik pani toime suurima lubatud sõidukiiruse ületamise veokiga, ei saa pidada isiku süüd väikseks. Suure veokiga toime pandud rikkumine on juba pelgalt oma olemusest ning sõiduki suuremast massist tingituna palju ohtlikum, kui madalama kategooria sõidukiga tehtud samalaadne rikkumine. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, on kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt arvestatud isiku vastulausega, sh on karistust kergendava asjaoluna arvestatud isiku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastatud. Kohtuvälise menetleja oma otsuses on arvestanud süü suurusega ja tehioludega. Kiiruseületamine 23 km/h on küll LS § 227 lg 2 alumise piiri läheduses, kuid rikkumine pandi toime asulasisesel teel, päevasel ajal ja raske veokiga, Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte alusel sõidukiga Scania, kategooriaga N3 (lk 15). Suure veokiga toime pandud rikkumised on juba pelgalt oma olemusest ning sõiduki suuremast massist tingituna palju ohtlikumad, kui madalama kategooria sõidukiga tehtud samalaadsed rikkumised. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja süü on keskmisest suurem. Kohtuväline mentleja on karistuse mõistmisel arvestanud ka nii eri- kui üldpreventiivsete asjaoludega ning piisava põhjalikkusega karistuse osa motiveerinud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega R. L.’ule määratud karistus, põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on põhjendatud. LS § 227 lg 2 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kaitsja märkis, et rahatrahvi kohaldamisega on võimalik saavutada R. L.’u edaspidine õiguskuulekas käitumine. Kohus selle väitega ei nõustu ja märgib järgmist: kohus on seisukohal, et R. L.’u karistamine rahalise karistusega ei kannaks karistuse eesmärke. Karistusregistri väljatrükist (lk 16) nähtuvalt on isikul mitu kehtivat väärteokaristust, seejuures on kõik kehtivad väärteokaristused kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi ning nende eest määratud rahatrahvid ei ole 4 ilmselgelt mõju avaldanud, kuivõrd isik pani käesoleva väärteoasja raames etteheidetava väärteo toime vaid mõne kuu möödudes peale eelmist väärteootsust. Seega ei ole kohtul veendumust, et praegusel juhul aitaks karistuse eesmärke saavutada rahalise karistuse kohaldamine, kuivõrd varasemalt määratud rahatrahvid pole mõju avaldanud. Kaitsja põhiväide oli, et R. L. vajab juhtimisõigust seoses tööga, kelle põhisissetulek tulebki mootorsõiduki juhtimisest. Ka märkis kaitsja, et isikul on alaealine ülalpeetav ning juhtimisõiguse äravõtmine on tema pere jaoks koormav. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et nimetatud asjaolud olid isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal, seega pidi isik arvestama võimalusega, et jääb juhtimisõigusest ilma. Ka märgib kohus, et kaitsja poolt esitatud töölepingust tulenevalt (tl 14-17) töötab isik vaid 0,5 koormusega, seega on isikul võimalik lisasissetulekut teenida sõltumatult juhtimisõigusest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus, s.o põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks vastab kaebuse esitaja süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti arvestab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 5