Obsah (9)

§ 657§ 423§ 651§ 652§ 654§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3466 Kohtu

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

53. Vastustaja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 423

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. EIS domeenivaidluste komisjoni otsus on lõplik ja selle peale ei saa kaebust esitada, kuid see ei välista poole õigust alustada teise poole vastu kohtumenetlust (domeenivaidluste komisjoni reglement p 15.2). Ringkonnakohtu arvates on domeenivaidluste komisjonis osalenud hagejal õigus esitada kohtusse hagi, mille esemeks on nõue tuvastada, kas tal on õigus domeeninime kasutada ja kas kostjal puuduvad alused selle keelamiseks. Sellise hagi rahuldamine annab hagejale võimaluse välistada EIS-i poolt domeenivaidluste komisjoni otsuse täitmist. 54. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Maakohtu otsuse peale osas, milles maakohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata, ei ole ringkonnakohtule kaebust esitatud. 55.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud piisavas ulatuses eelmenetluse ja samuti ei saa maakohtule ette heita selgitamiskohustuse ebapiisavat täitmist. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud enamuses maakohtus esitatud väiteid, rõhutades, et 9 2-21-3466 maakohus ei ole arvestanud seda, et domeeninimed olid registreeritud varem, kui kostja kaubamärk sai klassis 37 õiguskaitse. 56. Vaidluse lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille osas pole poolte vahel vaidlust. Hageja nimele on registreeritud 04.07.2010 domeen bobcat-rent.ee ja 05.01.2010 domeen bobcatirent.ee. USA äriühingule Clark Equipment Company kuuluvad EL-i kaubamärgid BOBCAT (nr 000029371), mis on kaitstud EL-i kaubamärgina alates 01.04.1996 Nizza klassifikatsiooni klassidesse 7, 8 ja 12 kuuluvate kaupade osas, ja BOBCAT (nr 009888298), mis on kaitstud EL-i kaubamärgina alates 12.04.2011 Nizza klassifikatsiooni klassidesse 4, 28 ja 37 kuuluvate kaupade ja teenuste osas. Clark Equipment Company on andnud kostjale piiramatu ainulitsentsi BOBCAT kaubamärki kandvate kaupade tootmiseks, turustamiseks, hooldamiseks ja seotud teenuste osutamiseks, sh Euroopa turgudel. Clark Equipment Company on andnud loa kostjale kui BOBCAT kaubamärkide ainulitsentsiaadile Euroopa Liidu territooriumil BOBCAT kaubamärgiõigustest tulenevate nõuete esitamiseks. EIS-i domeenivaidluste komisjoni 22.02.2021 otsusega asjas nr LIT1067EE00 anti domeeninimed bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee kostjale. Hageja majandustegevuseks on mh ka Bobcat seadmete rent ja hageja on asutatud 2003. aastal. 57. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus registreerida ja kasutada kostja kaubamärki BOBCAT sisaldavaid domeene bobcatirent.ee ja bobcat-rent.ee. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.07.2017 määrust nr 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta või Eesti siseriiklikku õigust, milleks on KaMS. Maakohus leidis, et hageja puudub õigus domeeninimede kasutamiseks nii kaubamärgimääruse kui ka KaMS-i järgi. 58. Õige on see, et kaubamärgimäärus ei reguleeri selgesõnaliselt domeeni, mille nimi sisaldab kaitstud EL-i kaubamärki, registreerimist ja kasutamist, kuid ringkonnakohtu arvates ei tähenda see, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel kaubamärgimäärust. Maakohtu viidatud kaubamärgimääruse art-d 16 ja 61 reguleerivad hilisema kaubamärgiomaniku õiguseid, kuid hageja puudub registreeritud EL-i kaubamärk. Ringkonnakohtu arvates reguleerib kaubamärgimäärus ka olukordi, kus isikul on muu õigus, mis sisaldab registreeritud EL-i kaubamärki. Kaubamärgimääruse sissejuhatava osa p 13 teine lause sätestab, et EL-i kaubamärgi rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks. Kaubamärgimääruse art 9 lg 2 punkt (

