KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 18. jaanuar 2023 1-22-3235 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus K

§ 376

lg 4 p 2 võimaldab haginõuet suurendada, mida kannatanu tegigi kohtulikul arutamisel.

1. Apellant ei nõustu tsiviilhagi rahuldamisega summas 100 eurot peielaua kulude hüvitamiseks, kuna apellandi arvates puuduvad tõendid selles osas. Kannatanu ei ole nõus peiekulude hüvitamisele kuuluva summaga 100 eurot ja peab mõistlikuks summaks ca 700 eurot.
2. Kohus rahuldas hagi kannatanu N.R. kasuks 8000 eurot. Kohus arvestas hagi rahuldamisel, et kannatanu saab vägivallakuriteo ohvri surmast tulenevat kahjuhüvitist (270,85 eurot), seega on kohus arvestanud hagi rahuldamisel kannatanule riigi poolt makstava toetusega.
3. Apellant väidab, et A.G. ei ole oma hagi esitanud. Hagi esitas N.R. . Seega ei ole A.G. hageja. Kannatanu vaidleb sellele vastu. A.G. on alaealine, piiratud teovõimega isik, kes ise ei saa esitada tsiviilhagi kohtule. Tema nimel saab hagi esitada seaduslik esindaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjaga, apellatsiooni ning sellele esitatud seisukohtadega leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud ning Viru Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tsiviilhagisse puutuvalt.
5. Maakohus tuvastas, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas tappis A. Skulin I.G. i. Ta tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 järgi. Teo faktilistes asjaoludes ning selle kvalifikatsioonis vaidlust ei ole. Kaitsja ei ole nõus aga maakohtu poolt A. Skulinile mõistetud karistusega, leides, et see on liialt karm. 6
6. Maakohus mõistis A. Skulinile 8-aastase vangistuse. Ringkonnakohtu hinnangul on see karistus vastavuses A. Skulini teosüü suuruse ja tema isikuga. KarS § 113 sanktsiooni keskmine määr on 10 ja pool aastat. Maakohus hindas A. Skulini süü keskmiseks. Sama arvab ka ringkonnakohus. Mingit alust hinnata süüd väiksemaks nagu näeb seda kaitsja, ei ole. A. Skulin tappis oma kaaslase ühise alkoholijoomise käigus, lüües toolil istuvale kannatanule noaga rindu. Haava pikkuseks on ca 10 cm. Kannatanu suri sündmuskohal. Ühtegi mõistusepärastki selgitust tapmise n-ö õigustuseks, asjas pole (kannatanu vist solvas teda ja tema peret, arvas et toas on võõras mees, sissetungija). Karistuse kergendamise põhjuseks ei ole ka see, et varem pole A. Skulin isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb muutmata.
7. Edasi vaidlustab kaitsja tsiviilhagi, nõustudes sellega, et põhjendatud on N.R. nõue matusekuludes 449 eurot. Ülejäänud summad on välja mõistetud põhjendamatult.
8. Kaitsja arvates on alusetult rahuldatud N.R. nõue hauakivi ja hauapiirde paigaldamisega seoses summas 1010 eurot, sest tõendid sellise kulu kandmise kohta esitati pärast tõendite uurimist, seega hilinenult.
9. Maakohus leidis, et hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulud kuuluvad matusekulude hulka ning matusekulu hüvitamist taotles kannatanu juba varem esitatud tsiviilhagis. Kuigi kannatanu esitas hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulu tõendid maakohtuistungil, hindas kohus selle lubatavaks ning viitas

§ 376lg 4 p-le 2.

1. Ringkonnakohus nõustub siin maakohtuga, et hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulud on hinnatavad matusekuluna. Kuigi kannatanu ei ole kirjalikus tsiviilhagis hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulude hüvitamist taotlenud, taotles ta selles muuhulgas matusekulude hüvitamist. Kirjaliku haginõude koostamise hetkel (kannatanu allkirjastas selle 27.01.2022) ei olnud kannatanul vastavat kulu veel tekkinud. Nagu kannatanu kirjalikus seisukohas selgitab, tellis ta hauakivi märtsis 2022, see valmis augustis 2022 ning hauakivi ja hauapiire paigaldati augustis
2. Lõplik maksumus selgus alles augustis. Seega ei saanud ta ka varem vastavat nõuet esitada. 45.

