← Eesti

2-20-11009/72

Obsah (10)§ 139§ 1046§ 1047§ 1055§ 1043§ 1045§ 128§ 134§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022, Tallinn Kohtuasj

) § 1047 lg 3 kohaldamiseks ja hageja on avaliku elu tegelane. Isegi, kui kostja on petitsioonis esitanud mõne lauses esineva väite nii, et seda võiks pidada hageja õigusi rikkuvaks ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks hinnanguks, siis tulnuks nende rikkumiste raskust kõrvutada petitsiooni eesmärgiga kaitsta ühiskondlikke väärtusi. Kostja on petitsiooniga avaldanud arvamust hageja kõne kohta ning igaühel on võimalik hageja väljaütlemistega tutvuda (lisatud on lingid SkyPlus saadetele). Hageja enda tegevus on olnud ajendiks tema väljaütlemiste negatiivsele kriitikale ning seda tulnuks kostja tegevuse õigusvastuse hindamisel arvestada. Petitsiooni õigusvastaseks tunnistamine on ohuks arvamusja sõnavabadusele ning inimõigusi austavale ühiskonnale. Hageja eesmärk on olnud kaitsta vähemuste õigusi ja inimõigusi austavaid väärtusi. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud demokraatlike õigusriikide poolt tunnustatud teadusteooriaid ega Eesti õigus- ja kultuuriruumi osaks olevaid rahvusvahelisi inimõigusalaseid dokumente ja põhimõtteid, samuti jätnud ebaõigesti arvestamata asjatundjate MKL ja OL arvamustega. Nimetatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja väljaütlemised sisaldasid rassistliku stereotüpiseerimist, märgistamist ja šovinistlikke elemente. Kostja 7 hinnangul ei piisa üksnes õigusalastest eriteadmistest rassistliku, sh rassistlike stereotüüpide kasutamise, ja šovinistliku kõne identifitseerimiseks. Kuivõrd petitsioon ei sisalda õigusvastaseid avaldusi, on maakohus ebaõigesti rahuldanud mittevaralise ning varalise kahju hüvitamise nõude. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et mõni väide on hageja õigusi rikkuv ning väite avaldamine on õigusvastane, palub kostja kahju hüvitamise nõude jätta rahuldamata või vähendada maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist. Kostja hinnangul on andmete eemaldamine petitsioonist piisav negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Vastustaja seisukoht 5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus 6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja varalise kahju hüvitamise nõude ning õiguste rikkumise keelamise nõude täies ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus vaidlustatud osas teha uus otsus, millega hageja vastavad nõuded rahuldada täies ulatuses. Maakohtu menetluskulud palub hageja jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Hageja nõudis hagis, et kostja hüvitaks talle varalise kahju 912 eurot, mis seisnes kohtueelsetes õigusabikuludes. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud analoogia korras menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega vähendas hageja varalise kahju hüvitist 50% võrra. Kostja ei ole aga taotlenud

§ 139lg 1 kohaldamist ega tõendanud, et kulud olid põhjendamatult suured.

Hageja on seisukohal, et kohtumenetluses rahuldatud nõuete osakaal ei oma tähtsust kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisel. Maakohus rahuldas hageja nõude kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue sisaldab endas ka keelamise nõuet, s.t eemaldamise nõude rahuldamine on ühtlasi ka keelamise nõude rahuldamine. Otsuse põhjenduste kohaselt on see nõue osaliselt rahuldatud. Seega on ebaõige maakohtu otsuse resolutsioon, et keelamise nõue jääb rahuldamata. Lisaks ei ole hageja nõudnud oma pildi ja nime kasutamise keelamist, nagu on märgitud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s