1. b)sätestab, et ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne EL-i kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama EL-i kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui tähis on identne või sarnane EL-i kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes EL-i kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Ringkonnakohtu arvates tuleneb eeltoodust, et EL-i kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõigil teistel isikutel omanikule kuuluva kaubamärgiga sarnase tähise, sh ka domeeninime, kasutamist äritegevuses, kui domeeninimi eksitab tarbijat ja seda on võimalik seostada kaubamärgiga. 59. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses tooduga, et kuna domeeninimi on varasem õigus kaubamärgimääruse art 8 lg 4 mõttes, siis kostja ei saa hagejal domeeninime kasutamist keelata. Art 8 lg 4 punktid (
2. a)ja (
3. b)sätestavad, et registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu 10 2-21-3466 korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne EL-i kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või EL-i kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva ja kõnealune tähis annab omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et art 8 lgs 4 ei käsitata domeeninime, kuna tegemist ei ole muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähisega, mis annaks omanikule aluse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine. Selliseks tähiseks saab olla seadusega kaitstud tähis või õigus (näiteks geograafiline tähis, päritolunimetus, autoriõigus, tööstusomandiõigus vm sarnane). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 30.03.2006 tehtud otsuse p-s 49 küll selgitanud, et põhimõtteliselt võiks domeeninimi olla intellektuaalse omandi objektiks, kuid viidatud otsusest ei tulene, et tegemist on seadusega kaitstud õigusega. 60. Maakohus on vaidlustatud otsuses hageja domeeninime ja kostja kaubamärgi sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel õigesti võtnud aluseks tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte ja arvestanud tähistest tekkivat üldmuljet, pidades eriti silmas tähiste eristatavaid ja domineerivaid osi. Järelduste tegemisel on kohus lähtunud kauba ja/või teenuste keskmise tarbija poolt tähiste tervikuna tajumisest. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 järgi neid ei korda.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et et maakohus ei ole hinnanud kostja kaubamärgi funktsiooni ega arvestanud seda, et hageja ei tegele Bobcat masinate tootmisega, vaid rendiga. Ringkonnakohtu arvates ei ole niivõrd oluline see, millise Bobcat masinatega seonduva tegevusega hageja täpselt tegeleb. Oluline oli tuvastada, kas tarbija peab hageja teenust ja kostja tegevust samalt või majanduslikult seotud isikutelt pärinevana. Maakohus on õigesti tuvastanud, et domeeninimedest võib tarbija järeldada, et hageja on seotud äriliselt isikuga, kes toodab Bobcat masinaid ja kellele kuuluvad kaubamärgid. Kostja kaubamärk BOBCAT (nr. 009888298) on mh kaitstud klassi 37 kuuluvate teenuste osas, sh ka renditeenus. See, kas ja millal on kostja ametlik esindaja Eestis Bobcat Balti OÜ alustanud renditeenuse osutamist, ei ole vaidluse lahendamisel määrav. Ringkonnakohtu arvates ei ole määrava tähtsusega ka see, et hageja on omandanud domeeninimed enne, kui kaubamärk nr. 009888298 Euroopa Liidus kaitse sai, kuna ka hilisem kaubamärk annab selle omanikule õiguse nõuda domeeninime üleandmist.
2. Kaubamärgimääruse art 129 lg 2 sätestab, et määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane EL-i kaubamärgi kohus siseriikliku õiguse sätteid. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et käesoleva vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele kaubamärgimäärus, siis iseenesest ei ole vajalik lahendada vaidlust KaMS-i sätete järgi, kuid ringkonnakohtu arvates puudub vajadus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi muuta, kuna ka KaMS-i järgi ei kuuluks avaldus rahuldamisele.
3. KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et domeeninimi ei ole selliseks õiguseks, mis välistaks kaubamärgi omaniku õiguse keelata kaubamärgiga sarnase domeeninime kasutamine või taotleda selle üleandmist. Lisaks on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud nõus hageja poolt domeeni kasutamisega viie 11 2-21-3466 varasema järjestikuse aasta jooksul. Samuti ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust muuta maakohtu järeldust, mille kohaselt registreeris hageja domeeninimed pahauskselt. Maakohus tuvastas, et hageja pakub vaidlusalustel domeenidel rentimiseks ka teiste tootjate, kes ei oma seost kostjaga või kaubamärgi omanikuga, tooteid, mistõttu on domeeninimed teadlikult registreeritud eesmärgiga eksitada kliente, luues neile mulje, et tegemist on vähemalt kostjaga seotud teenuse osutajaga.
4. Apellatsioonkaebuses viidatud KaMS § 16 lg 23 sätestab, et hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et domeeninimi ei ole selline õigus, mis välistaks kaubamärgiomaniku õiguse keelata domeeninime kasutamist. Lisaks on kostja kaubamärk nr 000029371 enne hageja domeeninimesid EL-s registreeritud. Eeltoodu tõttu ei annaks juhul, kui vaidlusele kohalduks Eesti õigus, alust hagi rahuldamiseks. Seda, et kaubamärgi omanik võib vaidlustada ka varasema domeeninime on jaatanud ka Riigikohus (Riigikohtu 03.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6665, p 19.3).
5. Hageja on vastuhagi osalise rahuldamise vaidlustanud, väites, et hageja hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise, kuna hagejal on õigus domeeniminesid kasutada ja domeenivaidluste komisjonis kostjale kulude tekkimises ei ole hageja süüdi. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hagejal puudub õigus kasutada vaidlusaluseid domeeninimesid ja hageja ei nõustu kostjale domeeninimesid üle andma. Kuna hageja keeldus kostja õiguspärast nõuet täitmast, siis tekkisid kostjale õigusabikulud hageja süülise tegevuse tõttu. Seega on maakohus õigesti vastuhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel osaliselt rahuldanud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Ringkonnakohus märgib, et otsuse resolutsioonis mõistis maakohus tulevikus sissenõutava viivise välja alates 29.04.2022, kuid otsuse põhjendavas osas alates 22.04.2022, kuid seda ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja (apellandi) kanda.

Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4 teine lause).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (

§ 177

lg 2).

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 12