§ 376

lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kuna maakohtuga nõustuvalt loeb ka ringkonnakohus hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulu matusekulude hulka, on käesoleval juhul tegu kannatanu poolt haginõude suurendamisega, mida viidatud säte ka võimaldab.

§ 376

lg 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Praegu ongi hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulu taotlus ning vastavad kuludokumendid esitatud maakohtu menetluses suuliselt. Seega ei ole kannatanu vaidlusalust nõuet esitanud hilinenult nagu leiab kaitsja, mistõttu on maakohus põhjendatult rahuldanud kannatanu nõude 1010 eurot ja mõistnud selle välja süüdistatavalt.

1. Peiekulud. Kannatanu taotles tsiivillhagis peiekulu hüvitamist summas 1400 eurot. Ainsa selgitusena on hagis märgitud, et kannatanu pidas I.G. i peiesid surma järgselt 9.ndal ja 40.ndal päeval. 7 Maakohus leidis, et iseenesest on peiede pidamine laialdaselt levinud traditsioon, kuid kuna vastavaid kuludokumente pole esitatud, ei saa lugeda taotletavat nõuet 1400 euro ulatuses põhjendatuks. Kohtu arvates saab peiesid kui mitte tingimata hädavajalikku toimingut pidada ka väiksemate kuludega ning kodus. Kohus määras oma õiglase äranägemise järgi kuluks 100 eurot ning selles ulatuses rahuldaski kannatanu nõude.
2. Kaitsja ei ole maakohtuga nõus ning leiab, et isegi 100 eurot polnud kohtul alust rahuldada, sest kulusid pole kannatanu tõendanud. Kannatanu N.R. ja prokurör oma avaldatud seisukohas leidsid, et kohtu poolt välja mõistetud 100 eurot on vähe ning nõue tuleks rahuldada pooles ulatuses, s.o 700 eurot.
3. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et hukkunu I.G. i mälestamiseks pidasid tema lähedased peiesid. Taotledes 1400 euro hüvitamist kulude katteks, pole kannatanu esitanud kuludokumente. Samas, vaatamata sellele, on kohtul õigus määrata õiglane hüvitis enda äranägemisel. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seega tohtis kohus ise määrata õiglase hüvitise. Kohus pidas selliseks summaks 100 eurot. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei ole see õiglane hüvitisesuurus, ei saa seda muuta. Oma mittenõustumist maakohtuga väljendasid kannatanu ja prokurör kirjalikus seisukohas, kuid ringkonnakohus ei saa nende alusel maakohtu otsustust muuta. Selleks oleks tulnud otsusega mõttenõustuval menetlusosalisel esitada vastav apellatsioon, nagu tegi seda kaitsja. Maakohtu otsustus hüvitada N.R. le peiekulude katteks 100 eurot, jääb muutmata.
4. Kaitsja ei ole nõus sellega, et kohus rahuldas N.R. tsiviilhagi varalise kahju hüvitise osas ning mõistis süüdistatavalt N.R. kasuks välja 8000 eurot ja A.G. i kasuks 3672 eurot. Kohus ei ole arvestanud kannatanutele riigi poolt makstavate toetustega. Seoses N.R. hüvitise taotlusega, osutab kaitsja N.R. ütlustele kohtus, kes selgitas, et ta tuleb majanduslikult toime. Küll aga vajab abi laps - A.G. . N.R. saab pensioni 450-580 eurot, millele lisandub perele sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine summa. Kaitsja arvates ei ole pere elukvaliteet langenud.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis, kui rahuldas N.R. haginõude 8000 eurot ning selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Maakohus osutas otsustust tehes VÕS §-le 129 lg 3 ja PKS § 15 lg 1 ja § 73 lg
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on haginõude läbivaatamisel õigesti lähtunud viidatud normidest. Asjas pole vaidlust selles, et N.R. l puudub töövõime ning talle on määratud töövõimetoetus alates 04.11.2021 450-480 eurot kuus. 15.07.2021 esitas N.R. Viru Maakohtusse hagi I.G. i vastu abielu lahutamise nõudes. 11.11.2021 otsusega kohus lahutas N.R. ja I.G. i abielu. 06.12.2021 esitas N.R. kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna I.G. tapeti 27.11.
7. Kuna avalduse esitamise ajaks ei olnud kohtuotsus veel jõustunud, võttis kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetas 20.12.2021 määrusega menetluse. PKS § 73 lg 1 kohaselt, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. Seega, isegi kui N.R. ja I.G. i abielulahutus oleks jõustunud, jääks viidatud sättest tulenev 8 võimalus, et oma terviseseisundist tulenevalt vajaks N.R. enda ülalpidamiseks abi I.G. ilt ja tal oleks õigus seda ka nõuda.
8. Eeltoodule vaatamata tuleb arvestada ka ülalpidamisõiguse üldiste põhimõtetega. Iseenesest on ju õige, et I.G. i saadava sissetuleku võrra (töötasu 1200 kuni 1400 eurot, osalise töövõime hüvitis 246 eurot kuus) vähenes N.R. igakuine sissetulek. Samas ei anna VÕS § 129 lg 3 kohaldamiseks alust ainuüksi PKS § 16jj sätestatud abikaasade üldine vastastikune kohustus perekonda üleval pidada, vaid asjaolu, et üks abikaasadest ka tegelikult vajab teiselt ülalpidamist. Ülalpidamisõiguse üldiseks põhimõtteks täisealise ülalpeetava puhul on isiku abivajadus ning võimetus ise enda eest hoolitseda.
9. Maakohus on sisuliselt jätnud välja selgitamata, kas N.R. ka tegelikult ülalpidamist vajab. N.R. nõude rahuldamisel on maakohus ilmselt lähtunud arusaamast (mida küll sõnaliselt pole väljendatud), et I.G. i sissetuleku ära jäämisega, langes N.R. elukvaliteet. Kohtupraktikas on leitud, et isik suudab end ise ülal pidada, kui tal on sissetulekud või muu vara, mille arvelt end ise ülal pidada. Üksnes juhul, kui nendest vahenditest ei piisa, et tavapäraseid vajadusi rahuldada, tekib isikul õigus saada ülalpidamist (RKKKo 3-2-1-10-13, p14).
10. Ringkonnakohtu hinnangul on N.R. l piisav sissetulek. Ta saab töövõimetoetust 450-480 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2022 otsusega nr KT0707-1 määrati toitja surmast tulenev hüvitis kahele ülalpeetavale N.R. le ja A.G. ile alates 27.11.2021 2x135.43 eurot, s.o kokku 270.85 eurot kuus. Seda makstakse kuni hüvitise saaja vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 sätestatud tingimustele või hüvitise piirmäära täitumiseni (TõTo, lk 80jj). Kokku saab ta riigilt 450