  1. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama petitsioonist hageja pildi ning keelata kostjal kasutada selles oma kujutist. Hageja ei vaidle vastu, et ta on avaliku elu tegelane ning tema pilt on veebis kättesaadav, kuid see ei anna kostjale (ega teistele isikutele) õigust kasutada hageja kujutist ükskõik millisel viisil või eesmärgil. Praegusel juhul on kostja kasutanud hageja kujutist eesmärgiga kahjustada hageja mainet ning teotada tema au ja head nime. Vastustaja seisukoht
  2. Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus: kohustas kostjat eemaldama petitsioonist sõnad „rassistlikud avaldused“, „kasutab rassistlikke stereotüüpe“, „rassistlikutest ja šovinistlikutest“; kohustas kostjat ümber lükkama rassistlike stereotüüpide kasutamise väite; 8 jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitise 456 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Nimetatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega jätab rahuldamata hagi petitsioonist sõnade „rassistlikud avaldused“, „kasutab rassistlikke stereotüüpe“, „rassistlikutest ja šovinistlikutest“ eemaldamise kohta, samuti rassistlike stereotüüpide kasutamise väite ümberlükkamise kohta. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 456 eurot ja jätta välja mõistmata mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot ületavas osas. Uue menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mis jääb kostja kanda. Samuti tuleb täpsustada maakohtu resolutsiooni seadusjärgse viivise väljamõistmise ja alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmise kohta. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitis 456 eurot ning rahuldamata väidete ja hageja kujutise avaldamise keelamise ning petitsioonist hageja pildi eemaldamise nõuded, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja vaidlustab hagiavalduse rahuldamist, leides, et maakohus eksis rassismi ja rassistlike väljaütlemiste olemuse mõistmisel, mis koos materiaalõiguse väära kohaldamisega viis hagi ebaõige rahuldamiseni. Hagiavalduse rahuldamata jätmist vaidlustab hageja osaliselt, mistõttu on vaidlustamata osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
  5. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on raadiojaama Sky Plus saatejuht alates
  6. aastast ning avalikkusele tuntud isik (avaliku elu tegelane). Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas
  7. juunil 2020 portaalis www.change.org petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“, milles ta avaldas hageja kohta andmeid, samuti hageja pildi.
  8. Maakohus leidis, et kostja avaldas hageja kohta kaks ebaõiget ja au teotavat faktiväidet (väited 1 ja 3). Väite 2 osas leidis maakohus, et tegemist on väärtushinnanguga, mis ei käi hageja kohta, vaid raadiojaama tegevuse kohta. Hinnangute 2–5 osas leidis maakohus, et tegemist on väärtushinnangutega, kuid nendega ei rikuta hageja isiklikke õigusi, mistõttu nende andmete osas maakohus teisi nõude eeldusi ei hinnanud. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047lg 2).

