lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4. Menetluskulud tuleb
Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro (sh käibemaks) väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 720 eurot. 5. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 6. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (
Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (
Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot. 7. Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. 3
lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 240 eurot (200 eurot + käibemaks). Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 180 euro ulatuses rahuldamata. 8. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 540 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes
lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.