KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-

) § 109 lg 4 alusel tühistada osaliselt kostja I

1. juulil 2022 koostatud jaotuskava kostja II nõude täitmise osas ja muuta tühistatud osas jaotuskava ning täita tühistatud nõude asemel hageja täiteasjast nr 197/2016/117 tulenev nõue 7844 eurot 42 senti või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja I
2. juulil 2022 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel täiteasjas nr 158/2013/2019 võlgnik T.R. omandisse kuuluva 1/6 kaasomandi osa (asukohaga XXXXXXXX). Kohtutäitur Tatjana Afanasieva teavitas
3. juuli
4. a kirjaga kohtutäitur Raigo Pärsi, et täiteasjas nr 197/2016/117, mis on algatatud võlgniku T.R. suhtes Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsuse tsiviilasjas nr 2-13-49306 ja sissenõudja K.P. avalduse alusel elatise sissenõudmiseks, moodustab tasumisele kuuluv võlg
7. juuli 2022 seisuga 21 532 eurot 10 senti (sh täitekulud), millest elatise võlg on 16 937 eurot, kohtutäituri tasu 1573 eurot 24 senti ja elatisabi 6156 eurot 93 senti. Kordusenampakkumisel saadud rahast, s.o 9000 eurot ei jätkunud kõigi võlausaldajate, sh hageja nõuete täitmiseks. Jaotuskava kohaselt on Tartu Maakohtu
8. oktoobri
9. a otsuse nr 1-12-12462 täitmise tagamiseks kantud kinnistusraamatusse müüdud vara käsutamise keelumärge tsiviilhagi tagamiseks kostja II kasuks. Jaotuskava kohaselt tuleb ostuhind 9000 eurot jagada selliselt, et korteriühistu XXXXXXXX saab jaotatud summast 224 eurot 93 senti, kostja II saab koos kohtutäituri tasuga 2 7844 eurot 42 senti ning B.B. 930 eurot 65 senti. Ülejäänud võlausaldajate, sh hageja nõuete täitmist ei toimu. Täiteasjas nr 158/2013/2019
10. juulil 2022 koostatud jaotuskava on ebaõige ega arvesta

§-s 174 sätestatud reegleid. Kohtutäitur on eksinud nõuete jaotamise järjekorras. Hageja oli seisukohal, et kostja II tsiviilhagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud keelumärge ei ole kinnistusraamatusse kantud õigusest tulenev nõue. Kuigi kostja II kasuks on keelatud võlgnikule kuuluva kinnisvara käsutamine, ei ole keelumärge nõuet tagav õigus, millest tuleneb õigus saada eelisjärjekorras rahuldatud enda nõue tulemi arvelt. Hageja oli seisukohal, et tegemist on täitemenetluse seadustiku kohaselt jaotuskavas kolmandas järjekorras rahuldatava nõudega, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine. Täitemenetluse seadustikus jõustus l. jaanuaril 2021

§ 174

lg 3 p 22, mille kohaselt täidetakse jaotuskavas teises järjekorras lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud. Tegemist on sättega, mis kehtis kordusenampakkumise toimumise ajal ning kuulub kohaldamisele. Täitemenetluse seadustiku seletuskirja kohaselt taastati nimetatud sättega varem kehtinud olukord, kus lapse elatisnõue tuleb kinnisasja müügitulemist eelisjärjekorras rahuldada. Tegemist on hageja nõudega, mis tuleb täita teisel järjekohal enne nõudeid, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega. Täiteasjas nr 197/2016/117 täidetav sissenõudja K.P. nõue tuleb täita pärast sundvalitsemisest tekkinud nõudeid. Kostja II nõue on täidetud ebaõiges järjekorras ning selle asemel kuulus täitmisele hageja nõue. 2. Kostja I hagi ei tunnistanud. Kriminaalasjas nr 1-12-12462 on varale seadnud keelumärke prokuratuuri avalduse alusel kriminaalmenetluse käigus kohus 29. detsembri 2011. a määrusega. Kohus on otsuses märkinud, et kannatanul ehk kostjal II on õigus taotleda arestitud vara sundmüüki tekitatud kahju hüvitamiseks, mida kannatanu, täitemenetluses sissenõudjana on ka teinud. Hagiavalduses viidatud

§ 174lg 3 p 22 jõustus l .

jaanuaril 2021 ehk pärast vara käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmist

1. jaanuaril
2. Seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ja seda enam, et müüdud varale oli seatud vara käsutamise keelumärge seoses tsiviilhagiga kriminaalmenetluses. Kostja I leidis, et

§ 174lg 3 p 22 ei kohaldu ja jaotuskava on koostatud õiguspäraselt.