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). 9
  5. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et väited 1 ja 3 on faktiväited. Samas ei ole kolleegium nõus maakohtuga, et väide 1 on tervenisti ebaõige. Selles osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse. Kolleegiumi hinnangul on kostja väide, et hageja kasutas
  6. juuni
  7. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ rassistlikke stereotüüpe, õige. Kostja avaldas väite 1 järgmiste hageja väljaütlemiste põhjal: „Kas ikkagi mustanahalise näol oli tegemist mingi pätiga? Ma ei ole süvenenud“; “Ilmselgelt oli mingi jebla. Keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub”; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, mingit statistikat äkki keegi teeb või on olemas ilmselt” (I kd, tl-d 7–8 ja helisalvestis). 12.
  8. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis väidete hindamisel kõrvale asjatundjate arvamused. Asjatundjate arvamused on hinnatavad dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Kui asjatundja hindab avaldatut mitte ainult sõnade grammatilisest tähendusest lähtudes, vaid avaldatut ka üldiselt läbi sotsiaalse ja poliitilise konteksti (ühte väidet kontekstist välja rebimata), siis saab tema arvamus tõendada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus peab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindama ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja esitatud asjatundjate arvamused on ebausaldusväärsed ja seetõttu tõendina kõlbmatud. Mis puudutab hageja asjatundjate arvamusi, siis suures osas annavad nad hinnangu hageja avaldatule ning kas see jääb Eesti kultuuriruumi meediaeetika piiridesse. Kuigi need hindavad hageja väiteid, mis praeguses asjas ei ole vaidluse esemeks, saab nendega siiski tõendada seda, kas kostja reaktsioon oli kohane ning kas ta avaldas hageja väidete kohta tegelikkusele vastavaid andmeid. 12.
  9. Väite tõele vastavuse tuvastamisel on keskseks küsimuseks, kas hageja väljaütlemistes esines rassistlikke stereotüüpe või mitte. Selleks, et tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, ei ole hindamise alusena vaja kasutada tunnustatud teadusteooriaid ega rahvusvahelisi inimõigusalaseid põhimõtteid. Sellekohased kostja väited jätab kohus tähelepanuta ja esitatud tõendid arvestamata, sest need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 5). Samuti ei oma asjas tähtsust see, kas esineb statistikat, mis kinnitab mustanahaliste suuremat kriminaalsust („mustad on pätimad“). Ka sellekohased väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tõendid arvestamata. 12.
  10. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et viis, kuidas hageja tõstatas oletuse, et äkki mustad on pätimad, on rassistlik, sest see loob aluse võimalikuks järelduseks, et kriminaalne käitumine võib olla omasem musta- kui valgenahalistele (vt raadiosaate transkriptsiooni; I kd, tl 197). MKL arvamuse kohaselt lähtuvad rassistlikud kõneviisid inimese kirjeldamisel „rassi“ mõistest (I kd, tl-d 192–199). Selline oletus rassilisest päritolust tingitud isiku- ja iseloomuomaduste kohta on rassistlik, sest see loob üldistuse justkui mustanahalised võiksid tingituna nende rassilisest päritolust ja geneetikast olla ühesuguste negatiivsete iseloomuomadustega. See viitab, et inimesed erinevad üksteisest tulenevalt rassilisest päritolust ning võivad olla mingil viisil rassilise kuuluvuse tõttu ebavõrdsed. Selline küsimus on mustanahalisi alandav, sest esitatud küsimus sisaldas endas oletust, et mustanahalised on rassikuuluvuse tõttu teistest inimestest kriminaalsema käitumisega (I kd, tl 194). Asjaolu, et hageja ütles retoorilise ja sugestiivse küsimuse vormis välja ühe levinuma negatiivse stereotüübi mustanahalistest, tõendab ka OL arvamus (I kd, tl-d 206–208). Seega on küsimus tõlgendatav mustanahaliste negatiivse stereotüpiseerimisena. 12.
  11. Samas ei nõustu kolleegium kostjaga selles, et hageja väited sisaldavad endas rassistlikku vaenukõne. Mõistlik inimene ei määratle hageja väljaütlemisi rahvusvahelises õiguses tunnustatud rassistliku vaenukõne mõtte kohaselt. Seetõttu ei ole sellekohased kostja väited ja tõendid asjakohased. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga sõna „jebla“ kasutamisele antud 10 hinnanguga. Kuigi maakohtu otsuses sisalduv lause „Sõna „jebla“ kasutamist hageja õigusvastaselt tekitatud kahju nõude alusena eraldi välja ei too“ mõte jääb arusaamatuks, ei muuda see maakohtu järeldust ebaõigeks. Nimetatud sõna kasutab hageja sündmuse, mitte ühegi inimese kirjeldamiseks, ning saatelõigu kontekst annab selle täpselt edasi (PP arvamuse p 7; III kd, tl-d 100–104). Lisaks ei saa avaldatust järeldada, et hageja naeruvääristas avalikus meedias G. Floyd’i surmaga lõppenud sündmust. Ka kostja ise märgib, et tegemist võis, aga ei pruukinud olla rassistliku politseivägivalla juhtumiga. Kostja on G. Floyd’i juhtumi valguses mõtestanud hageja avaldatu rassistliku vaenukõnena. Selline hinnang on meelevaldne ning ümber lükatud ajakirjanduses avaldatud juhtumiga tegelenud peaprokuröri avaldusega, mille kohaselt ei esinenud ühtegi tõendit, mis oleks viidanud rassismile ning rassistlikule politseivägivallale (III kd, tl-d 150–151). 12.
  12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väide 1, mille kohaselt levitas hageja
  13. juuni
  14. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni, on ebaõige ning kostja peab selle väite petitsioonist eemaldama ja ümber lükkama. Kostja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja küsimusest „äkki mustad on pätimad“ ei saa järeldada faktiväidet. Tegemist on spekulatsiooniga. Samuti ei saa rassistlike stereotüüpide levitamist pidada valeinformatsiooni levitamiseks. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja neid ei korda. 12.
  15. Maakohus kohustas kostjat eemaldama ja ümber lükkama kostja väited selle kohta, et „saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, „kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini““. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu järeldusega, kuid peab vajalikuks otsuse põhjendusi täiendada, sest maakohus ei hinnanud kostja väiteid

