Obsah (10)

§ 413§ 415§ 422§ 659§ 654§ 444§ 169§ 171§ 174§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-131773 Ko

§ 413lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi.

1. Kostja esitas
2. juunil
3. a tagaseljaotsuse peale kaja, milles taotles tsiviilasjas menetluse taastamist. Kostja märkis, et oli istungikutse kätte saanud, kuid märkinud endale kalendrisse vale kuupäeva ja seetõttu ei osalenud istungil. Kostja leidis, et kohus pidanuks jätma hagi läbi vaatamata või rahuldamata

§ 413

lg 1 kohaselt, sest hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud ja

§ 415lg 1 p 3 kohaselt ei oleks kohus tohtinud tagaseljaotsust teha.

Kostja hinnangul ei selgu kohtuotsusest, kuidas luges kohus hagi põhjendatuks olukorras, kus kostja on oma kohustuse hageja ees täitnud tasaarvestuse avaldusega juba

1. detsembril
2. a. Kostja hagi vastusele on lisatud hagejale esitatud hinna alandamise teatis ja tasaarvestuse teatis. Tasaarvestus on võlaõigusseaduse kohaselt teostatud selle kättetoimetamisega vastaspoolele. Hageja ei ole ei varasemalt ega menetluses asunud seisukohale, et ta ei ole tasaarvestuse teatist kätte saanud ega ole sellele vastuväidet esitanud. Hageja seisukoht
3. Hageja vaidles kaja rahuldamise ja menetluse taastamisele vastu. Maakohtu määrus
4. Pärnu Maakohus jättis
5. oktoobri
6. a määrusega kostja kaja Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata.
9. Maakohus leidis, et kalendrisse istungiaja valesti märkimine ei ole

§ 422

lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks ja sellest teatamata jätmiseks. 6. Maakohus märkis, et kuigi

§ 415

lg 1 p 3 alusel võib kaja esitada mõjuva põhjuseta ka juhul, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, ei anna kostja argumendid nõude tasaarvestuse kohta kaja rahuldamiseks alust. Seda põhjusel, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata

§ 413

lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. See tähendab, et nii, nagu hagile vastamata jätmise korral, loeb kohus ka istungile ilmumata jäämise tagajärjel, hageja esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ning võib hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

1. Maakohus hindas hagi õiguslikku põhjendatust ning tuginedes hagiavalduses esitatud asjaoludele leidis, et hageja ja kostja vahel oli
2. mail
3. a sõlmitud maaklerileping vastavalt VÕS § 658 lg-le
4. Hageja täitis lepingulise kohustuse vahendades lepingu sõlmimist. 2 Hageja esitas vastavalt VÕS § 658 lg-le 1 ja § 664 lg-le 1 lepingujärgse tasunõude, mis tuli täita hiljemalt
5. juulil
6. a. Kostjal on hagejale lepingujärgsest maakleritasust tasumata 4731.60 eurot ning hageja on seetõttu õigustatud VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 658 lg 1 alusel seda kostjalt nõudma. Kuivõrd tasu muutus sissenõutavaks kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisega
7. juulil
8. a ning kohus rahuldas hageja põhinõude, tuleb rahuldada VÕS § 113 lg 1 II lause järgi ka viivisenõue alates
9. juulist
10. a kuni
11. jaanuarini
12. a summas 205.25 eurot. Hageja sissenõudmiskulude 40 eurot nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 1131 lg 1, kuivõrd kostja on majandustegevuses tegutsev isik.
13. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määras maakohus kindlaks
14. mai
15. a tagaseljaotsuses ega pidanud vajalikuks kaja lahendamisel vastavaid põhjendusi korrata. Määruskaebus
16. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ning taastada tsiviilasja menetlus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
17. Kostja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud teha tagaseljaotsust olukorras, kus kostja on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud. Hageja seisukoht
18. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest maakohus on tagaseljaotsuse tegemist juba põhjendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid seda tuleb täiendada

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 järgi menetluskulude jaotuse osas.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

13. Kostja tugineb määruskaebuses

§ 415

lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha, sest kostja on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud. 14.

§ 413

lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑21‑17, p 18). 15. Maakohus on praeguses tsiviilasjas teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab

§ 444lg 3.

Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohus on kooskõlas kohtupraktikaga märkinud, et juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata

§ 413

lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja 3 varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid (vt nt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-10, p 21).
3. Ringkonnakohus selgitab, et hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb kaja lahendamisel hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväiteid (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 16). Praeguses asjas on maakohus õigustatult leidnud, et hageja on hagis toonud välja nõude aluseks olevad asjaolud ning hagi on esile toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja on nii kajas kui määruskaebuses tuginenud nõude tasaarvestusele ehk esitanud sisulise vastuväite hagile, mida kohus praeguses menetlusstaadiumis ei hinda.
3. Seega rahuldas maakohus õigesti

§ 413

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega, jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. 18. Arvestades, et vaidlustatud määruses ei ole maakohus teinud selget otsustust menetluskulude jaotamise kohta, täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust ning jätab kaja menetlemisega seotud menetluskulud

§ 169lg 2 alusel kostja kanda.

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna maakohus kaja lahendamisel menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

20. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 417lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 4