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited. Seega pidanuks N.R. tõendama, et tal puuduvad sissetulekud või muu vara, mille arvelt end ise ülal pidada või on vahendid ebapiisavad tema tavapäraste vajaduste rahuldamiseks. Seda ei ole tõendatud. Maakohus pole ka selliseid põhjendusi välja toonud, märkides vaid napisõnaliselt, et taotletud summa on mõistlik ja õiglane.

1. Kaitsja märgib, et A.G. ei ole tsiviilhagi esitanud. Hagi esitas N.R. . Kuna A.G. ei ole tsiviilhageja, siis on tema kasuks 3672 eurot välja mõistetud valesti.
2. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamata jätmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et hagi esitas A.G. i esindajana N.R. . Kuna alaealine laps on piiratud teovõimega, esitab kohtule lapse nimel hagiavalduse lapse seaduslik esindaja, kelleks on lapse hooldusõiguslik vanem. Kannatanu N.R. allkirjastatud tsiviilhagist on selgelt näha, et hüvitise saamiseks õigustatud isik on A.G. , kellele kahju hüvitamiseks kohustatud isik (A. Skulin) tekitas õigusvastase teoga kahju. Hagis on märgitud, et kuna I.G. il oli surma ajal seadusest tulenev kohustus A.G. i kuni 18-aastaseks saamiseni üleval pidada, siis tekitati kannatanule kahju. Kohus ongi kahjuhüvitise mõistnud välja A.G. i kasuks.
3. Esitatud hagiavalduses pidas N.R. mõistlikuks hüvitise suuruseks 4000 eurot. Kohtus jäi N.R. haginõude juurde. 9 Maakohus leidis, et kuna N.R. kohtus antud ütluste kohaselt võib poeg peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima minna, on A.G. il õigus ülalpidamist saada kuni 21-aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus maakohtuga nõus ei ole, sest kohus väljus haginõude piiridest. Samuti ei saa PKS ega