§ 1047lg 3 kohaldamise eelduste esinemise kohta.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, on kostja omistanud hagejale väite, mida hageja ei ole raadiosaates avaldanud. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (

§ 1047lg 4).

HH artikkel ei tõenda, et hageja sellise väite avaldas (I kd, tl-d 221–222 pöördel; parandatud artikkel, II kd, tl-d 12–13 pöördel). Samuti ei tõenda seda raadiosaate kohta ajakirjanduses avaldatud transkriptsioon (I kd, tl-d 224–225 pöördel). 12.7. Maakohus ei ole analüüsinud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

§ 1047

lg 3 järgi ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et asjaolu, et ta tugines Eesti Rahvusringhäälingus avaldatud andmetele, vabastab ta vastutusest. Õigusvastasust ei välista ka see, et sellised andmed olid avaldatud üle kuue aasta. Arvestades avaldatud väite sisu (hageja eitas vägistamise toimumist ja eeldas vaikimisi, et naiste poolt esitatud vägistamissüüdistused on alusetud), tuli kostjal selgelt laimava sisuga andmete tegelikkust enne nende avaldamist kontrollida. Näiteks on Riigikohus leidnud, et asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus lasub isikul ka juhul, kui ta tahab avaldada teise isiku au teotavaid andmeid, mida ta saab riigiasutuselt (vt tsiviilkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Isikule vägistamise õigustamise omistamine oli igal juhul tema au teotav. Seega pidi kostja kontrollima väite, et hageja on midagi sellist Uganda jooksukoondise treeneri süüdistuse kohta väitnud, tõesust. 11
  3. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles kohustati kostjat eemaldama petitsioonist sõnad „rassistlikud avaldused“ ning „rassistlikutest ja šovinistlikutest“. Kolleegium nõustub kostjaga, et petitsioonis ei ole meelevaldselt ega põhjendamatult hinnatud hageja väljaütlemisi „rassistlikeks ja šovinistlikeks“. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et väited ei vasta tegelikkusele. 13.
  4. Kostja on petitsioonis avaldanud näited, mille põhjal ta väitis, et hageja väljaütlemised olid rassistlikud ja šovinistlikud. Kolleegium leiab, et hageja poolt küsimuse vormis püstitatud oletuslik küsimus: „Äkki mustad on pätimad?“ on rassistlik. Oletus rassilisest päritolust tingitud iseloomuomaduste kohta on rassistlik (I kd, tl 194). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et sõna „pätt“ kasutamine ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist oli rassistliku väljendusviisiga. Maakohus ei ole võtnud arvesse väite avaldamise konteksti ega asjaolu, et hageja ei nimetanud pätiks G. Floyd’i kui üksikisikut. Hageja küsimus oli rassistlik põhjusel, et see lõi mustanahaliste kohta üldistuse tulenevalt nende rassilisest päritolust ja geneetikast. Kolleegium nõustub kostjaga, et sõna „neeger“ tähendab inimeste liigitamist rassi, sealjuures madalamasse, väärtusetumasse rassi. Seda ei muuda asjaolu, kas seda sõna kasutati ühe- või mitmekordselt. 13.
  5. Samuti nõustub kolleegium kostjaga, et petitsioonis toodud kolmas näide –
  6. septembri
  7. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ teisele saatejuhile esitatud küsimus – annab aluse pidada hageja avaldust rassistlikuks ja šovinistlikuks. Puudub vaidlus, et hageja küsis teiselt saatejuhilt: „C, oletame kui Su naine oleks neeger, siis Sa oled sünnitusmajas ja enne oma lapse sündi Sa saad vajutada ühte nuppu, kumba nuppu Sa vajutad, kas musta või valget?“. Isegi kui küsimuse eesmärk oli tekitada intriigi musta huumori valdkonda kuuluvas kategoorias (iroonia, satiir), ei muuda see kostja avaldatut ebaõigeks. Šovinism tähendab avaldatu kontekstis uskumust, et naised on loomu poolest meestest vähem tähtsad, intelligentsed või võimekad, ning et neid tuleks sellele vastavalt kohelda (I kd, tl 193). Tänapäeval on sellele lähedase tähendusega terminid nagu näiteks seksism ja misogüünia. Kuna terminil „šovinism“ puudub legaaldefinitsioon, siis eelpool nimetatud kontseptsiooni alusel on kolleegiumi hinnangul põhjendatud väita, et hageja väljaütlemised olid šovinistlikud. 13.
  8. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (vt Riigikohtu
  9. detsembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seda seisukohta toetab mh