1. Kostja II hagi ei tunnistanud. Kinnistusraamatusse kantud keelumärge on kantud selleks, et tagada kostja II nõuete täitmist. Kostja II kasuks keelumärke seadmine on toimunud enne
2. jaanuarit 2012, seega kuulub esimesena täitmisele jaotusplaanis märgitult kostja II nõue ja alles siis hageja nõue. MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis
4. oktoobri
5. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtulahendi jõustumisel tuleb tühistada
6. augusti
7. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Hagi on korrektselt esitatud

§ 109alusel.

Maakohtu hinnangul ei erine kriminaalmenetluse raames seatud keelumärge tsiviilmenetluse raames seatud keelumärkest. Asjaõigusseaduse (AÕS) kommenteeritud väljaanne (I osa, 2014 va, lk 175, komm. 3.5.3.2.) sedastab § 63 osas, et eraldi tagajärgi kriminaalmenetluses seatud käsutuskeelule ja keelumärkele seaduses ette nähtud ei ole, st lähtuda tuleb tsiviilkohtumenetluses seatud keelule antud tähendusest. Kommentaarid teevad viite ka hagis 3 nimetatud sättele (

§ 174

lg 3 p 2; AOS komm, I osa, lk 173, komm 3.5.2.4.), kuid tuleb arvestada, et AÕS kommenteeritud väljaanne pärineb aastast 2014, mistõttu selles märgitu, et esmajoones saavad raha kinnistusraamatusse kantud õiguste järgsed isikud ning seejärel täituri keelumärke järgsed isikud, kehtis küll

1. a seaduse redaktsiooni järgi, kuid alates l. jaanuarist 2021 on olukord muutunud ning elatisnõue ei asetu ettepoole sellistest sissenõudja nõuetest, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine. Kohtutäitur on iseenesest õigel seisukohal, et sättel puudub tagasiulatuv jõud. Kohus nõustus hagejaga selles, et kui kordusenampakkumise ajal ja sellele järgnenud jaotuskava koostamise ajal säte kehtis, siis seaduse analoogia alusel tuleb ka täitemenetluses nn toimingu tegemise ajal kohaldada kehtivat seadust nagu see on reguleeritud TsMS §-s
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 reguleerib küll teatud erisused, mil menetlusnormina tuleb kohaldada kas veel vana redaktsiooni või juba uut, kuid müügitulemi jaotuskava koostamist §-s 11 nimetatud ei ole, seega tuleb täituril igal juhul, kuna sättel puudub tagasiulatuv jõud, kohaldada toimingu (jaotuskava tegemise) ajal kehtivat seadust. Riik ei ole tekitanud rakendussätetega üleminekuaega ja/või erisust neile täitemenetlustele, milles keelumärked - arestid seati enne l. jaanuari
3. a seadusemuudatust ja milles vara realiseerimine ja tulemi jaotamine jääb perioodi pärast sätte jõustumist. Erinevalt hagejast leidis kohus, et kostja II (sissenõudja) nõude puhul on siiski tegemist

§ 174

lg 3 p-s 2 nimetatud nõudega, mitte

§ 174lg 3 p 3 nõudega.

Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjad ja nendega seotud (asja)õigused. Ja ehkki nii AÕS § 51 kui ka kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 9 lg I sõnastust on peetud mõneti ebatäpseks (sest lisaks asjaõigustele kantakse kinnistusraamatusse ka märkeid, mis ei liigitu asjaõiguste alla), siis kinnisasjaga seotud asjaõigused on lisaks omaniku kannetele, (piiratud asja-)õigustena ka servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigused, ostueesõigused, hüpoteegid ja kitsendused. Viimastest omakorda on üks liik kohtulahendiga seatud käsutuskeeld. Asjaolu, kas käsutuskeeld on seatud prokuratuuri taotlusel või nt kohtu omal algatusel kriminaalmenetluses või tsiviilmenetluses, ei oma

§ 174kohaldamisel tähendust.