kohaselt alaealisele elatise vaidluses lahendada elatise nõuet täisealisele isikule, kuna selle välja mõistmise eeltingimused ei ole käesoleva menetluse ajaks veel saabunud (PKS § 97 p 2).

1. Samas, ringkonnakohus leiab, et A.G. ile hüvitise välja mõistmisel ei ole maakohus sisuliselt arvestanud riigi poolt makstavaid toetusi. Kuigi N.R. viitab 4000 euro suuruse hüvitise nõude selgituseks, et see on “mõistlik hüvitis“, ei ole hagis põhistatud, et I.G. oleks maksnud A.G. ile elatist suuremas summas, kui nt miinimumelatis. Kuna hagi alusel pole võimalik kindlaks teha, milline oleks olnud elatise summa, siis lähtub ringkonnakohus miinimummäärast, millest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata riigi poolt makstavad toetused.
2. Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2022 otsusega nr KT0707-1 määrati toitja surmast tulenev hüvitis kahele ülalpeetavale N.R. le ja A.G. ile alates 27.11.2021 2x135.43 eurot, s.o 270.85 eurot kuus. Seda makstakse kuni hüvitise saaja vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 sätestatud tingimustele või hüvitise piirmäära täitumiseni. A.G. ile on alates 27.11.2021 Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud toitjakaotuspension (novembris 2021 sai ta 30.10 eurot ning alates 01.12.2021 225.75 eurot kuus, TõTo, lk 80jj). Kokku saab ta riigilt 135.43+225.75=361.18 eurot. 2021 aasta novembris-detsembris oli miinimumelatise suuruseks 292 eurot, 2022 jaanuaris kuni
3. märtsini 213,44 eurot ning 2022 aasta aprillis kuni 2023 aasta
4. märtsini 225.64 eurot. Seega makstakse A.G. ile riigi poolt isa surmaga seoses hüvitisi suuremas summas kui ta oleks saanud elatist miinimumsummas.
5. Nagu märgitud, hageja ei ole tõendanud, et I.G. oleks maksnud pojale A.G. ile elatist suuremas summas, ning kuna elatise miinimumsumma eelmärgitud ajavahemikel on väiksem kui A.G. ile riigi poolt makstavad toetused, ei ole N.R. haginõue põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsustus välja mõista A. Skulinilt A.G. i kasuks 3672 eurot, tuleb tühistada.
6. Menetluskulu. Kaitsja palub jätta ekspertiisikulud 1938 eurot ja 413 eurot riigi kanda. Taotlust põhjendab kaitsja sellega, et nimetatud ekspertiisid ei andnud sisulist tulemust A. Skulini süü tõendamisel, sest viimane tunnistas end süüdi.
7. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel lähtudes tõendamisvajadusest, ehk siis ekspertiisi määrab menetleja üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Käesoleval juhul määras menetleja vaidlusalused ekspertiisid tõendamisvajadusest lähtudes ning seejuures ei oma mingit tähtsust, kas teo toimepannud isik oma süüd tunnistab või mitte. Märkimist väärib seegi, et süüdistataval on õigus menetluse käigus oma senist positsiooni ka muuta. Ekspertiisikulude väljamõistmine A. Skulinilt on õige ja selles osas jääb kohtuotsus muutmata. 10
8. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 5, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt tsiviilhagi osas ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
9. Kaitsja I. Zuev esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, asja arutamiseks kaitsealusega ja apellatsiooni koostamiseks kokku 240 minutit ning kaitsja taotleb selle eest tasu 259 eurot ja 20 senti, sh käibemaks 43 eurot ja 20 senti.
10. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja see kuulub taotletud ulatuses rahuldamisele. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, jääb apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11