§ 1047

lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega ei olnud kostja käitumine

§ 1047

lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane ning kostjat ei saa kohustada andmeid eemaldama.

  1. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue andmete ja hageja kujutiste kasutamise keelamise ning hageja pildi eemaldamise osas. 14.
  2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused on vastuolulised. Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejaga selles, et kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue sisaldab endas ka õigusvastase tegevuse keelamise nõuet. Kohtupraktikas on leitud, et artiklite eemaldamise nõue on hõlmatud valeandmete avaldamise lõpetamise nõudega ja neid tuleb seetõttu käsitada ühe nõudena (vt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10). Maakohus analüüsib otsuse p-des 57–64 andmete eemaldamise (tegevuse lõpetamine) kui ka õigusvastase tegevusega ähvardamise (keelamine) nõudeid läbisegi. Kuigi maakohus on otsuse p-s 62 leidnud, et andmete avaldamise keelamise nõue tuleb rahuldada osaliselt, siis on otsuse resolutsiooni p-s 11 jäetud vastav nõue rahuldamata. Selle vastuolu saab ringkonnakohus kõrvaldada, muutes maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium nõustub resolutsioonis märgitud 12 otsustusega, et andmete avaldamise ja hageja kujutise kasutamise keelamise nõue tuleb jätta rahuldamata. 14.
  5. Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse

§ 1055

lg 1 esimeses lauses, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest

§ 1055

lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist (vt

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). 14.
  3. Hageja nõuab, et kostjal keelatakse edaspidi avaldada seoses
  4. juuni
  5. a raadiosaatega „Hommikuprogramm“ ükskõik mis viisil hageja kohta järgimisi väiteid: „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ning „X levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“. Samuti nõuab hageja, et kostjal keelatakse hageja isiku kujutiste (pilte või joonistusi) kasutamine, välja arvatud praeguses asjas jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmiseks. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud tegelikku ohtu, et kostja võib või plaaniks ka tulevikus vaidlusaluseid faktiväiteid avaldada ja hageja kujutist kasutada. Üksnes hageja õiguse rikkumise faktist ei saa järeldada, et kostja võib samasuguse teo toime panna ka tulevikus.
  6. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema pildi petitsioonist eemaldamise nõue. Õige on hageja etteheide maakohtule, et hageja ei ole esitanud nime avaldamise lõpetamise nõuet. Samas ei ole TsMS § 439 rikkumine (hagi lahendamise piiride ületamise keeld) tinginud ebaõiget lahendit, sest nõue jäeti rahuldamata. Kolleegium nõustub pildi eemaldamata jätmise osas maakohtu järeldusega, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. 15.
  7. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on avaliku elu tegelane ning tema pilt on avalikult kättesaadav. Vaatamata sellele leiab hageja, et see ei anna kostjale õigust kasutada hageja kujutist ükskõik millisel viisil või eesmärgil. Kolleegium nõustub hagejaga. See, kui isikuandmed on seaduse alusel varem mingis vormis avalikustatud, ei tähenda, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada (vt nt Riigikohtu
  8. veebruari
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Samas tuleb kolleegiumil nõustuda ka kostjaga, et hageja toob apellatsioonimenetluses esmakordselt esile asjaolu, et tema kujutise kasutamine on õigusvastane kujutise kasutamise konteksti tõttu. Sellist väidet hagiavalduses esile toodud ei ole ning TsMS § 652 lg 3 järgi ei saa ringkonnakohus uue asjaoluga arvestada. See tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. 15.
  10. Maakohtu menetluses tugines hageja sellele, et ta ei ole andnud nõusolekut pildi kasutamiseks ning kostjal puudus selle avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Ringkonnakohus mõistab hageja käsitlust selliselt, et esimese õigusliku alusena palub hageja kontrollida nõuet

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 4 alusel ning seejärel

§ 1045lg 1 p 7 ja IKÜM art 6 lg 1 p a alusel.

Kolleegium märgib, et kostja töötles hageja isikuandmeid ning ta ei teinud seda isikliku või koduse tegevuse raames (IKÜM art 2 lg 1 p c). 15.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole hageja pildi kasutamine hageja loata eraelu puutumatuse rikkumine. Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile (vt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34). Õigus oma kujutisele kuulub põhiseaduse (PS) §-de 19 ja 26 kaitsealasse – igaühel on õigus vabale eneseteostusele ning perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul 13 õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Kui isik on avaliku elu tegelane, siis võib avalikkuse põhjendatud huvi määr tema eraelu vastu olla erinev (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97).

§ 1046

alusel rikkumise õigusvastasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid.

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 15.4. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle suhtes kehtivad tavainimestega võrreldes teistsugused nõuded. Kui petitsioon ei sisalda ebaõigeid ega au teotavaid andmeid, siis selle juures avalikult kättesaadava pildi kasutamine hageja nõusolekuta ei ole õigusvastane. Õigustuse hageja pildi kasutamiseks annab avalikkuse huvi nii

§ 1046lg 2 kui ka IKÜM art 6 lg 1 p f alusel.

Avalikkuse huvi saab kolleegiumi arvates jaatada seetõttu, et hageja on avaliku elu tegelane, kes kommenteeris raadiosaates üldsuse huvides ühiskonnakriitilisi teemasid, kasutades sealjuures väljendeid, mis tekitasid inimestes vastakaid tundeid ja ühiskondliku diskussiooni (vt nt III kd, tl 8). Seega ei olnud kolleegiumi arvates hageja kujutise petitsioonis kasutamine tema õigusi ülemäära kahjustav – hagejast kasutati varem avalikustatud fotot, avaldatud andmed puudutasid hageja raadiosaates avaldatud väiteid ning hageja on ise asetanud end avalikkuse ette, tegutsedes avalikku huvi pakkuvas valdkonnas, millega kaasnes avalikkuse kõrgendatud huvi tema tegevuse vastu.

