Obsah (7)

§ 581§ 595§ 580§ 14§ 3§ 1018§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-130565 Tsiviilasi P. P. hagi Redneck v

) § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsing on seega isikute lepinguline ühisus (võlasuhe), millel endal ei ole õigusvõimet. Selleks, et tuvastada seltsingulepingu olemasolu, tuleb tuvastada ühise eesmärgi olemasolu. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid soorituseks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele.

§ 581

lg 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed.

§ 595

järgi eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt.

1. Seltsingulepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikku vorminõuet, seega on seda võimalik sõlmida ka suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-kirja teel. Seega võivad õiguslikud tagajärjed olla ka n-ö sotsiaalsel suhtlusel, kui pooled vahetavad piisavalt selgeid tahteavaldusi, millest saab järeldada tahet lepingu sõlmimiseks.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu sõlmimist. Hageja on esitanud seltsingulepingu tõendamiseks poolte e-kirjavahetuse. Kostja saatis hagejale 09.04.2018 järgmise sisuga e-kirja: „Meil on vaja liitumist elektrikilbi juurde. Pumpla on meil mõistlik ühine teha“ (dtl 29). Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjast ei saa välja lugeda seltsingulepingu sõlmimise tahet. Võimalike alternatiivide kaalumist ei saa käsitleda tahteavaldusena tegutseda ühise eesmärgi nimel

§ 580lg 1 mõttes.

1. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud suulise seltsingulepingu sõlmimine. Kohus peab eluliselt usutavaks kostja väidet selle kohta, et ta uuris võimalusi xxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale trasside ja liitumispunktide rajamiseks, kuid nimetatud asjaolu ei saa tõlgendada meelevaldselt ning tugineda seltsingulepingu sätetele.
2. Tulenevalt sellest, et hageja ja kostja ei sõlminud hagiavalduses viidatud seltsingulepingut, ei ole pooled kokku leppinud ka seltsingu esindamise tingimustes. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks nõustunud tasuma kulutusi 50% osas projekteerimis- ja ehitustööde eest. Hageja on kostjale esitanud
3. oktoobril 2018 arve summas 695 eurot (dtl 31) ja e-kirja palvega tasuda 3000 eurot (dtl 36). Kohus selgitab, et kohustuse täitmise nõudmise õiguslikuks aluseks on leping, mitte arve või e-kiri. Sellest, et hageja on kostjale infot edastanud ja arveid esitanud, ei saa tuletada lepingu olemasolu. Hageja ei ole tõendanud poolte tahet ühise tegevuse kaudu rajada vaidlusaluseid trasse ja liitumispunkte.
4. Kohtu hinnangul võib tegu võib olla lepingueelsete läbirääkimistega

§ 14tähenduses.

Arvestades, et lepingu sõlmimiseni tahteavalduste vahetamisega ei jõutud, ei tulene läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi (

§ 14lg 3 esimene lause).

4

1. Asja materjalidest nähtuvalt oli ja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja puhul tegemist hoonestamata kinnisasjaga. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja rajas vaidlusalused trassid ja liitumispunkti, lähtudes enda kui xxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omaniku, mitte kostja huvist. Kulutused vee- ja kanalisatsioonitrasside ja liitumispunktide rajamiseks xxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale oleks hageja pidanud vastavate teenuste tarbimiseks tegema ka sel juhul, kui kostja ei oleks kaalunud xxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale vee- ja kanalisatsioonitrasside ning liitumispunktide rajamist. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis hageja enda nimel lepingud projekteerimiseks (kinnistu liitumispunkti kooskõlastusleht on tehtud üksnes xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule (dtl 26, 27) ja ka vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse teostas xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule.
2. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole lepingut, kontrollib kohus hageja nõude võimaliku rahuldamise eeldusi käsundita asjaajamise sätete alusel.
3. Kui hageja soovib tugineda käsundita asjaajamise sätetele, siis tuleb hagejal tõendada, et tal oli tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kostja väitel tegutses hageja üksnes enda huvides. Hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et tal oli tegelikkuses tahe tegutseda kostja kasuks. 22.

§ 3

p 4 kohaselt võib võlasuhe tekkida käsundita asjaajamisest.

§ 1018

lg 1 p 2 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. 23. Käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks on

§ 1018lg 1 järgi, et midagi on tehtud teise isiku kasuks.

Seega tuleb hinnata, kas teenuse osutamisest sai kostja kasu ehk kas hageja ajas kostja asja. Projekti kohaselt on vee- ja kanalisatsioonitrass veetud xxxxxxxxxxxxx kinnistu juurde, mitte xxxxxxxxxxxxx kinnistu piirile või kahe kinnistu vahelisele alale (dtl 28). Seega ei ole vee- ja kanalisatsioonitrasside ning liitumispunktide rajamist xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule toimunud. 24. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 1018

kohaldamist ei välista see, kui asjaajaja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt Riigikohtu

1. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14, p 16). Hageja väitel said projekteerimis- ja ehitustööd toimuda ka kostja huvides, sest hagejal puudus igasugune huvi ehitada kostjale välja liitumispunkt ja arvestada ehitamisel suurema läbilaskevõimega torustikuga. Kohus leiab, et tõendamata ja paljasõnaline on hageja väide, et kostja soovil ehitati torustik suurema läbilaskevõimega.
2. Käsundita asjaajamisega on tegemist juhul, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu huvi eeldatakse juhul kui ta avaldas soovi, et tema asja aetaks. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejale andnud eelnevat nõusolekut käsundita asjaajamiseks hagiavalduses viidatud tööde teostamiseks. Kostja huvisfääris oli selgeks teha xxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale vajalike trasside ja liitmispunktide kõik võimalikud rajamise võimalused ja tingimused. Võlaõiguslikest kokkulepetest ning lepinguvälistest võlasuhetest tuleb 5 eristada sotsiaalset suhtlust, mille eesmärgiks ei ole kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et hageja tegevus ei vastanud kostja huvile ja tegelikule tahtele või eeldatavale tahtele

§ 1018lg 1 p 2 mõttes.

26.

§ 1018

lg 1 p 1 kohaselt on õigustatud käsundita asjaajamisega tegemist juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. Antud juhul ei ole kostja hageja poolset tegevust ning asjaajamise ülevõtmist ega lõpuleviidud asjaajamist heaks kiitnud. Kohtu hinnangul ei ole asjas esile toodud, et asjaajamine oleks õigustatud oluliste avalike huvide järgimise tõttu

§ 1018lg 1 p 3 mõttes.

1. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu
2. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33).
3. Kohus järeldab, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka käsundita asjaajamisest tulenevalt. Käesoleval juhul ei ole tegemist hageja poolt kostja kui teise isiku soodustamisega, sest hageja ei ole tõendanud, et asjaajamine vastanuks kostja huvile ja eeldatavale tahtele ning et kostja oleks asjaajamise heaks kiitnud ning hageja poolt asjaajamisele asumine ei olnud avalikes huvides.
4. xxxx Linnavolikogu
5. juuni 2012 otsusega kehtestati detailplaneering, mille kohaselt: „Kruntide tarbeks vajalik vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse x tänavalt. Planeeringu realiseerimise tarbeks lepiti kokku, et vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse huvitatud isiku poolt enne hoonetele ehitusloa väljastamist.“ (dtl 72). Kohtu hinnangul tulenes detailplaneeringust kokkulepe selle osaliste vahel (linn ja kinnistu omanik). Nimetatud otsusest nähtub, et enne vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamist ehitusluba ei väljastata. Samas on xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule väljastatud ehitusluba
6. aprillil 2016 (dtl 95-97) ehk enne seda, kui hageja asus trasside rajamist korraldama. Otsusest ei saa tuletada kohustust esimesel võimalusel vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamiseks.
7. Veelgi enam, ülalnimetatud detailplaneeringu järgi oli xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu omanikul kohustus rajada trassid x tn kaudu, kuid käesoleval juhul on trass toodud teiselt tänavalt (dtl 27). Kuna nimetatud kinnisasjade suhtes kehtib detailplaneering, siis on hagiavalduses viidatud trassid ning liitumispunktid rajatud õigusaktides kehtestatud nõudeid järgimata.
8. Kohus märgib, et kõik arved on adresseeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu omanikule ja need kajastavad xxxxxxxxxxxxxxxx kinnistuga seotud toiminguid, sh xxxxxxxxxxxxxxxxx arve nr 201803643 kirjeldusega „Eelleping nr AR-16/49, xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn. Ehitusloa riigilõiv“ (dtl 25) ning xxxxxxxxxxxxx arve nr 221118 selgitusega „Vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus xxxxxxxxxx xxxx“ (dtl 34). Kumbki arve ei seostu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistuga.
9. Viimasena kontrollib kohus, kas hagejal võiks kostja vastu olla alusetu rikastumisest tulenev nõue. 33.

§ 1028

lg 1 kohaldamise tingimusena peab hageja tuginema väitele, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning hageja peab 6 tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. 34.

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema tuvastatud, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu

1. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika;
2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-15, p 14).
3. Kohus leiab, et nõuet ei saa rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale vaidlusaluste trasside ega liitumispunktide kasutamisvõimaluse üle andnud. Kostja väitel puudub tal teadmine, kas nimetatud trassid ja liitumispunktid on rajatud ning kus on nende asukoht. Kuna hageja ei ole kostjale olemasoleva või tulevase kohustuse tulemusena midagi üle andnud, siis ei ole kostja saanud varalist kasu.
4. Kohus nõustub kostjaga, et puudus olemasolev või tulevikus tekkiv kohustus, mille kohaselt hageja oleks pidanud kostjale midagi üle andma (vee- ja kanalisatsioonitrasside ning liitumispunktide kasutusvõimalus). Samuti ei ole kostja rikastunud hageja arvel ega hageja soorituse kaudu, sest kostjal puudub võimalus vaidlusaluseid trasse, torustikke ja liitumispunkte kasutada.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Arvestades, et põhinõue jääb rahuldamata, puudub alus ka kõrvalnõude väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
7. Arvestades, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
8. Kostjat on menetluses esindanud seaduslik esindaja. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7