Jaotuskavas ei ole jätkuvalt, ka seadusemuudatuse tulemina, lapse elatisnõue (

§ 174

lg 3 p 22) eespool kinnisasjaga seotud asjaõigustest (

§ 174lg 3 p 2). See tähendab, et jaotuskava on õige ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Maakohus jättis menetluskulud Ts

MS § 162 lg I alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega ole lähtunud

§ 174kohaldamisel ja tõlgendamisel seni kehtivast Tallinna Ringkonnakohtu praktikast.

Kohus on õigesti märkinud, et kinnistusraamatusse kantud märked ei liigitu asjaõiguste alla. Märkega seotud nõue ei ole kinnistusraamatusse kantud õigusest tulenev nõue. Hageja seisukohti kinnitab AÕS § 5 lg 1, mille kohaselt on asjaõigused omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Antud loetelus ei ole märgitud eraldiseisvalt kitsendusi. Sama seisukohta toetavad ka KRS § 15 lg 1 p-d 1 ja

1. 4 Scandiwood Eesti OÜ tsiviilhagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantud keelumärge ei ole kinnistusraamatusse kantud õigusest tulenev nõue. Kuigi kostja II kasuks on keelatud võlgnikule kuuluva kinnisvara käsutamine, ei ole keelumärge nõuet tagav õigus, millest tuleneb õigus saada eelisjärjekorras rahuldatud enda nõue tulemi arvelt. Kostja on seisukohal, et tegemist on täitemenetluse seadustiku kohaselt jaotuskavas kolmandas järjekorras rahuldatava nõudega, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine. Hageja seisukohta toetab
2. aprillil 2022 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-6675, mille punkti 18 kohaselt tuleb sundvalitsemisest tulenevate nõuete järgselt rahuldada esmalt täiteasjas sundtäidetud hüpoteegiga tagatud nõuded või lapse elatise nõuded (

§ 174lg 3 p 2 ja 22 ).

Antud otsuses ei pidanud kohus eraldiseisvalt vajalikuks märkida keelumärkega tagatud nõudeid.

1. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja I palub menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Viide Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsusele tsiviilasjas nr 2-21-6675 ei ole asjakohane, sest sundvalitsemisest tulenevate nõuete järgselt tulebki esmalt rahuldada sundtäidetud hüpoteegiga tagatud nõuded või lapse elatise nõuded. Jaotuskavas ei ole lapse elatisnõue (

§ 174

lg 3 p 22) eespool kinnisasjaga seotud asjaõigustest (

§ 174lg 3 p 2).

Jaotuskava on koostatud õiguspäraselt ja vastavalt kehtivale seadusandlusele.

1. Kostja II apellatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud. Kirjalikus menetluses antud tähtaja jooksul esitatud seisukohas jäi kostja II maakohtus esitatud vastuväidete juurde, ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning leidis, et maakohtu otsus on õige. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja alternatiivse nõude, tühistab kohtutäituri jaotuskava osas, milles kohtutäitur määras jaotuskavas tulemi jaotuseks õigustatud isikuks kostja II, ning kohustab kohtutäiturit jaotuskava uuesti koostama.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal II on õigus täitemenetluses tulemi jaotamisele enne hagejat. Sealhulgas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja II nõue on kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenev nõue

§ 174

lg 3 p 2 alusel või nõue, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine

§ 174lg 3 p 3 mõttes.

Samuti vaidlevad pooled

§ 174

lg 3 p 21, mis sätestab hageja elatisenõude eelisjärjekoha tulemi jaotamisel, ajalise kohalduvuse üle. Jaotuskava ei ole vaidlustatud osas, milles korteriühistu XXXXXXXX saab tulemist esimeses järjekorras 224 eurot 93 senti. Seega ringkonnakohus selles osas jaotuskava õiguspärasust ei kontrolli. 10. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et

§ 174lg 3 p 21 ei kohaldu praeguses asjas tulemi jaotamisel.

Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd

reguleerib (täite)menetlusõigust, siis kehtivad selle tõlgendamisel menetlusõiguse üldpõhimõtted, mh põhimõte, et menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtinud seaduse järgi. Praegusel juhul on selleks menetlustoiminguks võlgniku vara müügist saadud raha jaotamine. Jaotuskavast (tl 17) nähtub, et võlgniku vara müüdi 8. juulil 2022 ning jaotuskava koostati 13. juulil 2022. Seega toimus see

§ 174lg 3 p 21 kehtivuse ajal.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et see rikub õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet. Tegemist ei ole absoluutsete põhimõtetega. Arvestada tuleb sellega, et õiguskord on koos ühiskonna arenguga 5 paratamatult pidevas muutumises. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse elatise nõude ettepoole seadmine teistest sundtäidetavatest nõuetest ebaproportsionaalne. 11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II nõue tuleneb kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest ning selles kriminaalmenetluses kanti otsuse täitmise tagamiseks võlgniku kinnistule käsutamise keelumärge. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult pidanud kostja II nõuet kinnistusraamatusse kantud õigusest tulenevaks nõudeks. Kinnistusraamatusse kantud õigusteks saavad olla eelkõige asjaõigused. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kinnisasjale seatud keelumärge ei ole asjaõigus, millest tuleneks kostja II nõue. AÕS § 62 eristab kinnistusraamatusse kantavana asjaõiguseid ja märkeid. Keelumärge on oma olemuselt märge, mis keelab AÕS § 63 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt kinnisasja omandi käsutamise. See ei anna kostjale II õigust kinnisasja arvelt enda nõue täidetud saada. Keelumärke olemust ei muuda ka asjaolu, et see on seatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et keelumärke olemust ei muuda see, millises menetluses see on seatud. Asjaõiguses kehtib numerus claususe põhimõte, mis tähendab, et kohus ei saa luua uusi seaduses sätestamata asjaõigusi. Seega sõltumata sellest, milline oli kohtu eesmärk keelumärke seadmisel, sai see kaasa tuua üksnes seaduses toodud tagajärgi. Ka Riigikohtu praktikast tuleneb selgelt, et ka hagi tagamiseks seatud keelumärge ei anna hagejale eelisõigust täitemenetluses rahalise nõude realiseerimiseks. Tulenevalt TsMS § 389 lg-st 1 ei teki kinnisasja arestimisest (ega keelumärkest) hagejale kinnisasja puhul pandiõigust. Täitemenetluses kinnisasja suhtes osaleb käsutuskeeluga tagatud hageja

§ 174

lg 3 p 3 ja lg 4 järgi tulemi jaotamisel koos teiste täitemenetlusega ühinenud sissenõudjatega, lähtudes kinnisasja arestimise ajast ja sundtäitmisega ühinemise järjekorrast (vt Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14, p 34). 12. Seega kuulub kostja II nõue

§ 174

lg 3 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärku, st see kuulub täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulemi arvel rahuldamisele pärast hageja nõuet, mis kuulub

§ 174lg 3 p-s 21 sätestatud rahuldamisjärku.

Kuivõrd kohtutäitur ei ole sellest lähtunud, tuleb jaotuskava kostjale II väljamaksete tegemise osas tühistada. Kuivõrd ei ole välistatud, et hagejaga samas rahuldamisjärgus on ka teiste võlausaldajate nõudeid, ei pea ringkonnakohus võimalikuks ise uut jaotuskava koostada. Seetõttu tuleb rahuldada hageja alternatiivne nõue ja kohustada kohtutäiturit koostama uus jaotuskava.

1. Maakohus on hagi tagamise korras jaotuskava täitmise peatanud. Kuivõrd praeguse otsusega jaotuskava tühistatakse, langeb ära õiguslik alus jaotuskava alusel väljamakseid teha, mistõttu ei ole hagi tagamine pärast otsuse jõustumist vajalik ja tuleb tühistada.
2. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 6