  1. Lisaks sellele vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema varalise kahju hüvitamise nõue 456 euro osas. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud nõude rahuldamata ning tühistades maakohtu otsuse, teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega hageja nõude rahuldab. 16.
  2. Hageja nõuab kostjalt 912 euro suuruse varalise kahju hüvitamist, mis seisneb enne kohtumenetlust õigusabile tehtud kulutustes (I kd, tl 135). Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hageja kasuks väljamõistetud hüvitist enne kohtumenetlust õigusabile tehtud kulutuste eest. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). 16.
  5. Kolleegium leiab, et õigusabi kasutamine oli hagejal vajalik ning hageja kantud kulud olid mõistliku suurusega – 4,75 tundi tunnitasuga 160 eurot (vt nõudekiri; I kd, tl-d 77–83). Juhul kui kostja ei olnud nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja pidi maksma, pidi kostja taotlema

§ 139lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13.

aprilli

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16;
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendas hageja enda kahju. Kostja pidi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Kostja ei ole eeltoodud asjaolusid tõendanud. Kolleegium leiab, et kohtueelset pöördumist isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks tuleb pidada vajalikuks, st

§ 128lg 3 järgi mõistlikuks.

Selliste kulutuste tegemine annab võimaluse kohtuvaidluse vältimiseks. Samuti on kulutuste suurus mõistlik. Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldatud, piisab ka sellest, kui professionaalse õigusabi kasutamine kohtueelses vaidluses oli mõistlik.

  1. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles rahuldati 3000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kostja leiab, et petitsioonis avaldatud väidete õigusvastaseks 14 tunnistamine on ohuks arvamus- ja sõnavabadusele ning igal juhul tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Osas, milles ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, on maakohus hageja au teotavate faktiväidete õigusvastasuse tuvastamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning kostja väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 17.
  2. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine

§ 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Ringkonnakohus leidis, et kostja väited, et hageja avaldas raadiosaadetes rassistlike avaldusi, kasutas rassistlike stereotüüpe ning tema väljaütlemised olid rassistlikud ja šovinistlikud, olid õiged. Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, võivad need tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist kujutada endast ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). 17.
  3. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, siis kõnealuste faktiväidete avaldamine ei ole õigusvastane. Kostja eesmärgiks oli kaitsta vähemuste õigusi ja inimõigusi austavaid väärtusi ning kolleegiumi arvates on väidete selline avaldamine lubatav. Hageja ütlemised olid provokatiivsusesse kalduvad, tunnistades ka ise, et ta piltlikult öeldes „sõitis vilkuva rohelisega üle ristmiku“ (hageja
  4. juuli
  5. a avalik videopöördumine). Faktiväidete põhjal kujuneval negatiivsel hinnangul oli üldine (objektiivne) faktiline baas ning petitsiooni lugejatel oli hageja väljaütlemistega võimalik vahetult tutvuda.
  6. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus leidis, et kostja väited, et hageja levitab valeinformatsiooni ning õigustab vägistamist, on hageja au teotavad ebaõiged andmed. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 18.1.

§ 1046

lg 1 teise lause ja § 1046 lg 2 järgi õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega tuleb hinnata, missuguses olukorras au teotamine toimus ning õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda eri õigushüvesid.

§ 1046

järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine lasub õiguste rikkujal (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1104-09, p 15). Praegusel juhul esineb väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikt (PS §-d 17 ja 45, mille sisule vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 8 ja 10). Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS § 19). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). PS §-s 45 fikseeritakse igaühe õigus ja vabadus levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Väärtushinnangud ehk väärtusotsustused on subjektiivsed hinnangud ja arusaamised, mis ei või siiski olla puhtalt spekulatiivsed. Neil peab olema teatud üldine (objektiivne) faktiline baas, millest aga võivad eri inimesed teha eri järeldusi ehk väärtusotsustusi. Sellise sekkumise õigus tuleneb ka EIÕK art 10 lg-st
  5. 15 18.
  6. Peamised põhimõtted seoses sellega, kas sõnavabadusse sekkumine on „demokraatlikus ühiskonnas vajalik”, on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas välja kujunenud ning selles rõhutatakse, et sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alustaladest ning selle arenemise ja iga inimese eneseteostuse põhieeldusi (vt nt EIK
  7. augusti
  8. a otsus asjas Hertel vs. Šveits, p 46). Kriteeriumid, mis on olulised sõnavabaduse ja eraelu austamise õiguse tasakaalustamisel, on järgmised: panus üldist huvi pakkuvasse arutelusse; kui tuntud on asjassepuutuv isik ja mis on arutluse teema; tema eelnev käitumine; teabe saamise viis ja selle õigsus; avaldamise sisu, vorm ja tagajärjed; ja määratud sanktsiooni raskust (EIK
  9. veebruari
  10. a otsus asjas nr 39954/08: Axel Springer AG vs. Saksamaa, p-d 83, 89–95). Praegusel juhul kahjustas kostja hageja mainet faktiväidetega, mis ei vastanud tegelikkusele. Arvestades hageja au ja hea nime riive intensiivsust, siis ei õigusta kostja käitumist ka tema petitsiooni avaldamise eesmärk – kaitsta inimõigusi. Ka EIK praktika on kontrollimise kohustuse esile tõstnud, kui väited on laimava sisuga (EIK
  11. veebruari
  12. a otsus asjas nr 36207/03: Rumyana Ivanova vs. Bulgaaria, p-d 57 ja 61). Kedagi ei tohi tahtlikult valega kahjustada. Samuti on oluline arvestada, et kostja käsitles
  13. juunil 2020 avaldatud petitsioonis raadiosaadet, mis oli eetris
  14. aprillil
  15. Sellise avalduse tegemiseks puudus kolleegiumi hinnangul tungiv ühiskondlik vajadus. Seega ei ole kostja käitumine hõlmatud väljendusvabaduse õigusega ning hageja au teotamine ebaõigete faktiväidetega oli

§ 1046lg-st 1 tulenevalt õigusvastane.

19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, on vajalik uuesti hinnata mittevaralise kahju suurust. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb igal juhul jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma (vt

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Ringkonnakohus võtab mittevaralise kahju suuruse määramisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud. Pooled ei vaidle, et petitsioon on ka praegu esialgsel kujul avaldatud. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema petitsiooni kõik andmed ebaõiged, piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda

§ 1047lg-s 3 märgitud asjaoludel õiguspäraseks (vt Riigikohtu 26.

novembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades petitsiooni üldist tonaalsust, au ja hea nime riive intensiivsust ning rikkumise pikkust, on põhjendatud hüvitis 2000 eurot.
  2. Kuna varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldatakse, on põhjendatud ka viivisenõue. Kolleegium peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 5 ja 8, märkides, et väljamõistetud kahjuhüvitistelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.

juulist 2020 kuni kohustuse täitmiseni.

  1. Hageja on järjestanud oma nõuded alternatiivselt (TsMS § 370 lg 2). Maakohus rahuldas hageja kolmanda alternatiivse nõude osaliselt. Kahe esimese alternatiivse nõude rahuldamata jätmist ei ole vaidlustatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus neid lahendama. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks kõrvaldada maakohtu otsuse resolutsioonis sisalduvad vastuolud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et jättes hageja esmase ja teise alternatiivse nõude rahuldamata, läheb see vastuollu hagi rahuldatud osaga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16
  2. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
  3. Nii hagiavaldus kui ka apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lõpptulemust arvestades jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kolleegiumi hinnangul on selline menetluskulude jaotus õiglane, arvestades hagiavalduse rahuldamise ulatust ja mittevaraliste nõuete mahtu. Kolleegiumi hinnangul tuleb aga hagi rahuldamise ulatust arvestades jätta maakohtus tasutud riigilõiv osaliselt kostja kanda, sest hageja pöördumine oma õiguste kaitseks kohtusse oli siiski põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust jätta kostja kanda.
  4. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes määrab ringkonnakohus kindlaks ka menetluskulud. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 350 eurot (= 700 ÷ 2). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.